2-05-17013 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult 8.mai 2006 Võru kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-17013 Hagi ese E
§-dest 76 lg 1; 82 lg 1; 208 lg 1 palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja müügilepingutest tulenev võlg kogusummas 81 590 krooni ja 5 senti. Kohtuistungil hageja vähendab oma nõuet, sest 10.03.2006.a. tagastas kostja hagejale osa talle müüdud kaupadest koguväärtuses 31 559 krooni ja palub välja mõista hageja kasuks kostjalt 50 031,05 krooni ja kohtukulud kogu nõude ulatuses. Kostjale on müüdud ja kostja poolt on tasumata (või tagastamata) 15 neeruvööd; 3 šampooni; 4 patja meriino 400 g 40 X 80; 3 alustekki meriino 400 g 100 x 200; 3 pealistekki meriino 400 g 135 x 200; 2 alustekki kašmiir 100 x 200; 1 padi kašmiir 47 x 67;1 padi meriino 47 x 67; 3 patja kašmiir 40 x 80; 1 lastetekk kass ja koer 100 x 140; 2 pealistekki kašmiir 135 x 200; 12 vihmavarju; 2 päevatekki kass ja koer 135 x 200. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei tunnista hagi. Kostja saatis hagejale ajalehes Võrumaa Teataja 07.04.2005.a. ilmunud kuulutuse peale oma CV ja taotluse ning kandideeris kaastöötaja kohale. Peale seda kui selgus, et kostja on antud töökohale sobiv, saadeti talle allkirjastamiseks leping nr 10/2005 (20.05.2005.a.). Nimetatud lepingu kohaselt oli kostja füüsilisest isikust ettevõtja. Kuivõrd kostja oli kandideerinud kaastöötajaks ning talle ei selgitatud varasemalt, et agendilepingu sõlmimise eeltingimusena tuleb võtta ennast arvele füüsilisest isikust ettevõtjana, keeldus kostja lepingule alla kirjutamast. Hageja ei olnud nõus, kui kostja ennast füüsilisest isikust ettevõtjana ei registreeri, kostjaga agendilepingut sõlmima. Hageja nõustus vaatamata eeltoodule andma kostjale üle kaupa, mida tal oli võimalik presentatsioonide käigus müüa. Poolte vahel on tegemist ostu-müügisuhtele kõige lähema õigussuhtega, kuna hageja andis kostjale üle teatud koguse kaupa ning kostja esitles neid kaupu vastavalt hageja poolt ettenähtud tingimustele ning müüs nimetatud kauba presentatsioonide käigus või hilisemalt maha ja andis kauba müügist saadud raha üle hagejale. Pooltevahelise suhte eripäraks on asjaolu, et kostja müüs vastavalt kokkuleppele hagejalt saadud kaupa niimoodi, et kõigepealt ta esitles hageja kaupa presentatsioonide 2
(6)käigus ning seejärel müüs kauba selleks soovi avaldanud isikutele. Samuti oli hageja poolt seatud tingimuseks, et kuigi kostjaga agendilepingut ei sõlmitud, pidi ta esitama müüdud kauba kohta hagejale aruanded või müügilepingud. Kostja viis hageja palvel läbi 17.maist3.juunini 2005.a. kokku 16 presentatsiooni Tartus, Võrus, Valgas. Kostja on 23.mai 2005.a. aruande kohaselt müünud 2 lastetekki kass ja koer 6200 krooni eest ning kandnud ürituste kulusid 1540 krooni; 29.mai 2005.a. aruande kohaselt ei ole kaupa müüdud ning ürituste kulusid on kantud 1870 krooni; 3.juuni 2005.a. aruande kohaselt on müüdud kaupa 26 699,30 krooni eest (3 Meriino komplekti- 3 patja, 3 alustekki, 3 pealistekki -tüki hind 3878 krooni, kokku 11 634 krooni; lastetekk hinnaga 1468 krooni; 2 kašmiiri komplekti- 2 patja, 2 alustekki, 2 pealistekki - tüki hind 6789,65 krooni, kokku 13 579,30 krooni) ja kantud ürituste kulusid 1650 krooni. Kokku on kostja poolt müüdud 18 eset kogusummas 32 899,30 krooni. Kostja poolt on 7.juunil 2005.a. hageja raamatupidajale üle antud 27 839,30 krooni s.o. müüdud kaupade kogusumma 32 899,30 krooni - ürituste kulud 5060 krooni. Lisaks on presentatsioonide käigus kingitustena antud 11 vihmavarju, mis on kajastatud ka aruannetes. Kuivõrd vihmavarjud olid mõeldud ainult kingitusteks, mitte aga müügiks, ei pidanud kostja nende eest hagejale tasuma. Hageja pidi tasuma väljaõppekulud 1500 krooni ulatuses, siis kokkuleppe kohaselt vastava summa ulatuses anti kostjale 15 neeruvööd. Kostjale on üle antud, kuid ei ole kostja käes ega pole ka maha müüdud 1 padi meriino 400 g, 1 padi meriino 47 x 67 , 1 padi kašmiir 47 x 67, 1 vihmavari, 1 padi kašmiir 40 x 80; teadmata kadunud esemete koguväärtus on 5088 krooni. Kostja on vastu võtnud 94 eset, millest on 7.juunil 2005.a. tagastatud lattu 20 eset, presentatsioonide käigus maha müüdud 18 eset, presentatsioonide käigus kingitustena antud 11 eset, koolituskulude katteks antud 15 eset, kostja käes 25 eset ning kostjale teadmata 5 eset. