← Eesti

2-06-870/2

Obsah (5)§ 407§ 444§ 468§ 61§ 60

2-06-870 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16.märts 2006 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus T

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks võlgnevuse summas 5 015, 28 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.detsembril 2003 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. EMT Esindused AS ning kostja sõlmisid 11.detsembril 2003 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni Nokia 1100. EMT Esindused AS ning AS EMT sõlmisid 30.augustil 2004 nõuete loovutamise raamlepingu, millega EMT Esindused AS loovutas AS-le EMT müügilepingust tulenevad nõuded. Vastavalt lepingutele esitas hageja kostjale arved kokku summas 2 807, 64 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja täitnud rahalist põhikohustust summas 2 507, 64 krooni. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.13 leppisid pooled kokku viivisemääraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud kuni 30.detsembrini 2005 viivist 2 512, 89 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetest nõuab hageja viivist põhivõla ulatuses summas 2 507, 64 krooni. Kostja ei ole kohustust hageja ees täitnud. Neil asjaoludel nõuab AS EMT hagis K. N. vastu 5 015, 28 krooni tasumist, millest rahaline põhikohustus moodustab 2 507, 64 krooni ning viivis 2 507, 64 krooni. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; 164 lg 1, 2; 165; 168 lg 1, 2, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik 2

(3)on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning

§ 407

lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5 015, 28 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude väljamõistmist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 420 krooni (tl 4) ja õigusabi eest 250, 80 krooni (tl 22). Vastavalt

RS §-ile 3 enne selle seaduse jõustumist

  1. jaanuaril 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb lähtuda menetluskulude jaotamisel kuni
  2. jaanuarini 2006 kehtinud

§-dest 60 lg 1; 61 lg 1 p 1.

§ 61

lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Eeltoodust lähtudes kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt menetluskuluna hageja kasuks

§ 60

lg 1 alusel välja riigilõivu 420 krooni ning

§ 61lg 1 p 1 alusel õigusabikulud 250, 80 krooni; kokku seega 670, 80 krooni. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.