Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2008.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2175 krooni.
lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seaduses nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu, mistõttu leiab kohus, et kostja on töövõimeline isik ja on seega suuteline tööd tegema. Ka ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et lapsel endal oleks piisav sissetulek. Samuti ei leidnud kohus, et esineksid muud mõjuvad põhjused elatise väljamõistmata jätmiseks, alla seaduses nimetatud suuruse vähendamiseks või elatusraha maksmise lõpetamiseks. 2 Hageja on esitanud laste kulude kalkulatsioonis andmed, mille kohaselt lapsele kulub tal kuus 6000 krooni. Kostja nõustub maksma elatist kuus 2500 krooni. Hageja taotletud elatusraha määr vastab küll lapse vajadustele, kuid arvestades, et kostja ülalpidamisel on ka teine laps ning kostja sissetulekuks on umbes 10 400 krooni, siis leidis kohus, et on põhjendatud ühele lapsele mõista välja 2500 krooni kuus kuni lapse täiealiseks saamiseni.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ka Riigikohtu 28.03.2007.a. otsusega nr 3-2-1-21-07 on leitud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. EV lastekaitse seaduse § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklist 2, mille järgi tunnustavad ja tagavad konventsiooniga ühinenud riigid kõigile lastele võrdselt konventsioonis sätestatud õigused. Konventsiooni artikkel 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Hinnates lapse kulutusi, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust, lapse vajadusi, samuti asjaoluga, et hageja brutosissetulekuks on keskmiselt 9294 krooni (tl 8-9), kostja brutosissetulek 10 400 krooni (tl 17) ning kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kelle ülalpidamiseks lisanduvad täiendavad kulutused, sh ravikulutused summas 1050 krooni, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks muuta Tallinna Linnakohtu 14.01.2004 määrusega kostjalt igakuiselt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks 2500 krooni kuus. Kohus juhib tähelepanu, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel
Tulumaksu määr aastal 2008.a. on 21%. Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus tunduvalt väiksem. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt
MS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei tule riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust 3 lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). Seoses hagi osalise rahuldamisega ning arvestades kostja osalist hagi õigeksvõttu, peab kohus õiglaseks jätta käesolevas asjas kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.