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid ja saatelehed (tl 12-15); kauba väljastamise koondtabeli (tl 16); arve nr 227, 10.06.2005.a. (tl 17); teatise nõude loovutamise kohta (tl 18); kreeditarve arvele 227 nr 240 (tl 19); arve nr 241(tl 20); nõudekirja (tl 21-22); postisaadetiste väljastusteate (tl 23); hinnakirja (tl 59); müügilepingute koopiad (tl 62-67); nädalaaruanded (tl 68-70); 10.03.2006.a. kauba üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 87). Kostja on kohtule esitanud koopia 20.05.2005.a. käskkirjast (tl 45); koopia 15.05.2005.a. kauba üleandmise-vastuvõtmise aktist (tl 44); väljavõtte ajalehest Võrumaa Teataja 07.04.2005.a. (tl 43); e-kirjad (tl 56,57).
§ 208
lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Võlaõigusseaduse §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kindlaks määratud tähtpäeval.
§ 76
lg 3 sätestab, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
§ 100kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 3
(6)Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on vastu võtnud 94 hageja eset ning pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel tuleb lähtuda sellele kõige lähedasemast õigussuhtestmüügilepingust. Käesoleval juhul on hageja andnud asja kostjale üle ja kostja on kauba vastavalt kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidele ja saatelehtedele kätte saanud, osa kaupa on kostja hagejale tagastanud, kuid osa eest ei ole kostja hageja väitel tasunud. Kohus nõustub kostjaga, et pooltevahelise suhte eripäraks on asjaolu, et kostja müüs vastavalt kokkuleppele hagejalt saadud kaupa niimoodi, et kõigepealt ta esitles hageja kaupa presentatsioonide käigus ning seejärel müüs kauba selleks soovi avaldanud isikutele. Kuna poolte vahel jäi sõlmimata agendileping, tuleb käesolevas asjas arvestada poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustena ka muid poolte poolt tegelikult kokkulepitud tingimusi. Täpsustatud haginõude kohaselt (tl 85-86) on kostja poolt hagejale tasumata või tagastamata 15 neeruvööd; 3 šampooni; 4 patja meriino 400 g 40 X 80; 3 alustekki meriino 400 g 100 x 200; 3 pealistekki meriino 400 g 135 x 200; 2 alustekki kašmiir 100 x 200; 1 padi kašmiir 47 x 67;1 padi meriino 47 x 67; 3 patja kašmiir 40 x 80; 1 lastetekk kass ja koer 100 x 140; 2 pealistekki kašmiir 135 x 200; 12 vihmavarju; 2 päevatekki kass ja koer 135 x 200. Kostja tunnistab, et ta on saanud, kuid teadmata kadunud on 3 šampooni, 1 padi meriino 400 g, 1 padi meriino 47x 67, 1 padi kašmiir 47x67, 1 vihmavari, 1 padi kašmiir 40x 80 koguväärtusega 5586 krooni. 11 vihmavarju on kingitud presentatsioonide käigus, 15 neeruvööd pidid kostjale jääma koolituskulude katteks. 