← Eesti

3-06-1749/19

3-06-1749 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

  1. oktoobril 2007.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja R. S`i esindja Suido Västra vastustaja, Pärnu Linnavalitsuse esindajate Kaire Müüri ja Karri Tiigisoni, kolmandate isikute, K OÜ esindaja M. Ji ja OÜ I esindaja advokaat Valmond Mikli osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 02.
  2. 2007.a. R. Si tühistamiskaebust Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2006.a. korraldusele nr 329 „Pardi tn 15 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“. Vaidlustatud korraldusega kehtestas Pärnu Linnavalitsus, viidetega Planeerimisseaduse (PlanS) § 24 lõikes 3 ja Pärnu Linnavolikogu
  3. 04.2006 määrusega nr 16 kehtestatud „Pärnu linna ehitusmäärus“ (Ehitusmäärus) § 4 punktis 6 sisalduvatele pädevusnormidele Pardi tn 15 detailplaneeringu (juurde lisatud). Detailplaneeringu kohaselt jagatakse Pardi tn 15 kinnistu kaheks krundiks A (Pardi tänava poolne) ja B (Karuselli tänava poolne) suurustega vastavalt 495 m2 ja 496 m2 sihtotstarvetega väikeelamumaa, täisehitusprotsendiga 40, hoonete suurima lubatud kõrgusega 9 m. Avaldajale kuulub korter nr 5 naaberkrundil Pardi tn 11 asuva 1989.a. valminud kolmekorruselise kortermaja teisel korrusel akendega Pardi 15 kinnistu poole. Kaebuse kohaselt on kehtestatud planeering õigusvastane järgmistel asjaoludel.
  4. Ei ole planeeringu kehtestamise diskretsioonitüüpi otsuses leidnud krunti jagamise vajadus küllaldast põhjendamist. Pelgalt viide, et krundi suurus 600 m2 on soovituslik, pole piisav (tl 5). Krundi jagamine kaheks väiksemaks, kummagi krundi pindalaga alla linna üldplaneeringus sätestatud soovitusliku 600 m2, ei pruugi olla põhjendatud. Pardi 15 kinnistu naaberkrundid on pindalalt suuremad kui 600 m2 ja nende täisehitusprotsent väiksem kui
  5. Jagamine on ainult vormiline, reaalselt ei kavatse arendaja eraldamiseks piirdeaeda kasutada. Täisehitusprotsent kui õigusmõiste on ehitusmääruses sätestamata. Omab tähtsust, milline on eelkõige Pardi tänava poolse krundi täisehitusprotsent tegelikult (kui juhinduda ehitusmääruse p-st 25, kas selle hulka tuleb arvestada ka sõidukite juurdepääs ja parkimiskohad). Kaebuse täiendamisel on avaldaja leidnud, et „meie väitel oleks pidanud Pardi 15 kinnistu jagamiseks väiksemaks kui 600 m2 pindalaga kinnistuks enne muutma üldplaneeringut, st põhjendama, miks selline jagamine on õige, kuid seda ei tehtud (tl 42). Kinnistu jagamine on maakorralduslik toiming, jagamine peab vastama eelkõige maakorraldusseaduse sätetele. Menetlusvigadest paneb avaldaja kaebuse teises täienduses vastustajale süüks Ehitusmääruse § 16 lõike 7 täitmata jätmist (tl 82). Selle sätte kohaselt planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikke, v.a. detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijat ja planeeritava maa-alaga piirnevate kinnistute omanikke teavitab planeerimisosakond detailplaneeringu algatamisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga. Kaebaja usub, et teavitamise korral ei oleks planeeringut sellisel kujul kas üldse kehtestatud, vähemalt mitte 2006.a. mais. Alates 01.05.2006.a., seega ka Pardi tn 15 detailplaneeringu kehtestamise hetkel kehtis 20.04.06.a. kehtestatud Pärnu linna ehitusmäärus, mille § 15 kohustab planeeringu tellijat esitama planeeringu juurde ehitiste eskiislahendused (tl 5). Kaebuse täiendustes arvab R. Si esindaja, et ehitusmääruse viidatud sätte järgimata jätmine võiks olla piisav alus haldusakti tühistamiseks (tl 42).
