Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel lahendab kohus
§-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks alusetu rikastumise teel omandatu tagasinõudmiseks 79 001, 60 krooni. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 14.märtsil 2001 ja 22.juunil 2001 allkirjastatud käsirahalepingud Kaku külas, Lasva vallas asuva Panja kinnistu müümiseks hagejale. Käsirahalepingute alusel on hageja tasunud kostjale ettemaksuna kaks korda 25 000 krooni, kokku seega 50 000 krooni. Kuivõrd hageja ja kostja vahel jäi kinnistu ostu-müügileping sõlmimata kuulub hageja poolt kostjale ettemaksuna tasutud summa 50 000 krooni tagastamisele. Hageja on seisukohal, et kuigi poolte poolt allkirjastatud lepingud on pealkirjastatud käsirahalepingutena, ei saa nimetatud lepingute alusel tasutud summasid siiski käsirahana käsitleda TsK § 212 lg 1 mõttes. TsK § 212 lg 1 sisust tulenevalt saab käsiraha anda üksnes juba tekkinud lepingulise kohustuse täitmise tagamiseks, mitte aga lepingu sõlmimise tagamiseks tulevikus. Kokkulepetest tuleneb aga otseselt, et hageja tasus kostjale 50 000 krooni just kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimise tagamiseks. Kuivõrd käsiraha üheks funktsiooniks on tõendada lepingu sõlmimist, ei ole käsirahaleping kehtiv, kui põhileping, mille sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks käsirahaleping sõlmitakse, ei ole nõuetekohaselt sõlmitud. AÕS § 119 lg 1 kohaselt pidi kinnistu võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Hageja tasutud 50 000 krooni on muutunud käsirahaks TsK § 212 tähenduses üksnes juhul, kui pooled oleksid sõlminud hiljem notariaalses vormis kinnistu ostu-müügilepingu ja oleksid seda selles lepingus kinnitanud. Pooled aga ostu-müügilepingut ei sõlminud. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, 2
lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 79 001, 60 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.