Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel lahendab kohus
§-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks liikluskahju 12 195 krooni tagasinõudes. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja, kes ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, 17.juulil 2004 kella 05.00 paiku liiklusõnnetuse xxxxxxxxxxxxx maja juures. Juhtides K. K. kuulunud sõiduautot Honda Civic, sõitis ta otsa maja juurde pargitud sõiduautole Peugeot 206 reg nr xxx xxx, milline kuulus K. V. . Kostja põgenes sündmuskohalt, kuid tabati väljakutsutud politseitöötajate poolt. Võru Maakohtu 12.augusti 2004 otsusega karistati kostjat K. K. sõiduauto omavolilise kasutamise eest KarS § 215 lg 2 p 1 järgi 1-aastase vangistusega tingimisi 2aastase katseajaga. Kuna kostja juhitud sõiduauto suhtes oli hageja poolt 13.jaanuar 2004 väljastatud liikluskindlustuse poliis kehtivusega 1.veebruar 2004 kuni 31.juuli 2004, lasus hagejal tulenevalt LKindlS §-st 7 lg 1 kohustus hüvitada kannatanule kostja poolt tekitatud liikluskahju. 3.septembril 2004 hüvitas hageja LKindlS § 35 lg 6 kohaselt kannatanu auto remondimaksumuse summas kokku 10 874, 52 krooni. Lähtudes LKindlS §-st 48 lg 3 arvestas hageja käsitluskulusid summas 1 320 krooni. Kokku oli seega kostja poolt hagejale liiklusõnnetusega tekitatud kahju suuruseks 12 195 krooni. Kostja on telefonivestluses lubanud alates 2005 detsembrist asuda kahju hüvitamisele järgmaksetega 1 000 krooni kalendrikuus, kuid ei ole seda senini teinud. Neil asjaoludel nõuab AS If Eesti Kindlustus hagis R. L. vastu 12 195 krooni väljamõistmist. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates LKindlS §-le 48 lg 2 p 4, 5, 7 mille kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust; kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes oli sõiduki 2
lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 12 195 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.