  6. Planeeringu sisulistest vigade kohta leiab R.S, et Pardi 15 Pardi tänava poolne elamu kõrgusega 9 m vähendab tema korterisse paistvat päevavalgust väga suurel määral, halvendades selle kaudu kaebaja igapäevaelu ja elamistingimusi. Kavandatav naaberelamu on nii kõrge, et varjab ära päikesevalguse neljast aknast kahele. Kaebajast veel raskemasse olukorda satub analoogse nurgapealse esimese korruse korteri omanik (tl 4 – 5, 42). Olukorra lahendamiseks tuleks planeeritava elamu Pardi 11 poolne ots ehitada lühem, näiteks sõidukite juurdepääsuks plaanitud osa võrra (tl 42, 160). Kaebaja arvates, et kui krundile ehitada ridaelamu paralleelselt Pardi ja Karusseli tänavatega, saaks selle paigutada Pardi 11 kortermajast vähemalt kaks korda kaugemale ja sellevõrra paistaks päevavalgust rohkem ka R. Si korterisse. Eeskujuks sobiks ka Pardi 26 korterelamu, sest analoogse arhitektuurse lahenduse kasutamisel Pardi 15 krundil jääksid ära hoonet kõrgeks muutvad viilkatused ja langeks ära vajadus järgida nii Pardi kui Karusselli tänava naaberkruntide tänavaäärset ehitusjoont. Kaebuse neljandas täienduses-täpsustuses on eelnevast kasvanud välja küsimus kas Pardi 15 krundile Pardi tänava äärde projekteeritud korterelamut oleks võimalik projekteerida R. Si jaoks soodsamalt (tl 179) mis 02.03.07 meilis kordub teisendatud kujul – kas kaebajal on alust nõuda, et Pardi 15 elamu peaks olema Pardi 11 krundi otsast lühem juurdepääsutee laiuse võrra, mis tagaks ka loomuliku valgustuse paranemise (tl 175). Kaebuse teises täienduses asus kaebaja seisukohale, et Pärnu Linnavalitsus ei ole määratlemata õigusmõistet „piisav valgustus“ seni sisustanud ega ole teinud seda ka seaduseandja (mida kinnitavat lisatud e-kirjavahetus) ja et sellises olukorras on kaebus põhjendatud ja kohtul alus selle rahuldamiseks olemas. Haldusorgani haldusalasse kuuluva asjassepuutuva õigusliku regulatsiooni puudumist tuleks hinnata kaebaja kasuks (tl 81). Kommenteerides enda poolt valitud spetsialisti valitud arvamust, mille kohaselt insolatsiooninäitajad kaebaja korteris on rahuldavad, leiab kaebaja esindaja, et see, mis on rahuldav spetsialisti jaoks ei ole rahuldav kaebaja jaoks, „sest olen ise viibinud kaebaja korteris päevasel ajal pilves ilmaga ja ilma igasuguse takistuseta päikesevalguse ees oli toas hämar“ (tl 81). Kaebaja argumendiks jääb, et „enamuse aastast (septembrist maini) on Eesti ilm väga sageli pilvine ja kõrvalamaja aknad on 5 või 7 meetri kaugusel. Vaevalt kaebaja, aga eriti tema naabri igapäevaelu oma korteris saaks hinnata normaalseks, kui … ajalehe lugemiseks keskpäeval on vaja elektrivalguse abi“ (tl 159). Selles piirkonnas ei asetse täna elamud üksteisele sedavõrd lähedal. Ei kaebaja ega tema naaber ei pidanud arvestama, et 2 peale Pardi tn 15 ühepereelamu lammutamist ehitatakse selle asemele maksimaalses võimalikus mahus korterelamu nende jaoks kõige ebasobivamasse kohta krundil (tl 159). Kaebaja eluruumi kolmest aknast kaks on suunatud hommikupäikese suunas, mida hakkaks varjama Pardi 11 elamu otsasein ja üks aken on suunatud Karuselli tänavale.
  7. Kaebuse teises täienduses esitab kaebaja esmakordselt väited aknast avaneva vaate (ja elukvaliteedi, elukeskkonna) halvenemisele, mille tõestuseks esitab „arvuti abiga tehtud kujutis kaebaja korteri elutoa- ja köögi akendest“ (tl 82). Kui kaebaja korteri 1999.a. omandas, avanes tal vaade Pardi 15 viljapuuaiale, millest kaebajale ei olnud ehk põhjust järeldada, et ilmtingimata samasugune vaade saab olema ka tulevikus, kuid vaade aknast mõne meetri kaugusel asuvale tulemüürile ei ole kindlasti kooskõlas inimväärse eluruumi põhimõttega (tl 83).
  8. Kaebuse kolmandas täienduses-täpsustuses on kaebaja esmakordselt vihjanud privaatsuse kahanemisele kuna kõrvalmaja akendesse paistvat kaebaja eraelu (tl 159). Hiljem on väidet täiendatud selliselt, et privaatsust kahandab ka elanike ja sõidukite arvu suurenemine ümbruskonnas.
  9. 02.03.07 meilis (tl 175) peab kaebaja kõrgeks mürataset, mida autod tekitavad planeeritava elamu kavandatavast kangialusest läbisõidul. Kohtuistungil avaldaja loobus selle kaebeväite kasutamisest.
  10. Pardi 15 elamu ehitamine toob kaasa kaebaja korteri turuväärtuse olulise vähenemise (tl 4, 82).
  11. Kavandatava Pardi tänava poolse elamu Karusselli tänava poolsesse külge pääseks tuletõrjeauto ainult Karusselli tänavalt. Kaebuse teises täienduses (tl 81 – 82) on avaldaja esindaja asunud oma seisukohale, et planeering ei vasta täna kehtivatele tuleohutusnõuetele, osundades projekteerimisnormi EPN 10.
  12. Ehitiste tuleohutuse osa
  13. Üldeeskiri p-le 7.1.1., mille kohaselt Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab olema vähemalt 3.5 m laiune sõidutee, mis on soovitav rajada ringsõiduna. Umbtee puhul peab tee lõpus olema tuletõrjevahendite ümberpööramise võimalus. Umbtee maksimaalne pikkus on 150 m ja p-le 7.1.2 Kui kinnisesse siseõue on vajalik sissesõit tulekustutus- ja päästetöödeks, siis siseõue värav (pääs) peab olema vähemalt 4 m lai ja 4,5 m kõrge. Viidatud normi peab kaebaja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-61-06 valgusel heaks ehitustavaks ning üldtunnustatud ehitusreegliks (tl 141). Kaebuse teise täienduse täpsustustes on kaebaja esindaja jõudnud tõdemusele, et kustutus ja päästeautol on mõõtmed (näiteks pikkus 8,5 m, sõidukõrgus 3,3 – 3,8 m) ja nendega asja lahendamisel arvestada (tl 94 – 95). R. S esindaja osundab, et kehtiva õigusnormi, Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a. määrusega nr 315 kehtestatud „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ (Tuleohutusnõuded) § 28 lg 1 p 2 kohaselt päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. 11.04.2007 ja 03.07.2007 esitas kaebaja kohtule arhitekt Maire Haas`i arvamuse vormis vaidlustatud detailplaneeringu kriitika uuenenud rõhuasetustega. 3 Arhitektuurispetsialisti seisukoha järgi on detailplaneeringu koostaja eiranud Pärnu linna üldplaneeringuga kehtestatud soovituslikku väikeelamute krundi 600 m2 suurust piirnormi jagades ainult 991 m2 suuruse algkrundi kaheks. Kaebuses leitakse, et krundi jagamisel ei saa antud juhul olla tegemist kinnisasja otstarbeka kasutamise nimel tehtava maakorraldusega (Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 p 1) kui just ei loeta kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks kinnistu maksimaalset täisehitamist. Teiseks muudavad krundi jagamise tulemusel pakutud ehitusalad avaldaja arvates küsitavaks kinnisasjadele otstarbeka juurdepääsutee tagamise, seda Pardi 15 kinnistu puhul, kus ehitusala on planeeritud mõlema kõrval asuva kinnistu piirideni ja pääs krundile on kavandatud hoonealuse läbipääsuna, mida ei saa lugeda kinnisasjale otstarbeka juurdepääsu tagamiseks, mida nõuab MaaKS 5 lg 2 p
