KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et pankrotiavaldus on tõendatud ja kuulub rahuldamisele, arvestades kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaolude, esitatud põhjenduste ja tehtud järeldustega. 1. Võlgnik on esitanud
§-s 13 lg 2 ettenähtud võlanimekirja ja seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ning tõendid pankrotiavalduses viidatud võlgade kohta (tl 6- 18, 51). Nende tõendite kohaselt on võlgnikul võlgasid 1 152 866 krooni, kuid tal puudub vara. Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et ta laenas oma säästud ja R. R. ilt laenuks saadud summa edasi, et teenida laenatud summalt intresse. Võlgnik ei sõlminud tema poolt laenu andmise kohta laenulepingut, mistõttu ei ole talle laenu tagastatud. Kohtuistungil jääb võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja palub välja kuulutada tema pankroti (tl 46-48, 54-55). Võlgnik selgitab veel, et ta elab elukaaslase juures ja tema ainukeseks sissetulekuks on juhutöödest umbes 3 000 krooni kuus. Võlgniku poolt kohtule esitatud sünnitunnistuste kohaselt on tal kaks alaealist last (tl 52-53). 2.
lg 2, kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb 2
§-s 15 lg 2 p 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on aruandes (tl 25-45) ning seletustes kohtuistungil leidnud, et võlgnikul on võlgasid 1 196 131 krooni ja lisaks võlgadele on temalt välja mõistetud elatisraha kahe lapse ülalpidamiseks. Ajutine haldur ei ole kindlaks teinud võlgnikul vara olemasolu. Võlgniku selgituse kohaselt on tema sissetulekuks umbes 3 000 krooni juhutöödest. Ajutine haldur leiab, et U. H. on maksejõuetu kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot. Seega, arvestades kohtule esitatud tõendeid ja ajutise pankrotihalduri aruannet ning võlgniku ja ajutise pankrotihalduri seletusi kohtuistungil, leiab kohus, et U. H. l on võlgu ligikaudu 1,2 miljonit krooni ning temalt on välja mõistetud igakuine elatisraha kahe alaealise lapse ülalpidamiseks. Võlgnikul puudub vara ja tal puudub kindel sissetulek. Juhutöödega teenitud sissetulek on juhusliku iseloomuga ja kindlustab ainult hädapärase toimetuleku. Võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankroti välja kuulutamata jätmiseks ei ole kaalukaid põhjusi. Neil asjaoludel on võlgnik, U. H. , maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada tema pankrot. 3.
lg 5 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus leiab, et tuleb jätta kehtima enne pankroti välja kuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud. Ajutine pankrotihaldur Heikki Ots on andnud nõusoleku jätkata U. H. pankrotihaldurina (tl 55). 4.
lg 1, 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud taotluse määrata ajutise halduri tasu ja kulutuste suuruseks kokku 7 762 krooni (tl 38). Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi ning kulutuste suurust, määrab ajutise halduri tasu suuruseks ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks kokku 7 762 krooni. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.