) § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas asjas on kostja tuginenud nõude aegumisele.
lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 03.01.2001.a. sõlmisid nad lepingu, mille järgi kohustus kostja tagastama hagejale 57 000 krooni 03.juuliks 2002.a. Vastavalt lepingule muutus hageja nõue sissenõutavaks 03.juulil 2002.a. Hageja esitas hagi kohtusse 31.03.2006.a. Kohus leiab, et seega on möödunud
§-s 146 lg 1 sätestatud 3 aastane aegumistähtaeg. Kohus osutab, et ebaõige on hageja seisukoht, mille kohaselt algas aegumistähtaja kulg kostja poolt viimase makse tegemisest s.o. 31.03.2003.a, kuna
järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega.
lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Peale nõude aegumist võib 2 kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmist.
järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna kostja on esitanud aegumise väite ja asjas on tõendamist leidnud, et nõue on aegunud, siis leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on 11.12.2002 kohtuasjas nr 3-2-1-92-02 leidnud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu arvates vajadus tuvastada, kas hagejal on kostja vastu tõeline nõue ning anda hinnangut poolte muudele väidetele. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.