Neil asjaoludel lahendab kohus
§-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks laenu, intressi- ja viivisevõlgnevuse summas 2 058, 71 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 2.detsembril 2002 Magnet krediitkaardi leping. Lepingu alusel väljastas hageja kostjale Magnet krediitkaardi krediidilimiidiga 3 000 Eesti krooni, intressimääraga 16 %, kohustusliku tagasimakse limiidiga 3 000 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 0 krooni. Lisaks kohustuslike tagasimaksete tasumisele kohustus kostja tasuma hagejale intressi 16 % aastas, viivist ja muid lepingust ja hinnakirjast tulenevaid summasid ja tasusid, sh teenustasusid. Alates 1.veebruarist 2005 kehtib kostjaga sõlmitud lepingule intressimäär 18% aastas. Kuni 31.detsembrini 2005 arvutas hageja krediidi põhiosa võlgnevuselt viivist määraga 25% tähtaegselt tasumata laenusummalt aastas ning alates 1.jaanuarist 2006 arvutas hageja krediidi põhiosa võlgnevuselt viivist määraga 18% tähtaegselt tasumata laenusummalt aastas. Seega kohustus kostja lepingu kohaselt tagama iga kuu 10-ndal kuupäeval 300 krooni suuruste tagasimaksete, intresside, vajadusel viiviste ning igal lepingu kehtivuse ajahetkel krediitkaardiga seotud teenustasude ulatuses vabade vahendite olemasolu arvelduskontol. Seisuga 31.märts 2006 on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2 058, 71 krooni, millest 1 796, 44 krooni on tähtaegselt tagastamata laen, 168, 03 krooni on kostja lepingu järgne intressivõlgnevus ja 94, 24 krooni viivisvõlgnevus laenu tagastamisega viivitamise eest. Neil asjaoludel esitas AS SEB Eesti Ühispank hagi J. E. vastu 2 058, 71 krooni nõudes. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8; 76; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele 2
lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2 058, 71 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.