2-05-22065 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-22

) § 61 lg 1, 4; 70 lg 2 alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista kohtukulud. KOSTJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED E.M. vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja palus jätta kohtukulud poolte endi kanda. Kostja ei vaielnud hagile vastu osas, milles hageja taotles 1906 krooni välja mõistmist kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks alates 01.01.

1. Ülejäänud osas palus kostja jätta hagi rahuldamata, kuna leidis, et
2. a osas ei ole kostjale hagejale elatist võlgu. Kostja vastuväidete kohaselt on ta andnud iga kuu hagejale raha laste ülalpidamiseks ja korteri kommunaalmaksude tasumiseks. Kostja leidis, et kuna hageja sissetulek on vaid 2690 krooni, ei ole hageja võimeline üksi tasuma kommunaalmakseid 1200 kr kuus ja laste keskmisi kulutusi, mis on Eesti Statistikaameti ja Sotsiaalministeeriumi arvestuse kohaselt noorema lapse puhul 2182 ja vanema lapse puhul 3210 krooni kuus. Nimetatud kulutused on kokku 6592 krooni kuus. Täiskasvanud inimese elatusmiinimum
3. a oli 1938 kr. Kuna koos kostja ja hageja perega elas ka hageja ema, olid kahe inimese kulud vähemalt 3876 kr. Lisaks sellele tuleb arvestada ka kostja kohta elatusmiinimumi 1938 kr. Seega on perekond ära kulutanud iga kuu vähemalt 12 706 kr. Pere sissetulekuks olid hageja palk 2690 kr, hageja ema pension 2314 kr ja hageja saadud lasteraha 300 kr. Kui pidada õigeks hageja väidet, et kostja pole perekonda toetanud, on hageja kulutanud iga kuu vähemalt 7402 kr rohkem, kui on pere sissetulek. Tegelikult on kostja elanud koos perekonnaga ja on neid ka toetanud. 2 01.01.2005 kuni 07.12.2005 sai kostja oma pangaarvele töötasu 84 499 kr, keskmiselt 7041 krooni kuus. Kostja tasus kohtutäiturile, tagastas võetud laenu ning tasus oma mobiiltelefoni arveid 2131 kr kuus. Seega kulutas kostja keskmiselt 4910 kr kuus perekonna huvides. 2005.a juulis andis kostja hagejale 3750 kr, augustis 4600 kr, septembris 4000 kr, oktoobris 5800, novembris 5000 kr ja detsembris 10 000 kr. Kuna pooled elasid koos 2006.a märtsini, läksid nimetatud summad laste ülalpidamiseks. Kostja võttis viimasel ajal raha üleandmise juurde tuttavaid, kes raha üleandmist kinnitavad. Kostja väitis, et E.M.il on töökoht ja pidev sissetulek ning viitas

§-le 61 lg 6 p

1. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamiseks abielu kestel. Kohus leidis 27.03.2006 määruses, et kostja vastuhagi ja põhihagi vahel ei ole vastastikust seost ja nende ühine läbivaatamine ei võimaldaks asjade ühist läbivaatamist. Kohus jättis vastuhagi menetlusse võtmata ja võttis vastuhagi menetlusse eraldi hagina. Kostja esitas pärast määruse tegemist käesolevas menetluses taotluse, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. KOHTU SEISUKOHAD Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja abiellusid 14.02.1987 (tl 5) ning sellest abielust on sündinud 2 last: E.M. xxx (tl 7) ja M.M. xxx (tl 6). Hageja on esitanud Mesi & Mesi OÜ tõendi, mille kohaselt on tema põhipalk
2. a juunist kuni detsembrini olnud 2690 krooni (tl 3).

§ 61

lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kostja on hagi alates 01.01.2006 elatise nõudes õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab hagi selles osas TsMS § 440 lg 1 ja

§ 61

lg 1 alusel ning mõistab alates 01.01.2006 kostjalt hageja kasuks välja elatise 1906 krooni kuus poja E.M.i ülalpidamiseks ja 1906 krooni kuus poja M.M.i ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni.

§ 70

lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. S.M. esitas hagi kohtusse 12.12.2005 ning palub elatise välja mõista

§ 70lg 2 alusel alates 01.01.2005.

Seega taotleb hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Hagi rahuldamise eelduseks on, et:

1. kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning
2. ei esinenud

§ 61lg 6 nimetatud asjaolusid.