  14. Hoonealust läbipääsu võiks lugeda otstarbekaks lahenduseks tiheda hoonestusega piirkonnas, nagu näiteks Tallinna vanalinn, kuid Pärnu aedlinnas puudub taolise lahenduse planeerimiseks tungiv vajadus. See rikub piirkonna aedlinna miljööd (milles on ka aguli miljöö mõjusid) ja on vastuolus terve elukeskkonna tagamise ja maastiku omapära säilitamise nõuetega (MaaKS § 5 lg 2 p 2). Kuigi 1989.a. projekteeritud Pardi 11 3korruseline korterelamu ehitamine olemasolevasse asukohta on kahetsusväärne on see kvartali üldise miljööga sobitunud, sest hoonel on suur krunt (2680 m2), seega täisehitus vaid 26 protsenti. Pealegi on krundi Karusselli tänava poolne, kus asuvad muru, kuused, kased ja hekk, rikkalikult haljastatud. Kaebaja leiab, et krundi jagamine alla soovitusliku alammäära, niiviisi maksimaalse täisehitusprotsendi saavutamine ja juurdepääsutee planeerimine kangialuse kaudu halvendab nii juba selles piirkonnas elavate kui ka planeeritavate elamute elukeskkonda. Nimelt väheneb Pardi 11 elamu idapoolse osa korteritesse langeva valguse hulk, sest Pardi 15 kinnistu hoonestus on kavandatud Pardi 11 krundipiirini. Samuti on häiritud Pardi tn 11 korteriomanike esteetiliste vajaduste rahuldamine, kuna naaberkinnistu piirile kavandatakse 9 m kõrgust tulemüüri. Vastavalt Pärnu linna üldplaneeringule peab iga planeerija, ka vaidlustatud planeeringu koostanud Hannes Tilk, järgima kestva ja säästva arengu tingimusi, s.t. et planeerimise eesmärgiks peab olema inimese elukeskkonna kvaliteedi tõstmine samaaegselt looduskeskkonna tasakaalu säilitamisega. Pardi 15 detailplaneeringu koostamisel ei ole piisavalt arvestatud ka Pärnu linna kestva ja säästva arengu tingimustega (üldplaneeringu p 1.3), s.t. detailplaneeringust ei nähtud, et sinna kavandatud inimeste elukeskkonna kvaliteet tõuseks võrreldes seal varem asunud ühepereelamu kvaliteediga. Looduskeskkonna tasakaalu säilitamisest on samuti raske rääkida, kuna looduskeskkonda praktiliselt detailplaneeringusse planeeritud ei ole. Munakiviga kaetud parklad ei ole looduskeskkond. Olukorra tingib krundi jagamine kuna 496 m2 maatükil ei jää piisavalt ruumis haljastusele. Haljastuse puudulikule lahendusele on juhtinud tähelepanu ka Pärnu linna haljastuse peaspetsialist Kristiina Kupper, kirjutades 20.02.2006 detailplaneeringu kooskõlastuslehele: „Puudub haljastuse lahendus“ Haljastust on kruntidele vähe jäänud. Kaaluda parkimise teistsugust lahendust (nt garaaze).“ Haljastuse alla liigitatakse muru, hekid, istutusala, veesilmad, purskkaevud, puhkenurga, välikaminad, laste mänguplatsid (sõltuvalt vanusest liivakastid, ronimisredelid jmt). Kui aga vaadelda krunt A ja krunt B haljasala mõõtmeid, siis on selge, et midagi eelpool loetletus on raske sinna ära mahutada. Krunt A haljasala mõõtmed on 7,5 x 12 m ja see asub parkla 4 kõrval. Krunt B haljastuseks on 4 m laiune ja 18 m pikkune riba elamu põhjapoolses küljes. Ühelt poolt on see „haljasala“ varjatud 9 m kõrguse planeeritava elamuga ja teiselt poolt Pardi 15a majandushoonega. Küsitavaks peab kaebaja ka ehitusala planeerimist Pardi ja Karusselli tänava poolse krundipiirini. Seda järgmistel põhjustel: - Pardi 11 ja 15a ehitusjoon on tänavafrondist 4 või enama meetri kaugusel; - sarnane olukord on ka Karusselli tänava poolses küljes. Kuigi Karusselli tänaval on ka tänavajooneni hoonestust tuleks lähtuda eelkõige lähematest naabritest, et moodustada ühtne linnaruum. Ehitusala krundi tänavapoolse piirile viimine ja maksimaalselt suure ehitusala planeerimine looduskeskkonna tasakaalu rikkumisega muudab planeeritava ala tulevastele elanikele elamiskõlbmatuks keskkonnaks ja halvendab elanike elamistingimusi. Olukorda aitaks leevendada hoonete mõõtmete vähendamine. Krunt B puhul on õige nihutada elamu tänavajoonest 5 m kaugusele, nagu paikneb naabermaja Karusselli 66B. See annaks võimaluse hoone ja tänava vahelisele alale planeerida haljastust, mis asuks päikese suhtes soodsamas kohas, kui detailplaneeringu lahenduses põhjapoolne täiesti maja varju jääv 4 m laiune „haljasala“. On mainimisväärt, et Karusselli tänaval on ainult üks hoone tänavajoonel. Kõik ülejäänud on krundipiirist 1 … 5 m kaugusel. Pardi tänava ehitusjoone kohta väidab arhitektuurispetsialist väidab, et seal väljakujunenud ehitusjoon puudub (linnavalitsuse esitatud skeem on eksitav). Pardi 15a ja 15b eramute ehitusjoon on 3,9 m, Pardi 11 korrusmajal 5,0 m. Pardi tn 15 planeeritava elamu ehitusjooneks võib valida nii 3,9 m kui 5,0 m. Planeeringu autor on valinud 3,9 m. Lahendusena hoonealuse läbipääsu kaotamiseks ja korteri akendest avaneva vaate parendamiseks näeb spetsialist Pardi 15 ehitusala vähendamist Pardi 11 poolses osas 4 m võrra, millest piisab autodele krundile pääsuks. Avanevad ka võimalused arhitektuuriliselt väljendusrikkama hoone kavandamiseks ja kaunima tänavafrondi kujundamiseks. Kokkuvõtteks märgib eriala asjatundja, et planeeringuotsus on põhiliselt kaalutlusotsus. Mingi maa-ala planeerimisel tuleb kaaluda majanduslikke, sotsiaalseid, funktsionaalseid, esteetilisi, liiklustehnilisi, looduslikke, õiguslikke jms aspekte ning nende tasakaalustatud käsitluse alusel langetada planeeringuotsused. Silmas tuleb pidada, et planeeringu koostamist ajendanud erahuvi ja eesmärgi kõrval on reeglina olemas üldised ja avalikud huvid ning eesmärgid. Planeerimise ülesanne ei ole kellegi ehitamise soovi tingimusteta legaliseerimine planeeringu kaudu, vaid planeerimise ülesanne on tagada, et kellegi ehitamise soovi realiseerimisel ka tema naabrite huvid ning linna arengu vajadused ja põhimõtted arvestatud oleks. Vastustaja kaebusega ei nõustu.
