nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. 3.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 21.02.2008.a. esitas OÜ MDS kohtule hagi OÜ M vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.10.2006.a. rendilepingu nr 703, 10.10.2006.a. rendilepingu nr 709, 11.10.2006.a. rendilepingu nr 710, 13.10.2006.a. rendilepingu nr 711 ning 17.10.2006.a. rendilepingu nr 716. Nimetatud lepingute alusel rentis hageja kostjale autokraanat KC-3577 128 AKV ning osutas vastavalt kostja tellimusele autokraana teenust kokku 31,5 tunni ulatuses. Tööaja tunnitasu maksumuseks olid pooled kokku leppinud 390.00 krooni + käibemaks 18 %. Autokraana teenuse ning rendi eest esitatud arved nr 336 ja 345 kogusummas 15 239.70 krooni jättis kostja tasumata. Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda kostjalt maksetähtajast mittekinnipidamisel viivist 0,5 % iga maksmise tähtaega ületanud päeva eest. Seisuga 29.05.2007.a. on hageja arvestanud tasumata summalt viivist kokku summas 16 364.63 krooni. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista kokku 31 604.33 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kõik hageja poolt kantud menetluskulud, sh riigilõiv summas 1250.00 krooni ja kulud õigusabile summas 4720.00 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks
Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse(VÕS) §-ga § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1, §-ga 94, §-ga 100, § 101 lg 1 p-ga 6, § 108 lg-ga 1 ning § 113 lg-ga 1. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 31 604.33 krooni (põhivõlgnevus 15 239.70 krooni + viivis 16 364.63 krooni). Tulenevalt
lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
Menetluskulud (sh riigilõiv, hageja esindaja kulud) tuleb täies ulatuses välja mõista kostjatelt. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.