lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub
§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Vastavalt VÕS §-dele 164 lg 1, 2; 165 võib võlausaldaja oma nõude loovutada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.detsembril 2003 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. EMT Esindused AS ja kostja sõlmisid 24.detsembril 2003 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu. Vastavalt lepingutele esitas hageja kostjale arved kokku summas 2 459, 55 krooni. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste ja müügilepingu p 5.13 leppisid pooled kokku viivisemääraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud kuni 23.detsembrini 2005 viivist 2 409, 20 krooni. 30.augustil 2004 sõlmisid EMT Esindused AS ning AS EMT nõuete loovutamise raamlepingu, millega EMT Esindused AS loovutas AS-le EMT müügilepingust tulenevad nõuded. Kostja ei ole kohustust hageja ees täitnud. Neil asjaoludel nõuab AS EMT hagis A. U. vastu 4 868, 75 krooni tasumist, millest rahaline põhikohustus moodustab 2 459, 55 krooni ning viivis 2 409, 20 krooni. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS §-dele 164 lg 1, 2; 165 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule, nõude loovutamisega asub uus võlausaldaja senise asemele. Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. 2
lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, välja arvatud menetluskulude osas. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude väljamõistmist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 420 krooni (tl 6) ja õigusabi eest 243, 43 krooni (tl 23). Vastavalt
RS §-ile 3 enne selle seaduse jõustumist
§-dest 60 lg 1; 61 lg 1 p 1.
lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Eeltoodust lähtudes kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt menetluskuluna hageja kasuks
lg 1 alusel välja riigilõivu 420 krooni ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.