  15. Krundi jagamisse puutuvalt selgitab linnavalitsus, et üldplaneeringus toodud väikeelamute kruntide pindalad on soovituslikud ning 600 ruutmeetrist väiksemat krunti ei saa käsitleda õigusaktidega vastuolus olevana oma väiksuse tõttu. Sõidukite juurdepääsuteed ja parkimiskohad ei kuulu krundi täisehitusprotsendi määramisel arvesse võtmisele. Nimelt PlanS § 9 lõikest 4 tuleneb, et krundi ehitusõigusega määratakse 5 hoonete suurim lubatud ehitusalune pind. Seega räägitakse detailplaneeringus hoonete vastavatest näitajatest. Täiendavas seletuses vastuseks kaebaja esitatud ekspertarvamusele põhjendas linnavalitsus krundi jagamist väiksemateks kui 600 ruutmeetristeks üksusteks perimetraalse hoonestusega nii Pardi kui Karusselli tänaval ning lähtumist ümbruskonnas olemasolevate hoonete mahtudest. Leiti, et planeeritud kruntide suurused ei ole antud piirkonnas sugugi erandlikud ning olemasolevate kinnistute suurus varieerub oluliselt. Pardi, Side, Karusselli ja Kanali tänavate vahelises kvartalis on hetkel 20 kinnistud, millest 11 on alla 600 m2 suurusega kusjuures Pardi tn 11 kortermaja mõjub kvartalis selgelt võõrkehana. Järeldatakse, et 495 m2 ja 496 m2 suurused krundid pigem järgivad olemasolevat väljakujunenud krundistruktuuri. Seejuures kavandatud hoonemaht lähtub Pärnu linna üldplaneeringus väikeelamumaale lubatud täisehitusprotsendist, mis alla 600 m2 krundi puhul on 40 – 45 %. Planeeritud täisehitusmaht 40 protsenti ei ole maksimaalne. Erinevalt kaebajast on kavandatud hoonealune läbipääs vastustaja arvates kõnesolevas tiheasustuspiirkonnas otstarbekas, arvestades vaba maa piiratusega linnas. Pealegi on tegemist pigem arhitektuurilise elemendiga, mis sobib olemasolevasse mitmekesisesse hoonestusse ja ei ole kindlasti ebaotstarbekas võrreldes „tavalise“ juurdepääsuga. Vastustaja peab küsitavaks ka Pardi, Side, Karusselli ja Kanali tänavate vahelise kvartali nimetamist aedlinnaks kuivõrd Vana-Pärnu, Ülejõe, Rääma ja Raekülale iseloomulik aedlinlik terviklikkus piirkonnas kindlasti puudub. Tegemist on segahoonestusalaga, kus on kõrvuti mitmeid erinevaid elamutüüpe ja hoonestuslaade ning mida iseloomustab laiemas plaanis küllaltki aktiivne tihenemise protsess. Tegemist on piirkonnaga, millel on osaliselt säilinud aedlinna tunnused segamini agulile iseloomulike joontega (arvestamata teisele poole Karusselli tänavat jäävaid kortermaju). Menetlusnormidesse puutuvalt osundab vastustaja, et Pardi tn 15 detailplaneering koostati kuni 01.05.2006 kehtinud ehitusmääruse ajal.
  16. Insolatsioonikestuse muutumisega seonduvalt osundab vastustaja järgnevale: - Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a. määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 5 sätestab: „Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nende piisava loomuliku valgustuse.“ Antud määruse varasema redaktsiooni kohaselt pidi insolatsioonikestus olema vähemalt kolm tundi päevas. Määruse uue redaktsiooniga on kohalikul omavalitsusele antud kaalutlusõigus, milline peab olema eluruumi jaoks piisav valgus. Riigikohus on oma lahendis 3-3-1-42-03 märkinud ka seda, et määruse „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 5 sõnastus võimaldab insolatsioonikestust kohalikku olusid arvestades ka oluliselt vähendada. Seega arvestades, et linn on tiheasustusega ala, on võimalik, et insolatsioonikestus on lühem, kui varasemas määruses sätestati. Läbiviidud mõõtmise tulemusel on näha, et sügisesele pööripäeval paistab päike R. Si aknasse 4 tundi ja 50 minutit ning kevadisel pööripäeval 4 tundi ja 40 minutit. Lammutatud puithoone puhul olid vastavad näitajad 5 tundi ja 40 minuti ja 5 tundi ja 30 minutit. Seega olukord praktiliselt ei muutu. Pööripäevadel küll paistis puithoone puhul päikest 50 minuti kauem kaebaja aknasse, kuid näiteks
  17. novembril paistab päike 6 planeeritavate hoonete puhul 1 tund ja 53 minutit kauem kui ilmkaarte suhtes halvemini paiknenud puithoone korral. Seega insolatsioonikestus 3 tundi on tagatud. Vastustaja märgib, et Pardi 11 ja Pardi 15 A krundile ehitatava elamu vahemaaks jääb 8 meetrit, seda tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“, mille selline kuja kehtestatakse.
