Obsah (9)

§ 444§ 164§ 162§ 150§ 190§ 129§ 173§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 31. mai 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud. Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kostja on lahutamisega nõus. Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud 05.02.2003 abielu Tallinna Perekonnaseisuametis ja selle kohta on koostatud abieluakt nr 135 (t lk 8). Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et poolte abielu kuulub seetõttu lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le

1. Hageja on esitanud ka nõude elatise väljamõistmiseks. EK sünnitunnistusest tuleneb, et pooled on tema vanemad (t lk 14). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 000 krooni alates 01.01.
2. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
3. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Viru Maakohtu 07.04.2006 otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis 720 krooni kuus K Ž (isikukood XXX ülalpidamiseks. Hageja on taotlenud kostjalt elatise 720 krooni kuus väljamõistmist alates 01.05.
4. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leidis, et Leonid Kaljapulgalt tuleb välja mõista elatis 720 krooni kuus AK kasuks poja E K ülalpidamiseks alates 01.05.
5. a kuni E K täisealiseks saamiseni XXX. a. Hagejale on antud riigi õigusabi kahes eraldi nõudes. Harju Maakohtu 31.05.2006 määrusega moodustab määratud esindaja tasu 2 565 krooni.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt

§ 162lgle 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad abielulahutuse nõudes menetluskulud poolte endi kanda, sh ½ hageja määratud korras esindaja kuludest hageja kanda ning lapsele elatise saamise nõudes kostja kanda, sh tuleb kostjalt välja mõista ½ hageja määratud korras esindaja kuludest.

§ 150

lg 2 p 3 ja lg 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist 2 apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt

§ 190

lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt

§ 129

lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Viivi Villemson Kohtunik 3