2-05-20893 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks- 31.märts 2006 Võru kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-20893 Hagi
§ 222lg 1 ja 2 palub hageja mõista välja kostjalt hageja kasuks 13 390,70 krooni.
KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. 25.04.2002.a. oli hageja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguga müünud kogu xxxxxxx kinnistu 6,9 ha suurusel pindalal kasvava metsa raieõiguse 160 000 krooni eest OÜ Karlsson Puit, kelle esindajana kostja tegutses ja lepingu kohaselt oli raie ettenähtud vastavalt metsamajanduskavale. Seega materiaalne kahju sai tekkida vaid OÜ Karlsson Puit ja looduskeskkonnale metsaseaduse rikkumisega, mitte aga kasvava metsa äramüünud hagejale, kes oli müüdud puidu väärtuse kogu kinnistu eest kätte saanud. Seega ei ole hageja mingit kahju kandnud ja kostja füüsilise isikuna ei saa olla ka kostjaks, sest raie tegemise ajal kuulus raieõigus OÜ Karlsson Puit, kes vastutas raie tegemisel metsaseaduse täitmise eest ja organiseeris raie (tl 13). KOHTU TUVASTATUD JÄRELDUSED ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD Kohus leiab, et hagi on aegunud ja ei ole tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (tl 6); metsateatise nr 20310 koopia (tl 7); koopia metsamajanduskava takseerkirjeldusest (tl 8); Võru Maakohtu 21.veebruari 2003.a. otsuse kriminaalasjas nr 1-48/2003 (tl 910); hagiavalduste koopiad (tl 21-23); RMK metsa ja puidu müügi lehe väljatrüki (tl 24). Kostja on esitanud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu koopia (tl 14); kohtumääruste koopiad (tl 25-28). Kostja taotleb asjas aegumise kohaldamist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1,2 kohaselt kohaldatakse TsÜS ning VÕS aegumise kohta sätestatut ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS või VÕS sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. TsÜS (2002.a.) § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS (1994.a.) §113 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. 2
(4)Hageja seletuse kohaselt sai ta teada talle üleraiega tehtud kahjust aprillis 2002.a. (tl 1718). Usaldusväärseks ei saa lugeda hageja hilisemat väidet, et ta sai üleraiest teada alles Ü. R. suhtes tehtud kriminaalasja otsusest 2003.a.(tl 31), sest hageja on juba oma hagiavalduses OÜ Karlsson Puit vastu (tl 21) kinnitanud, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimise päevaks oli kinnistult xxxxxxx raiutud puitu tunduvalt rohkem kui oli kirjas metsateatises, mida aluseks võttes tegi hageja avalduse Keskkonnainspektsioonile. Hageja on esitanud käesoleva hagi 25.novembril 2005.a. (tl 4). Hageja väitel on ta samasuguse nõude ka varem esitanud. TsÜS § 160 lg 1,3 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu lõpeb kohtulahendi jõustumisega. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu analoogilise nõude, mis ilmselt hõlmab ka käesolevat kahjunõuet, Võru Maakohtule 18.veebruaril 2005.a. ning selle hagi menetlusse võtmisest on keeldutud 5.aprillil 2005.a., vastav kohtumäärus jõustus 15.aprillil 2005.a. (tl 27-28). Seega tuleb lugeda nõude aegumine peatunuks 18.veebruarist-15.aprillini 2005.a., s.o. üks kuu ja 26 päeva. Aegumise peatumisel ei saa arvesse võtta OÜ Karlsson Puit vastu esitatud hagi menetlemise perioodi 16.detsembrist 2004.a.-21.märtsini 2005.a. (tl 21-22, 25-26), s.o. kolm kuud ja 5 päeva, sest nimetatud asjas on esitatud nõue teise kostja vastu metsa raieõiguse võõrandamise lepingust tuleneva võla tasumiseks. Seega oleks hageja, arvestades ka aegumise peatumise aega, mida TsÜS § 168 lg 1 kohaselt ei arvestata aegumistähtaja hulka, pidanud esitama hagi hiljemalt 26.augustil 2005.a., kuid esitas 25.novembril 2005.a. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja taotleb nõude aegumise kohaldamist, mistõttu tuleb hagi nõude aegumise tõttu jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole ka tõendatud. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust ning sama seaduse § 11 järgi kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne 1.juulit 2002 kehtinud seadust. Seega kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted.
§ 222
lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.
§ 222
lg 2 tulenevalt mõistetakse kahjude all muuhulgas kreeditori vara kaotsiminekut.