  18. Käsitledes vaate muutumist kaebaja korteri aknast leiab vastustaja, et Pardi 15 kinnistul varem olnud puithoone asus samuti Pardi 11 kinnistu poolsel piiril ning varjas vaate Karusselli tänava poole. Planeeringuga on varasema puithoone kohale planeeritud parkimisala ning võrreldes eelneva olukorraga avardub vaade aknast kagu suuna kust langeb aknasse põhiline osa päikesevalgusest. Karusselli tänava poolne maja on paigutatud Pardi tn 15 kinnistu lõunanurka, jättes kavandatava hoone ja Pardi 11 kortermaja vahele ligi 25 m vahemaa, tagades piisavalt kena vaate. Lisaks on Pardi tn 11 idapoolsetest korteritest võimalik vaadata ka Pardi tänavale. Kaebaja esitatud arvutisimulatsioon tulemüürist on eksitav kuivõrd sellel on tellissein aknast paigutatud hinnanguliselt poolteise meetri kaugusele (tegelikult on hoonetevaheliseks vahekauguseks tagatud 7,5 - 8 m vastavalt tuleohutuskujale).
  19. Tuleohutusnõuded on kehtestatud 01.012005 jõustunud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ mistõttu ei ole alust rakendada Eesti Ehitusteabes sätestatud nõudeid. Määruses ei ole nõutud, et tulepüsivusklassi TP1 kuuluv ehitis tuleb püstitada kinnistu piirist vähemalt 3 meetri kaugusele, ka ei pea hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks olema 3,5 meetrine juurdesõidutee. ET-1 0109-0235 p 7.1.2 sätestas, et kui kinnisesse siseõue oli vajalik sissesõit tulekustutus- ja päästetöödeks, siis siseõue värav pidi olema vähemalt 4 m lai ja 4,5 m kõrge. Määruse kohaselt enam selliseid nõudeid ei eksisteeri. Ehitisele juurdesõidutee rajamisel võib kasutada Päästeameti kodulehel välja toodud orienteeruvaid andmeid kustutus- ja päästeauto mõõtmete kohta. Esialgse projekti järgi on juurdepääsutee laius 3,7 meetrit. Kustutus- ja päästeauto laius on 2,5 meetrit. Seega on juurdepääsutee olemas. Arvestades sellega, et tulekustutusvooliku pikkus on ca 100 meetrit, siis on päästemeeskonnale võimalus juurde pääseda ka hoone tagumisele küljele, seda isegi naaberkinnistut kasutamata. Detailplaneeringu projekti on menetluslehel nr 44/06 kooskõlastanud ka Pärnumaa Päästeteenistus. Tänavate äärsed hooned peavad järgima ühtset ehitusjoont. Nii on ka antud planeeringus toodud lahendused seda arvestanud. Karusselli tänava puhul on ehitusjooneks võetud tänavapoolse kinnistu piir, mida järgib enamus Karusselli tänava äärseid maju. Pardi tänava äärseks ehitusjooneks on võetud 3,90 m tänavapoolsest kinnistupiirist, mida järgivad Pardi tn 11, 15a, 15b, 15d ja 17 naaberhooned. Mõlemal pool tänavat on seega lähtutud üldisest hoonestuse paiknemisest, mis on küll tänava pikkuses varieeruv, kuid üldine printsiip on siiski piisavalt selge. Kokkuvõttes on linnavalitsus arvamusel, et detailplaneering ei riku kestva ja säästva arengu tingimusi. Mõlema hoone juurde kavandatav haljasala on piisav, et tagada seal majaelanike sobivad ajaveetmisvõimalused. Pardi tn 15 kinnistule planeeritud kortermajad jälgivad piirkonna üldist hoonestuslaadi ning on kooskõlas üldplaneeringuga, mille järgi on väikeelamumaale võimalik ehitada kuni 2-korruselisi kortermaju. Vaadeldes Pärnu linnaehituslikku protsesse pole ka põhjust nõuda, et kavandatavad hooned järgiksid täpselt 7 ümbritsevat miljööd mis pealegi on ehituslikult küllalt mitmekesine. Tegemist ei ole kaitsealuse piirkonnaga ja planeerimisosakond näeb selles paikkonnas ette piirkonna täisehituse tihenemist. Kolmas isik K OÜ peab kaebust põhjendamatuks.
