RakS § 11; ÕTÕLS § 30 alusel välja mõista hageja kasuks kostjalt A. N. lt 17 951,65 krooni, millest solidaarselt 15 000 krooni K. L. lt ja A. P. lt. Kohtuistungil hageja täpsustab oma nõuet ja palub välja mõista hageja kasuks kostjalt A. N. lt 2951,65 krooni ning solidaarselt kostjatelt A. N. lt, K. L. lt ja A. P. lt 15 000 krooni (tl 34). KOSTJATE VASTUVÄITED Kostjad A. N. ja A. P. tunnistavad hagi ning ei vaidle sellele vastu. Kostja K. L. tunnistab hagi osaliselt, sest Hansapank ei teavitanud teda võla tekkest (tl 29). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on oma nõudmise põhjendamiseks kohtule esitanud AS Hansapank ja A. N. vahel sõlmitud õppelaenulepingu nr 01-075644-OL ja lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte (tl 7-8) ning käenduslepingud (tl 9-10) selle kohta, et AS Hansapank andis A. N. le õppelaenu 15 000 krooni ning laenulepingu tagamiseks on sõlmitud käenduslepingud limiteeritud käenduse summaga 15 000 krooni K. L. ga ja A. P. ga. Esitatud AS Hansapank taotlusest ja maksekorraldusest (tl 12-14) nähtub, et A. N. õppelaenu suhtes on rakendatud riigitagatist 15728 krooni ulatuses. Hageja on kohtule esitanud veel väljavõtte õppurite registrist ja kostjatele esitatud kirjad võlgnevuse tasumiseks ( tl 11, 15-17). 2
RakS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002.a., enne selle seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK §-de 173 lg 1, 207, 222 lg 1,2 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal. Seadusega on ettenähtud, et kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees käenduslepingu alusel kui solidaarsed võlgnikud. Kui võlgnik ei täida kohustist, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama. HaS § 362 lg 2 ja 3 kohaselt kui riik on täitnud õppelaenu saaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses, riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas.
lg 1 sätestab põhimõtte, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 3 sätestab, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja.
lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Õppelaenulepinguga (tl 7) on tõendatud, et kostja A. N. on AS Hansapank sõlminud õppelaenulepingu, mille alusel on pank talle 1.oktoobril 2001.a. teinud väljamakse 15 000 krooni (tl 8). Õppelaenulepingut on käendanud kostjad K. L. ja A. P. (tl 9,10). Käenduslepingute p 1 kohaselt käendaja vastutab laenusaaja ja AS Hansapank vahel sõlmitud ja käenduslepingus nimetatud õppelaenulepingust ning lepingu lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Käenduslepingutest nähtuvalt on see limiteeritud 15 000 krooniga. Käenduslepingute p 3 kohaselt, kui laenusaaja ja käendaja ei täida lepingust tulenevaid panga nõudeid kohaselt ja riik on tasunud võlgnevuse pangale, siis tekib vastav tagasinõudeõigus riigil. AS Hansapank koondtaotlusest koos lisaga ja maksekorralduste nimekirjast nähtuvalt on riik tasunud 2.oktoobril 2002.a. pangale A. N. tähtajaks tasumata õppelaenu koos intressidega 15 728 krooni. Seega omandas Eesti Vabariik tulenevalt HaS § 362 lg 1 AS Hansapank nõude A. N. vastu. Haridus-ja Teadusministeeriumi kirjast nähtuvalt anti A. N. le tähtaeg 16.11.2002 õppelaenuvõlgnevuste tasumiseks (tl 15). Tulenevalt HaS § 362 lg 3 on hageja arvutanud ja nõuab kostjatelt intressi 2223,65 krooni. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud nõuete suurust. Kohus jätab tähelepanuta kostja K. L. väite, et AS Hansapank ei teavitanud teda võla tekkest, sest kostja ei ole tõendanud pangal sellise kohustuse olemasolu ja AS Hansapank ei ole käesolevas vaidluses menetlusosaliseks. Kuna kostjad K. L. ja A. P. on käendanud õppelaenulepingut piiratud summas 15 000 krooni, mis on võrdne kostja A. N. põhivõlgnevusega, ja neil on käenduslepingutest tulenev solidaarvastutus A. N. ga, siis on põhjendatud 15 000 krooni väljamõistmine hageja kasuks solidaarselt A. N. lt, K. L. lt ja A. P. lt. Peale selle tuleb kostjalt A. N. lt 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.