lg 1 kohaselt kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel: 1) jätab hagi läbi vaatamata; 2) teeb hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks; 3) lahendab asja sisuliselt; 4) lükkab asja arutamise edasi. Seega on
2.
§-s 412 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 on sätestatud, et kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui: 1) hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta; 2) kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 3) hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 4) kostja taotleb asja sisulist lahendamist ja asi on võimalik sisuliselt lahendada; 5) kostja on võtnud hagi õigeks. Hageja ei ole väljendanud soovi asja lahendamiseks kirjalikus menetluses või hagi läbivaatamiseks tema osavõtuta, mis nähtub hageja poolt kohtule saadetud kirjadest (tl 20-21). Hagejale on kohtukutse kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 26. jaanuaril 2006 ja samas on talle selgitatud istungilt puudumise tagajärgi (tl 35-36). Seega on hagejale kohtukutse kätte toimetatud
§-s 343 lg 2 sätestatud tähtaega järgides. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud, on esitanud vastuväited vastuhagis ja kostja esindaja ei ole taotlenud asja sisulist lahendamist. Kohus leiab, et asja ei ole võimalik ilma hagejata sisuliselt lahendada kuna hageja üks nõue ei ole piisavalt selge, ei ole esitatud kõiki asja lahendamiseks vajalikke tõendeid, kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ei ole pooltega arutatud. Hageja on esitanud kohtule avalduse seoses kohtuistungile mitteilmumisega (tl 39). Selles avalduses on hageja selgitanud, et tal puudub võimalus õigusabi saamiseks ja tervislikel põhjustel ei ole ta suuteline probleemiga tegelema. Kohus leiab selle hageja avaldusega seoses järgmist. Hageja ei ole taotlenud riigi õigusabi ega ole selgitanud, miks tal puudub võimalus õigusabi saamiseks. Hageja on viidanud tervislikele põhjustele, kuid samas ei ole hageja väitnud, et tervise tõttu ei ole tal võimalik kohtusse ilmuda. Hageja ei ole esitanud
§-s 422 sätestatud tõendeid mõjuvate põhjuste kohta kohtuistungilt puudumiseks. Veel on hageja viidanud kohtu määrusele, millega tehti hagejale ettepanek selgelt väljendatud nõude märkimiseks (tl 15-16). Kuna hagejal oli esitatud kaks nõuet, nõude ebaselgus puudutas neist ainult ühte, ei tagastanud kohus hagiavaldust, vaid jätkas menetlust. Hageja ei ole teatanud kohtule hagi tagasivõtmisest. Samast hageja kirjast kohtule nähtub, et hageja on teadlik asjas menetluse jätkumisest. Neil asjaoludel ei esine hageja põhistusest nähtuvalt hagejal kohtuistungilt puudumiseks mõjuvaid põhjusi. 2
lg 1 sätestatud asjaolud, mis välistaksid hagi läbi vaatamata jätmise ja esinevad asjaolud, mis tingivad hagi läbi vaatamata jätmise. Neil asjaoludel jätab kohus hagi läbi vaatamata. 3. Seoses hagi läbivaatamata jätmisega peab kohus vajalikuks selgitada järgmist.
lg 3, 7 kohaselt, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamise korral jätkub menetlus taastatud osas olukorras, milles see oli enne hagi läbivaatamata jätmist.
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.