  20. Käsitledes jagatud krundi pindala leiab menetlusosaline, et 600 ruutmeetrine krunt on suurus, mille poole ideaalis võiks püüelda, mitte aga järgimiseks kohustuslik. Üldplaneeringus on krundi minimaalne 600 ruutmeetrine suurus sihilikult määratletud soovituslikuna, võimaldamaks maareformi käigus tekkinud erinevate suurustega kruntide käsitlemist planeeringute koostamisel võrdsetena. Suure krundi võib alati jagada kui järelejäävad suurused on võrreldavad soovitusliku suurusega. Vastasel korral toimuks diskrimineerimine erinevate kinnistute pinnalt, kus kinnistute omanikud ei saaks oma kinnistuid kasutada võrdsetel alustel. Antud juhul on pärast krundi jagamist järelejäävad osas ligi 500 ruutmeetrised, mis hoonete suuruseid ja asukohta arvestades on võrreldavad soovitusliku krundi suurusega. Arendaja usub, et tema poolt kavandatavad ehitised sobivad paikkonda. Kaebuses väljatoodud väide aedlinna miljöö rikkumisest pole tõene. Tegelikult paikneb vaidlusalune kinnistu täpselt alal, kus ühel pool on suurehitised ja teisel pool eramajad. Näiteks on Karusselli tänava pool 5-kordne korterelamu. Pardi tänava pool on suurehitiste ja eramajade piiri kontrasti ilmekalt vähendav kahekordne korterelamu ning viimase naabriks on kahekordne korterelamu. Sellise kontrasti puhul ei ole võimalik rääkida aedlinna miljööväärtustest kui vahetult seisavad kõrvuti väike eramaja ja 5-kordne korterelamu. Vaidlusaluse planeeringuga kavandatavad hooned tegelikult hajutavad kontrasti, viivad ühest hoonetüübist teisele sujuvalt üle ning lõppkokkuvõttes tõstavad elukeskkonna kvaliteeti. Kommenteerides kaebuses sisalduvat kriitikat planeeringule kestva ja säästva arengu tagamata jätmise seisukohalt (s.t. kavandatud planeering ei tõsta elukeskkonna kvaliteeti ega taga looduskeskkonna tasakaalu säilitamist) leiab kolmas isik, et prevaleeriv tähendus selles sõnakombinatsioonis on mõistel areng ning pole põhjust kahelda, et kritiseeritav planeering viimase ka tagab, muuhulgas juba sellega, et liidab sujuvalt kaks paikkonnas eksisteerivat hoonetüüpi – suured kortermajad ja eramud.
  21. Piisava päevavalguse probleemi käsitlemisel on kolmanda isiku positsiooniks seisukoht, mille järgi loomuliku valguse fooni arvestamisel peab arvesse võtta ka lammutatud hoonet, mis asus Pardi 11 korterelamule tunduvalt lähemal (peaaegu kinnistu piiril) kui planeeritav hoone. Selliselt, arvestades lammutatud hoone kõrgust ja kaugust kaebuse esitaja eluruumist on selge, et planeeringuga kaebuse esitaja eluruumide valguse foon mitte ei jäänud samaks, vaid suurenes. Võttes hoonete vaheliseks kauguseks 8 m, päikese aasta keskmiseks kaldeks horisondi suhtes kagus 28,5 kraadi, planeeritava hoone kõrguseks 9 m ja kaebaja teise korruse eluruumide akende alumise serva kõrguseks maapinnast 5 m selgub, et päike jääb ka valmisehitatud Pardi 15 A krundi hoone puhul paistma otse kaebaja eluruumi (lausa akna alumisse serva). 3 Tuleohutusnõuete osas on K OÜ seisukohal, et planeering on nõuetele vastav ning ka projekteerimise käigus on neid nõudeid järgitud (tl. 137). 8 OÜ I esindaja osundab kõigepealt kaebaja huvi vähenemisele vaidluse vastu korteriomandi õnnestunud müügi tulemusel millest annab märku ka avaldaja otsus ise kohtuistungist mitte osa võtta. Sisulisest küljest vaadates on aga krundi jagamine lubatav, kuna see jääb kahe tänava vahele ning arendaja soovib mõlema tänava äärde ühe hoone tekitada. Arendaja soov on kooskõlas linna nägemusega linnaruumi tihendamisest. Ehitusmahtusid uurides on näha, et planeeritavad elamud ei ole ebanormaalselt suurte, piirkonda, mis on olemuselt on tegelikult üleminekuala, häirivate kubatuuridega. Haljastuse vähesusse puutuvalt leib esindaja, et seda probleemi saab lahendada ehitusprojekti menetluse käigus. Krundil on piisavalt vaba ruumi kujundamaks hekke ja istutamaks puid. Haldusmenetluses kehtiva põhimõtte, et vormivigade pärast haldusakti vormivigades pärast ei tühistata ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. On tervitatav kui piirkond korrastatakse ning räämas krunt saab uued hooned. Kohtu seisukoht PlansS § 26 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on PlanS § 26 lg 1 eriseaduse säte halduskohtuliku kaebeõiguse üldregulatsiooni sisalduva HKMS § 7 lg 1 suhtes. PlanS § 26 lõikest 1 nähtub, et selle järgi pole kohtusse pöördumise aluseks üksnes isikute õiguste rikkumine või vabaduste piiramine, vaid see säte võimaldab kohtusse pöörduda ka isikutel, kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane, olenemata sellest, kas vaidlustatud akt tema õigusi rikub või vabadusi piirab. Seetõttu pole määravat tähtsust asjaolul, et kaebajal ei ole planeeringuala naabruses asuva korteriomandi võõrandamise ja elukoha muutmise tõttu enam vaidlustatud planeeringuga isiklikku puutumust. Sellise isiku poolt esitatud kaebuse puhul ei pea halduskohus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise otsustamisel kontrollima seda, kas vaidlustatud akt tema õigusi rikub või vabadusi piirab. Neil asjaoludel on R. Si kaebus lubatud. Vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse korraldusega kehtestati Pardi tn 15 kinnistu (katastriüksuse tunnus 62512:028:2610) detailplaneering Pärnus. Detailplaneeringu kohaselt jagatakse Pardi tn 15 kinnistu kaheks krundiks A (Pardi tänava poolne) ja B (Karuselli tänava poolne) suurustega vastavalt 495 m2 ja 496 m2 sihtotstarvetega väikeelamumaa, täisehitusprotsendiga 40, hoonete suurima lubatud kõrgusega 9 m. Pärnu linna üldplaneeringu p 2.1.
