Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel lahendab kohus
§-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks võlgnevuse summas 4 924, 20 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 9.märtsil 2001 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 2 462, 20 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja täitnud rahalist põhikohustust. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste ja müügilepingu p 5.13 leppisid pooled kokku viivisemääraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud kuni 2.detsembrini 2005 viivist 3 139, 17 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetest nõuab hageja viivist põhivõla ulatuses summas 2 462, 10 krooni. Kostja ei ole kohustust hageja ees täitnud. Neil asjaoludel nõuab AS EMT hagis H. R. vastu 4 924, 20 krooni tasumist, millest rahaline põhikohustus moodustab 2 462, 10 krooni ning viivis 2 462, 10 krooni. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113, 195 lg 3 mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 2
lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4 924, 20 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse, välja arvatud menetluskulude osas. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude väljamõistmist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 420 krooni (tl 4) ja õigusabi eest 246, 21 krooni (tl 18). Vastavalt
RS §-ile 3 enne selle seaduse jõustumist
§-dest 60 lg 1; 61 lg 1 p 1.
lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Eeltoodust lähtudes kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt menetluskuluna hageja kasuks
lg 1 alusel välja riigilõivu 420 krooni ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.