18 eset on kostja müünud presentatsioonidel, millest on saanud sularaha 32 899,30 krooni, sellest 27 839,30 krooni andis ta üle 7.juunil 2005 raamatupidajale ja ülejäänud 5060 krooni kuulus tasaarveldamisele kostja poolt presentatsioonidel kantud esitluskuludena. Kostja T. R. seletab vande all, et vihmavarjud olid ettenähtud kingituseks külalistele, kes olid kutsutud firma Eastcon poolt ja T. R. oli sunnitud kingitused üle andma. Tunnistaja A. L. annab ütlusi, et presentatsioonil on ette nähtud hageja poolt kingitused, sel ajal olid need vihmavarjud. Inimesele, kes presentatsioonile kutsutakse, tehakse kingitus. Kingitused annab firma esindaja, kes esitlusi läbi viib; neid pidi andma ka T. R. . Tunnistaja L. J. annab ütlusi, et aruannetel on ära toodud üritused ja palju inimesi seal viibis ning ära näidatud ka antud kingituste arv. Nädalaaruannetest (tl 68-70) nähtuvalt on 23.maist- 3.juunini 2005.a. korraldatud presentatsioonidel kingitud kokku 11 vihmavarju. Kohus leiab, et eeltoodu alusel on tõendatud, et kostjal oli poolte kokkuleppest tulenevalt kohustus hageja poolt kutsutud külalistele vihmavarje kinkida, mida kostja tema poolt vande all antud seletuse ja aruannete kohaselt ka tegi, mistõttu ei ole kostjal kohustust 11 vihmavarju väärtust hagejale hüvitada. Kostja T. R. poolt vande all antud seletusega ja tunnistaja L. J. u ütlustega on tõendatud, et kostja tasus koolituse eest 1500 krooni. T. R. seletab, et väljaõppe tasu lubati, kui ta sobib sellele kohale, tagasi maksta; A. L. ga oli kokkulepe koolituskulude katteks neeruvöödega tasaarvestada. Tunnistaja A. L. , kes viib Eastconis läbi koolitusi, annab ütlusi, et firmas on võetud vastu otsus, et kui inimene neile tööle jääb, siis makstakse talle koolituse tasu tagasi tingimusel, et ta töötab vähemalt kolm kuud. A. L. ei ole seda öelnud, et T. R. poolt tasutud koolitustasu saab tasaarvestada 15 neeruvööga. Tunnistaja L. J. annab ütlusi, et inimene maksab koolituse raha ja saab pärast selle tagasi, kui on kolm kuud töötanud. Kohus leiab eeltoodud tõendite alusel, et usaldusväärselt ei ole tõendatud, et pooled olid kokku leppinud, et kostja koolituse tasu tasaarvestatakse kostjale antud neeruvööde hinnaga. Samuti ei sõlminud pooled pärast kostja koolitust agendilepingut. 4
(6)Usaldusväärselt ei ole tõendatud ka asjaolu, et kostja andis 7.juunil 2005.a. hageja raamatupidajale L. J. ule üle sularahas müüdud kauba eest 27 839,30 krooni. Tunnistaja L. J. annab ütlusi, et Eastcon AS võtab tema vastu sularaha, kui kaupa müüakse. T. R. ei ole L. J. ule maksnud raha talle antud kauba eest. Kui L. J. küsis, et sooviks raha saada, vastas T. R. , et tuleb Võrust ja nii suuri summasid ta kaasas ei kanna. Lepiti kokku, et T. R. kolme päeva jooksul kannab panga kaudu raha üle. Sularaha maksmise korral täidetakse alati kassaorder ja antakse inimesele kviitung. Pangast ei ole neile midagi laekunud. Kohus leiab, et väheveenev ja vastuolus tunnistaja L. J. u ütlustega on kostja seletus, et ta andis sularaha nii suure summa kassasse üle kviitungit vastu saamata, kui koolituse eest makstud 1500 krooni eest sai ta raamatupidajalt tšeki. Kostja leiab, et müüdud kauba hinnast tuleb maha arvata 5060 krooni ürituste kulusid. Tunnistaja A. L. ütlustest nähtub, et firma kannab ruumide rendi ja külaliste toitlustamise kulud; agent tasub selle. Tunnistaja L. J. tõendab, et aruandes peab ära märkima oma kulud ja tulud ning nende kulude kohta peab tõendid esitama; T. R. neid tõendeid ei esitanud. Nädalaaruannetest (tl 68-70) nähtub, et ürituste kuludena on aruannetes märgitud kokku 5060 krooni. Samas ei ole kohtule esitatud kostja kulutuste kohta kuludokumente ja hageja vaidleb nendele kulutustele vastu. Tunnistaja L. J. u ütlustest nähtuvalt ei ole kostja ka hagejale kuludokumente esitanud. Seega ei ole tõendatud kostja poolt nende kulutuste tegemine ja puudub alus nõude tasaarvestamiseks. Kostja leiab, et kuna ta müüs kolm meriino komplekti (padi, alustekk, pealistekk) ja kaks kašmiiri komplekti (padi, alustekk, pealistekk) presentatsioonil odavamalt komplekti hinnaga, siis ei ole õige nende osas arvestada hinnakirjas üksikesemete kohta määratud hindu. Tunnistaja L. J. annab ütlusi, et Eastcon müüb esemeid üksikult ja komplektidena. Komplektil on komplekti hind ja üksikesemel on üksikeseme hind. Komplektide hinnad pannakse paika nende