  22. järgi on väikeelamute kruntide soovituslikuks suuruseks min 600 m2 – max 1500 m
  23. Piirangu eesmärgiks on tagada, et sellise sihtotstarbega maa-ala hoonestus ei ületaks ehitiste paiknemise ja suuruse osas piirkonnale iseloomulikke näitajaid. Seega on alla 600 ruutmeetrise väikeelamukrundi moodustamine erandina küll võimalik kuid eeldusel, et selleks on olulised põhjused. Vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsus ei põhjenda, millistel motiividel on üldplaneeringu soovitusi eiratud ning otsustatud elukeskkonna kvaliteeti halvendava lahenduse kasuks. Tegemist on olulise vormiveaga – otsuses puuduvad detailplaneeringu kehtestamise motiivid. Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud menetlus- ja vorminõuete erilist tähtsust planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik kaalutlusruum (3-3-18-02, 3-3-1-42-02, 3-3-1-54-03, 3-3-1-28-04, 3-3-1-12-07). Detailplaneeringu otsuses peavad 9 olema ära toodud vähemalt põhimotiivid, mis tingisid detailplaneeringu kehtestamise, analüüsides planeeringu kehtestamisega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning selgitades, miks on esimesed viimastest kaalukamad. Kohus peab saama kontrollida, kas haldusorgan on kaalumisel arvestanud vaid asjakohaseid aspekte, kas on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid, kas ühe võimaluse poolt ja vastu rääkivaid argumente on väärtustatud õigesti ja kooskõlas diskretsioonivolituse eesmärgiga. Haldusakti põhjendus peab selle lugejat veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi tegureid ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt ehk teisisõnu – asja uuel otsustamisel tuleb korralduses kajastada kõik tähtsamad poolt- ja vastuargumendid, mille põhjal saaks järeldada, et diskretsiooniotsusele iseloomulik liigendatud kaalumisprotsess on läbitud. Eespool märgiti, et väikeelamukrundi vähendamine alla soovituslikku alammäära saab olla põhjendatud ainult selleks olulise vajaduse olemasolul. Vaadeldes kinnistu jagamist selgub, et maakorralduslikest nõuetest selline jagamine tingitud olla ei saa. Jagamisega ei ole saavutatud MaaKS §-s 5 lg 2 p 4 ettenähtud eesmärki tagada kinnisasjale otstarbekad juurdepääsuteed. Kavandatud hoonealune läbipääs Pardi tn 15 krundile ei ole piirkonna aedlinnalaadset miljööd arvestades kindlasti parim, olles ennemini iseloomulik tiheda hoonestusega linnasüdametele. Seetõttu ka maatüki selline jagamine ei anna alust üldplaneeringus krundi suurusele sätestatud nõuetest kõrvale kalduda. Jagamise ainsaks põhjenduseks on saanud pragmaatiline eesmärk tõsta ehitustihedust ja müüdava elamispinna ruutmeetrite arvu. Kui maatüki jagamist peetakse siiski möödapääsmatuks tuleb muuta planeeringulahendust nii, et oleks tagatud piirkonna miljöö säilimine ja välistatud inimeste elukeskkonna kvaliteedi halvenemine. Kehtestatud planeeringu üheks puuduseks saabki pidada kavandatavate elamute mahulist ja minimaalse haljastusega väikeste kruntide sobimatust piirkonna valdavalt aedlinnalikusse, rohke haljastusega miljöösse (vt näiteks joonis tl 6, II). Oma iseloomult on piirkonnale omase hoonestusega kujundatud olustiku muutmine üldplaneeringu soovitusi krundi pindalade osas eirates samuti kahjulik mõjutus, mida tuleb püüda vältida. Seda tõdemust ei väära ka asjaolu, et vaidlusaluse planeeringuala naabrusesse jääb 1989.a. projekteeritud Pardi tn 11 3korruseline elamu. Mõjudes mahult küll võõraskehana on tal aga erinevalt planeeritavatest elamutust suur krunt (2680 m2) madala täisehitusprotsendiga (vaid 26%), mis on ka rikkalikult haljastatud (murud, hekk, puud). OÜ K poolt esitatud fotodel (II, tl 11-15) kujutatud korruselamud asuvad teisel pool Karuselli tänavat ega kuulu vaadeldavasse piirkonda. Vaidlusaluse otsusega kehtestatud planeering, põhistades Pardi tn 15 kinnistu kaheks krundiks jagamise eesmärgiga ehitada sinna piirkonna ja jagatud kruntide jaoks üleliia mahukad, krundipiirideni nihutatud hooned viib tagajärjena elukeskkonna halvenemiseni, tekitades sel moel vastuolu ka kehtiva linna üldplaneeringu p-ga 1.