§ 448
lg 1 kohaselt kodaniku varale tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Hageja nõuab kostjalt metsa üleraiega tekitatud kahju 13 390,70 krooni hüvitamist. Võru Maakohtu 21.veebruari 2003.a. otsuse (tl 9-10) kohaselt on Ü. R. süüdi mõistetud KrK § 155 lg 1 järgi selles, et ta lasi raietöölistel 2001.a. detsembri lõpust kuni 2002.a. aprilli lõpuni xxxxxxx kinnistul lageraie teostamise käigus ületada lageraieks lubatud langi maksimaalset laiust, mille tulemusena raiuti eraldistelt 2 ja 4 ebaseaduslikult 35,9 tm metsamaterjali, millega tekitati keskkonnale oluline kahju 19 819,95 krooni. Seega seisnes kohtuotsuse kohaselt kostja käitumise õigusvastasus raietööliste laskmises metsaseaduse ja raie-eeskirjade rikkumisega keskkonnale kahju 19 819,95 krooni tekitada. RMK metsa ja puidu müügi veebilehe väljatrükist (tl 24) nähtub, et 2001.a. müüs RMK kasvavat metsa 0,6 miljonit tihumeetrit keskmise hinnaga 164 krooni/tm, ümarmaterjale 2 miljonit tihumeetrit keskmise hinnaga 373 krooni/tm. Poolte seletustest nähtuvalt teostas raietöid hageja kinnistul OÜ Karlsson Puit (tl 33-34) ja 3
(4)kostja seletusest nähtuvalt sai raiutud metsamaterjali OÜ Karlsson Puit (tl 33). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja sõlmis tagantjärgi 25.aprillil 2002.a. kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu Karlsson Puit OÜ (tl 14). Kohtule esitatud Võru Maakohtu 21.veebruari 2003.a. otsusest ei nähtu, mis sai raiutud metsamaterjalist; samuti ei ole kostjale esitatud süüdistust hageja metsamaterjali varguses, vaid ebaseadusliku raiega keskkonnale olulise kahju tekitamises. KrK kehtimise ajal ei saanud olla kriminaalvastutuse subjektiks juriidiline isik. Hageja tunnistab, et raietööd teostas Karlsson Puit OÜ, kelle juhataja kostja oli (tl 34). Kostja seletab, et kogu raiutud puidu sai Karlsson Puit OÜ. Seda kinnitab ka tagantjärgi vormistatud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping, millest nähtuvalt on hageja võõrandanud kasvava metsa raieõiguse vastavalt metsamajanduskavale kogu xxxxxxx kinnistul Karlsson Puit OÜ. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks on vaja teatud tingimuste olemasolu: kahju esinemine kannatanul; põhjuslik seos tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel; kahju tekitanud teo õigusvastasus; kahju tekitaja süü. Samas kohus leiab, et kasvõi ühe eelpoolmärgitud tingimuse puudumisel ei teki kahju hüvitamise kohustust, mistõttu kohus ei käsitle kõiki eeltoodud tingimusi. Poolte seletustest ja teistest tõenditest nähtuvalt teostas metsaraie xxxxxxx kinnistul Karlsson Puit OÜ, kellega hageja sõlmis ka tagantjärele kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Kohus nõustub kostjaga, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et väidetava kahju tekitas hagejale kostja. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust ei nähtu, et hageja oleks Karlsson Puit OÜ võõrandanud raieõiguse xxxxxxx kinnistul metsateatise nr 20310 alusel, millega oli lubatud ainult lageraie eraldisel nr 1 (tl 7), vaid raiega hõlmatavaks pindalaks oli määratud 6,9 ha ja raie teostamine vastavalt metsamajanduskavale (tl 14). Metsamajandamiskava takseerkirjelduse järgi (tl 8) oli lageraie 1.järjekorras lubatud ka eraldistel 2,3,4. Kui Karlsson Puit OÜ ei ole hagejale tasunud raieõiguse võõrandamise lepingus kokkulepitud 160 000 krooni, on see iseseisev vaidlus. Kuna Karlsson Puit OÜ ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks ei saa kohus käsitleda ka tema poolt või temale tekitatud kahju asjaolusid. Neil asjaoludel tuleb K. K. rahuldamata. hagi Ü. R. vastu 13 390,70 krooni nõudes jätta Kostja taotleb hagejalt kohtukuluna välja mõista õigusabi kulud 2000 krooni ( tl 29,30). TsMS ja TMS RakS § 3 kohaselt enne 1.jaanuari 2006.a. TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kostjale kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast. Kuna hagi jäeti rahuldamata, on põhjendatud kostjale osutatud õigusabi eest hagejalt välja mõista 13 390,70 X 5% = 669,55 krooni kostja kasuks. Kohtunik: 4
(4)