Ülalpidamiskohustuse täitmine Kostja on väitnud, et ta täitis ülalpidamiskohustust. Nimetatud asjaolu on kostja soovinud tõendada tunnistajate ütlustega ja Eesti Statistikaameti ja Sotsiaalministeeriumi arvestusega lapse kulude kohta (tl 25). Kostja on väitnud, et ta kulutas keskmiselt 4910 kr kuus perekonna huvides. 2005.a juulis andis kostja hagejale 3750 kr, augustis 4600 kr, septembris 4000 kr, oktoobris 5800, novembris 5000 kr ja detsembris 10 000 kr. Hageja väitel ei andnud kostja talle laste ülalpidamise jaoks midagi, vaid andis iga kuu 1000-2000 krooni kostja enda toidu ostmiseks. Kuna poolte ütlused on vastukäivad, 3 pooltelt ei ole vande all seletusi võetud ning kohtul ei ole põhjust eelistada kummagi ütlusi teisele, saab raha üleandmise tõendamisel lähtuda esitatud dokumentaalsetest tõenditest ning tunnistajate ütlustest. Kohtule on esitatud AS Stivis teade, mille kohaselt E.M. töötab alates 21.05.2005 AS-is Stivis ning tema töötasu oli

1. a maikuus 4693 kr, juunis 8982 kr, juulis 9992 kr, augustis 9045 kr, septembris 10213 kr, oktoobris 9251 kr ja novembris 11658 kr (tl 19). Kostja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte 01.01.2005 kuni 31.12.2005 kohta (tl 61-66). Kostja soovis raha üleandmist tõendada ka tunnistajate ütlustega. Kohus loeb tunnistaja I.K ütlustega tõendatuks, et kostja andis hagejale
2. a
3. või
4. märtsil 4000 krooni. Kohtul ei ole põhjust tunnistaja ütluste kahelda. Kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on tõendiks tunnistaja ütlused ning menetlusosalise vande all antud seletus. Hagejalt ei ole vande all seletusi võetud. Seega ei saa hageja kohtuistungil antud ütlustega tõendada, et tunnistaja ütlused oleksid ebaõiged. Kuna tunnistaja tundis oma ütluste kohaselt kostjat ka enne AS-is Stivis töötamist, ei omista kohus tähelepanu asjaolule, et tunnistaja mäletamist mööda töötasid nad koos juba
5. a märtsis, kuid AS Stivis teate kohaselt töötab kostja seal alates 21.05.
6. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta koos kostjaga poes, kust kostja teda kaasa kutsus, nad ei kohtunud töö juures. Seega võib tunnistaja eksida selles, kas nad raha üleandmise ajal juba koos töötasid. Selline eksimus ei muuda kõiki tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks. Tunnistaja K.J ütlustega on tõendatud, et kostja andis
7. a oktoobris ja novembris hagejale kummalgi korral 5000 krooni. Tunnistaja ütlused oktoobris raha üleandmise kohta on kooskõlas kostja konto väljavõttega, mille kohaselt võttis kostja 18.10.2005 sularahaautomaadist välja 5500 krooni. Konto väljavõtte kohaselt võttis kostja 10.11.2005 sularahaautomaadist välja 4000 krooni ja 11.11.2005 välja 1000 krooni. Kuna kostja võttis 2 päeva jooksul sularahaautomaadist välja kokku 5000 krooni, ei ole ka konto väljavõte ja tunnistaja ütlused omavahel vastuolus. Tunnistaja teab hagejale antud summa suurust, kuna kostja luges autos raha üle ja tunnistaja nägi ka raha üleandmist. Tunnistaja ei ole väitnud, et ta seisis automaadi kõrval ning nägi, et kostja võttis selle summa korraga automaadist välja. Tunnistaja väitis vaid seda, et kostja luges autos raha üle ning seda oli 5000 kr. Ülejäänud elatusraha osas ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejale andnud laste ülalpidamiseks keskmiselt 4910 kr kuus. Kostja on esitanud ainukese tõendina pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt laekus kostja arvele näiteks
8. a jaanuaris 2549 kr. Kostja on tasunud täiturile, AS-le EMT ja lepingutasu kokku 1831.60 kr. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sularahas välja võetud 600 krooni andnud laste ülalpidamiseks.
9. a veebruaris laekus kostja arvele 4600 krooni. Kostja tasus täiturile, telefoni eest ja laenu kokku 4043.40 kr. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sularahas välja võetud 450 krooni andnud laste ülalpidamiseks. Seega ei ole tõepärased ning tsiviilasjas esitatud tõenditega kooskõlas kostja väited, et ta on andnud iga kuu hagejale keskmiselt 4910 kr. Tõendatud ei ole ka kostja nimetatud igakuiselt antud summad. Raha mitteandmist tõendab kaudselt ka asjaolu, et
10. a märtsis pidas kostja vajalikuks kutsuda raha üleandmise juurde tunnistaja. Juuni ja juuli väidetavate raha üleandmiste juurde ta tunnistajaid ei kutsunud. Kohus loeb tunnistaja E.M.i ütlustega tõendatuks, et kostja ei ole E.M.ile midagi ostnud, raha andnud ega maksnud ka trenni eest. Tunnistaja NM (hageja ema) ütlustega on tõendatud, et tunnistaja tasub poolte elukohaks olnud korteriga seotud kommunaalmakseid. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kohtule esitatud N M konto väljavõte. Eeltoodu alusel loeb kohus tunnistajate I.K ja K.J ütlustega tõendatuks, et
11. a märtsis andis kostja hagejale 4000 kr,
12. a oktoobris 5000 krooni ja novembris 5000 krooni. Hageja ei ole nende summade saamist möönnud ega ka tõendanud, et need olid mõeldud millekski muuks kui 4 laste elatusrahaks. Riigikohus asus 23.04.
13. a kohtuotsuses nr 3-2-1-57-04 seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus on lugenud tõendatuks, et kostja andis hagejale 2 lapse ülalpidamiseks 14 000 kr, s.t 583 krooni kuus lapse kohta. Nimetatud summa on väiksem kui TsMS § 61 lg 4 sätestatud elatise alammäär, mis
14. a oli 1345 krooni kuus lapse kohta. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja ei täitnud
15. a laste ülalpidamise kohustust. Kohus ei analüüsi tunnistaja A D ütluseid, kuna tunnistaja ütluste kohaselt ei ole ta kostjaga raha andmisest rääkinud. Tunnistaja seletused ei tõenda kostja poolt hagejale raha andmist või mitteandmist. Kohus leiab, et statistilised arvestused lapse ülalpidamiskulude kohta ei ole asjakohased. Kostja ei saa tõendada oma elatusraha maksmist ainuüksi sellega, et hageja palk ei ole nii suur, et sellest oleks võimalik tasuda statistika kohaselt lastele vaja minevaid summasid. Kostja peab ka näitama, et hageja on saanud need summad just nimelt temalt, s.t kostja on oma ülalpidamiskohustust täitnud. Lisaks sellele leiab kohus, et ainuüksi statistiliste arvestustega ei saa tõendada, et hageja on need summad üldse kulutanud.