poolt, kes hindasid koostavad. Hageja on kohtule esitanud kaupade hinnakirja (tl 59). Kostja on esitanud müügilepingute koopiad (tl 62-65), millest nähtuvalt kostja on kaupa müünud komplektidena ja need tehingud kajastuvad ka tema müügiaruandes (tl 68). Tunnistaja L. J. u ütlustest nähtub, et selles konkreetses nimekirjas, mis esitati koos müügilepingutega, ei eksisteerinud selle inimese nime, kellega oli sõlmitud müügileping. Müügilepingud ei vastanud nõuetele, tekkis kahtlus, kas leping on õige ja kas need inimesed üldse olemas on. L. J. püüdis neid inimesi üles leida, kuid kahjuks tulemusteta; lepingud olid ilma kontaktandmeteta. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt sõlmitud müügilepingud ei ole korrektselt vormistatud. Samas nähtub, et selliste kirjalike lepingute vormistamise järele puudus ka otsene vajadus, kui kauba eest tasuti korraga sularahas. Asjaolu, et ostjaid ei ole puudulike kontaktandmete tõttu kätte saadud, ei tõenda nende puudumist. Kohus leiab, et kuna asja materjalidest nähtuvalt oli pooltel kokkulepe müüa hageja kaupa presentatsioonidel ja komplektide hind on madalam, kui üksikesemete hindade summa, kuid hageja ei ole esitanud kohtule komplektide hindu, mis kummutaksid kostja poolt esitatud andmeid, tuleb aluseks võtta kostja poolt esitatud müügilepingutes fikseeritud meriino komplekti hind 3878 krooni ja kašmiiri komplekti hind 6789,65 krooni. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale 15 neeruvööd väärtusega (15x262) 3930 krooni; 3 šampooni väärtusega (3x 166) 498 krooni; 3 meriino komplekti padi 400 g 40x80, alustekk 400 g 100x200, pealistekk 400 g 135x 200 (3x 3878) väärtusega 11634 krooni; 2 kašmiiri komplekti padi 40x80, alustekk 100x200, pealistekk 135x 200 (2x 6789,65) väärtusega 13579,30 krooni; 1 padi meriino 400 g 40x80 väärtusega 549 krooni; 1 padi 5
(6)kašmiir 47x67 väärtusega 1652 krooni; 1 padi meriino 47x 67 väärtusega 1256 krooni; lastetekk kass ja koer 100x140 väärtusega 1416 krooni, 1 padi kašmiir 40x 80 väärtusega 1197 krooni; 1 vihmavari väärtusega 120 krooni; 2 päevatekki kass ja koer 135x 200 väärtusega (2x 3123) 6246 krooni. Neil asjaoludel tuleb hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks 42 077,30 krooni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb tühistada hagi tagamiseks Võru Maakohtu 16.septembri 2005.a. määruse alusel tsiviilasjas nr 2-308/05 kohaldatud T. R. le kuuluvate arveldusarvete Eesti Vabariigi krediidiasutustes ja muu vallasvara arestimine. Hageja taotleb kostjalt TsMS §-de 60 lg 1, 62 lg 2 alusel kohtukuludena välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 5250 krooni ( tl 9,10) ja õigusabi kulud 4079,50 krooni ( tl 11). Kostja palub välja mõista hagejalt esindaja poolt osutatud õigusabi eest 9440 krooni (tl 88-92). TsMS ja TMS RakS § 3 kohaselt enne 1.jaanuari 2006.a. TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 62 lg 2 järgi, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Hageja on kohtuistungil loobunud osaliselt 31 559 krooni ulatuses nõudest, sest kostja on selles väärtuses kaupu vabatahtlikult hagejale tagastanud. Kohus leiab, et kuna kostja on võlgnevuse osaliselt vabatahtlikult likvideerinud poole aasta möödudes hagi esitamisest, on põhjendatud hageja taotlus kostjalt kohtukulude väljamõistmisel arvestada ka seda nõude osa. Seega tuleb kohtukulude arvutamisel arvestada nõuet 42077,30+ 31 559= 73 636,30 krooni osas. Hageja oleks pidanud sellelt nõudelt tasuma riigilõivu 4750 krooni ja hagejale osutatud õigusabi eest on põhjendatud 73 636,30 X 5% = 3681,80 krooni. Kostja põhjendatud kohtukuluks on esindajatasu (81 590,05- 73 636,30)x 5%= 397,70 krooni. Eeltoodust lähtudes kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtukuluna 4750+ 3681,80- 397,70= 8034,10 krooni. Kohtunik: 6
(6)