Neil asjaoludel lahendab kohus
§-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks võlgnevuse summas 3 361, 80 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.augustil 2003 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 1 686, 80 krooni. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste ja müügilepingu p 5.13 kohaselt leppisid pooled kokku viivisemääras 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud kuni 23.detsembrini 2005 viivist 2 050, 83 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetest nõuab hageja viivist põhivõla ulatuses summas 1 680, 90 krooni. Neil asjaoludel nõuab AS EMT hagis R. R. vastu 3 361, 80 krooni tasumist, millest rahaline põhikohustus moodustab 1 680, 90 krooni ning viivis 1 680, 90 krooni. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 5, 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude väljamõistmist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 280 krooni (tl 4) ja õigusabi eest 168, 09 krooni (tl 20). Vastavalt
RS §-ile 3 enne selle seaduse jõustumist
§-dest 60 lg 1; 61 lg 1 p 1.
lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Eeltoodust lähtudes kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt menetluskuluna hageja kasuks
lg 1 alusel välja riigilõivu 280 krooni ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.