§ 61

lg 6 nimetatud asjaolude esinemine

§ 61

lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on viidanud, et E.M.il on töökoht ja piisav sissetulek. Kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Kohtule on esitatud E.M.i konto väljavõte 01.01.2005-31.12.2005 (tl 108). Nimetatud väljavõttest ei nähtu, et E.M.i kontole oleks laekunud
2. a mingit töötasu. Kontole on laekunud raha vaid S.M.lt, kes on kandnud sinna 150 kr kuus. Kostja ei ole väitnud, et hageja taotletud summa
3. a eest lapsele 1667.50 krooni kuus on rohkem, kui võimaldab kostja varanduslik seisund või rohkem kui lapsed vajavad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb 2005.a osas rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 01.01.2005 kuni 01.01.2006 eest elatise 26 020 krooni (40 020 kr-14 000 kr). Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Tsiviilasjas on alustatud menetlus 12.12.
4. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 48 lg 1 p 3 määratakse elatise hagis hagihind aasta elatusrahaga. Kohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud 1906 krooni kuus kummagi lapse ülalpidamiseks. Seega on M.M.i aasta elatusraha 22 872 krooni (1906 x 12). E.M.ile mõistis kohus elatise 1906 kr välja kuni 04.08.2006, s.t 7 kuu eest. Varasema 5 kuu puhul on temale välja mõistetud elatisraha suuruseks 1084 krooni kuus (26 020:2:12). Seega on E.M.i aasta elatusraha 18 762 krooni (1906 x 7 + 1084 x 5). Kokku on laste aasta elatusraha 41 634 krooni. Kehtinud TsMS § 64 lg 1; 48 lg 1 p 3 ja kehtiva riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt mõistab kohus kostjalt riigi kasuks kohtukuludena välja riigilõivu 2500 krooni. 5 Hageja on palunud kostjalt kohtukuludena välja mõista advokaadi tasu 3000 kr. Kehtinud TsMS § 61 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kohtukuludena välja 5% hagihinnast, s.t 2081 kr. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kehtinud TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 466.50 krooni riigituludesse. Gerty Pau Kohtunik 6