Seega on kostja teadlik kohtuistungi toimumise ajast. Kostja on elektrooniliselt kohtule teatanud kohtuistungile mitteilmumisest tervislikel põhjustel (tl 58). Kostja ei ole oma väite põhistamiseks esitanud kohtule
§-s 422 lg 2,3 märgitud tõendeid ega muid tõendeid selle kohta, et oleks tegemist
lg 1 mõttes kostja ootamatu haigestumisega, mille tõttu ta ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Hageja esindaja taotleb asja lahendamist tagaseljaotsusega (tl 59). Kohus leiab, et ei esine ka teisi
§-s 413 lg 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus
§-de 410, 413 lg 1, 3 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud (tl 57) ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks võlgnevuse ja viivise 10 003,20 krooni väljamõistmiseks (tl 5-7). Hagiavalduse kohaselt sõlmis Elisa Mobiilsideteenused AS (Radiolinja AS õigusjärglane) kostjaga 6.veebruaril 1997 liitumislepingu, mille alusel kohustati pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt lepingule, eeskirjadele ning Eurotelefon 256 hinnakirjale on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei reageerinud Elisa Mobiilsideteenused AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Elisa Mobiilsideteenused AS loovutas nõude kostja vastu summas 5001,60 krooni hagejale, sellele nõudele lisanduvad viivised. Kostjale väljastati nõude loovutamise teade. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus 5 001,60 krooni ja viivised summas 75 060,55 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 5 001,60 krooni. Neil asjaoludel nõuab OÜ Aktiva Finants hagis J. J. vastu kostjalt 10 003,20 krooni väljamõistmist. Hageja on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud, viidates TsK §-dele 173 lg 1; 174; 222 lg 1, millede kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal, kusjuures ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud ning kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama 2
lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10 003, 20 krooni. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude väljamõistmist. Hageja on esitanud kohtukulude nimekirja ( tl 8), mille kohaselt hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 050 krooni (tl 4) ja õigusabi eest 500,16 krooni (tl 23). Vastavalt
RS §-ile 3 enne selle seaduse jõustumist
§-dest 60 lg 1; 61 lg 1 p 1.
lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Eeltoodust lähtudes kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt menetluskuluna hageja kasuks
lg 1 alusel välja riigilõivu 1 050 krooni ning
lg 1 p 1 alusel õigusabikulud 500,16 krooni; kokku seega 1 550,16 krooni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.