  24. Nimelt määratleb üldplaneeringu punkt 1.3 kestva ja säästva arengu põhitingimused, mille üheks elemendiks on territoriaalmajandusliku arengu kavandamine eesmärgiga tõsta inimese elukeskkonna kvaliteeti samaaegselt looduskeskkonna tasakaalu säilitamisega, pidades silmas säästva arengu põhimõtteid. Ka Põhiseaduse § 53 esimene lause sätestab, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Selline kohustus ei ole mitte ainult üksikisikul, vaid ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel (kui vaadelda tsiteeritud sätet koosmõjus Põhiseaduse §-ga 5). Vaadeldud normid loovad isikule subjektiivse õiguse nõuda avalikult võimult keskkonna säästmist vähemalt neil juhtudel, kui keskkonna kahjustamine puudutab isikut, st mõjutab tema elukeskkonda linnas. 10 Märgatavaim negatiivne mõju elukeskkonnale seonduvalt krundi jagamisega väljendub eelkõige haljastuse osakaalu drastilises vähenemises, kuivõrd tihedalt täis ehitatud ja parklatega kaetud maaüksusel ei ole selleks lihtsalt jäänud enam piisavalt ruumi. Haljastuse alla liigitatakse muru, hekid, istutusala, veesilmad, purskkaevud, puhkenurga, välikaminad, laste mänguplatsid (sõltuvalt vanusest liivakastid, ronimisredelid jmt). Krunt A haljasala mõõtmed on 7,5 x 12 m ja see asub parkla kõrval. Krunt B haljastuseks on 4 m laiune ja 18 m pikkune riba elamu põhjapoolses küljes. Ühelt poolt on see „haljasala“ varjatud 9 m kõrguse planeeritava elamuga ja teiselt poolt Pardi 15a majandushoonega. Heaks lahenduseks peetakse, kui haljastuse pind võrdub maja korterite ja trepikodade pinnaga (tunnistaja M. Haas). Samas on ainuüksi krundile B kavandatava elamu eluruumide pindala 312,5 m2 (II, tl. 26-27) mis võrdluses kavandatud haljasalaga ilmekalt näitab looduskeskkonna osakaalu ebaproportsionaalselt suurt vajakut. Haljastuse puudulikule lahendusele kaevatavas planeeringus on juhtinud tähelepanu ka Pärnu linna haljastuse peaspetsialist Kristiina Kupper, kirjutades 20.02.2006 detailplaneeringu kooskõlastuslehele: „Puudub haljastuse lahendus“ Haljastust on kruntidele vähe jäänud. Kaaluda parkimise teistsugust lahendust (nt garaaze).“ Kuivõrd detailplaneeringuga on haljasalade asukohad määratletud ja nende laiendamiseks puudub ruum ei saa ka hilisema ehitustegevuse käigus planeeritud puudusi kõrvaldada, nagu on püüdnud selgitada arendaja esindaja. Võib tõdeda, et ka krundipiiride määramisel vaidlustatud planeeringus on otsustavat mõju avaldanud tahtmine saavutada maksimaalselt suur ehitusala ja müüdava elamispinna hulk. Ühtse linnaruumi moodustamiseks oleks aga sobivam, kui Karuselli tänav elamu puhul lähtutaks naabrist aadressil Karuselli 66B, nihutades hoone tänavajoonest 5 m kaugusele. Selline lahendus annaks täiendava võimaluse planeerida hoone ja tänava vahele haljastust, mis asuks päikese suhtes soodsamas kohas. Võib lisada, et tänavajoonele ehitatud elamuid peale ühe erandi Karusselli tänaval ei olegi. Nii ei teki ka mingit vastuolu linnavalituse poolt väidetud perimaatraalse hoonestusviisiga antud paikkonnas. Ehitustiheduse tõstmiseks kasutatava kruntide jagamise meetodi elukeskkonnavaenulike tagajärgede hulka kuuluvad ka vaate ja insolatsiooninäitaja halvenemine mis ei haaku planeeringualase tegevuse eesmärgiga olla suunatud elukvaliteedi tõstmisele. Antud juhul halvendatakse vaadet naaberkinnistu piirile ehitatava 9 m kõrguse tulemüüriga, mis ei vasta aedlinnalaadse miljöö olustikule. Vaate varjamine kuulub nn negatiivsete varjavate mõjutuste hulka. Riigikohus on märkinud, et „ ... pole aken oluline mitte üksnes piisava valgustuse tagamiseks. Aknast avanev vaade on üks eluruumi väärtust mõjutavaid tegureid. Eluruumi omaniku huvi piisavale vaatele võib olla kaalukam kui seni tühjalt seisnud maatüki omandanud isiku huvi maatükk võimalikult suures ulatuses hoonestada (3-3-1-25-02). Kuigi insolatsiooninäitajad jäävad normi piiridesse langeb Pardi 11 elamu idapoolse osa korteritesse langeva päikesevalguse hulk eluruumides ometi mida saaks aga vältida, ehitades mahult väiksema hoone krundil A piirist kaugemale. Mis puutub kaebuse väiteid avaldaja korteri turuväärtuse alanemisest ja planeeringu mittevastavusest tuleohutusnõuetele, siis need arvamused kinnitust ei leidnud (I, tl 226, I, tl 153). Kokkuvõtvalt saab nentida, et PlanS § 1 lõigetes 1 ja 2, linna üldplaneering p-s 1.3 sätestatud planeerimise eesmärgid peavad tagama säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise millise ülesande täitmiseks tuleb planeeringu koostamisel arvestada paljude 11 kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonna aspektidega, võttes need arvesse kaalutlusõiguse teostamisel. Haldusaktis põhjenduste puudumine (HMS § 56 nõuete eiramine), mis kajastaksid asja lahendamisel tähtsust omavaid, sealhulgas käesoleva haldusasja raames vaagitud asjaolusid, ei viita üksnes vormipuudusele, vaid ka eelnimetatud asjaolude tegelikult tähelepanuta jätmisele ja kaalutlusõiguse mitteteostamisele. Selline vorminõude rikkumine ei ole kõrvaldatav kohtumenetluse käigus, sest pole võimalik objektiivselt kindlaks teha, missugused olid vastustaja tegelikud kaalutlused vaidlustatud haldusakti andmise ajal. Tegemist on olulise diskretsiooniveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Seetõttu tuleb kaevatav otsus tühistada. Kohalik omavalitus peab planeeringu menetlemise käigus piisava tõhususega täitma Planeerimisseadusest tulenevaid kohustusi mh erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Esitatud kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide järgi on menetluskuludeks tasutud riigilõiv 80 krooni, õigusabikulud 23 540 krooni ning eksperdi ja dokumentaalsete tõendite hankimise kulud 7192 krooni, kokku 30 812.00 krooni, mis kuuluvad väljamõistmisele Pärnu Linnavalitsuselt. Kuivõrd menetluses kolmanda isikuna osalenud OÜ I vastaspool (kaebuse esitaja R. S) kulusid hüvitama ei pea jääb menetlusosalise taotlus kantud kulude hüvitamiseks summas 27 877.50 krooni HKMS § 92 lg 7 alusel rahuldamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1, § 92 lg 1 ja 7 kohus o t s u s t a s:
  25. Tühistada Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2006.a. korraldus nr 329 „Pardi tn 15 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“.
  26. Mõista Pärnu Linnavalitsuselt R. S kasuks välja kantud menetluskulud summas 30
  27. 00 (kolmkümmend tuhat kaheksasada kaksteist) krooni. OÜ I taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.