2-05-23779/4

2-05-23779 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-23779 Tsiviilasi J.K.i hagi I.A. vastu alusetult saadud 10 000 tagastamiseks • Hageja J.K. (isikukood xxx, elukoht xxx • Kostja I.A. (isikukood xxx, elukoht xxxx Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik krooni Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Mõista I.A.lt J.K.i kasuks välja 10 000 (kümme tuhat) krooni. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED J.K. esitas I.A. vastu hagi, milles taotleb kostjalt hageja kasuks 10 000 krooni väljamõistmist. Hageja palus jätta kohtukulud kostja kanda. Hagiavalduse ja hageja kirjaliku seletuse kohaselt nägi hageja abikaasa JK 22.09.2005 kuulutust Võsa 7 Vasalemma alevikus asuva majakarbi müümise kohta. Müüjaks oli M.A.. Hageja vaatas koos abikaasa ja müüjaga maja ning otsustas, et kui nad pangast laenu saavad, ostavad majakarbi 1 ära. 23.09.2005 helistas J.K. kostjale ja küsis, kas maja dokumendid on korras ning sai vastuseks, et on. I.A. soovis ettemaksuna käsiraha 10 000 krooni, mis pidi kantama tema poja M.A. pangaarvele. Hageja kandis ettemaksu 10 000 krooni M.A. arvele. Vallavalitsusest kontrollides selgus, et ehitusluba on olemas ainult kaevu, värava ja kasvuhoone jaoks. Majakarp oli püstitatud ehitusloata, tegemist oli ebaseadusliku ehitisega. M.A. keeldus 10 000 krooni tagastamisest, kuna temal oli raha korteriostuks vaja. Tegemist on rikastumisega VÕS § 1027 mõttes. Hageja tegi ettemaksu tulevikus tekkiva kohustuse katteks, kuid kostja poolt esitatud valeandmete tõttu langes kohustus ära. Hagejal on õigus nõuda raha tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja ei ole kostjat raha tagasi saamiseks ähvardanud. Hageja esitas tõenditena maksekorralduse 10 000 krooni tasumise kohta M.A. arveldusarvele ning ehitusregistri andmestiku teatise, mille kohaselt registrisse on kantud Võsa 7 Vasalemmas Vasalemma vallas Harjumaal asuvate ehitistena värav ja piirded, kaev ja kasvuhoone. KOSTJA VASTUVÄITED Kosja I.A. vaidles hagile vastu. Kostja palus jätta kohtukulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt helistas J.K. 22.09.2005 kostja pojale, et soovib osta kostjale kuuluvat majakarpi. Pärast maja ülevaatamist helistas J.K. kostjale veel kord, kinnitas oma ostusoovi ja palus, et kostja tühistaks müügikuulutuse. Kostja hoiatas J.K.t, et viimane ei pruugi pangast laenu saada. Kostja selgitas hagejale ka seda, et kui pooltevaheline suuline leping jääb täitmata, ettemaksu ei tagastata. Hageja tasus ettemaksu M.A. arveldusarvele Hansapangas makseselgitusega „Suulise lepingu alusel, ettemaks maja eest Vsa tn, Vasalemma“. Kostja soovis saadud ettemaksu tasuda ettemaksuks pojale korteri ostmisel. 26.09.2005 palus J.K. ettemaksu tagastada. Kostja tuletas talle meelde, et ettemaksu ei tagastata. J.K. ähvardas, et ta on vallavalitsuse ehituskomisjoni liige ning ettemaksu mittetagastamisel ei saa kostja kinnistut müüa. Hageja ähvardas kostja poega füüsilise vägivallaga. Vaidlusalune majakarp müüdi 27.10.2005Aleksandr Daltonile. Kostja viitas VÕS §-le 157 lg
5. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks M.A. arveldusarve väljavõtte, mille kohaselt J.K. kandis selle arvele 10 000 krooni ja kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt vaidlusaluse kinnistu omanikuna on sisse kantud Aleksandr Dalton. Kostja esitas ka kinnisasja ostu-müügi lepingu. MENETLUS Pooled olid nõus aja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras 20.03.2006 määrusega, et hagi menetletakse kirjalikus menetluses, kohustas pooli esitama asjakohased tõendid hiljemalt 31.03.2006 ja teatas, et kohtuotsus kuulutatakse 10.04.2006 kell 15.00 kohtu kantselei kaudu. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja soovis osta kostjale kuuluvat majakarpi, mis asub Võsa 7 Vasalemmas. Võsa 7 maa on kantud kinnistusraamatusse, tegemist on kinnistuga ning hageja soovis seega osta tervet kinnistut. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kandis kokkuleppel kostjaga M.A. arveldusarvele 10 000 krooni. Nimetatud summa kanti suulise lepingu alusel Võsa 7 Vasalemma alevikus asuva kinnistu ostmise ettemaksuks. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka poolte esitatud maksekorralduse (tl 4) ja M.A. arveldusarve väljavõttega (tl 13). Kostja ei ole hagejale 10 000 krooni tagastanud. 2 VÕS § 33 lg 1 kohaselt on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel, eelleping. Kohus leiab, et nähtuvalt poolte ütlustest sõlmisid pooled 22.09.2005 suulise eellepingu, milles nad leppisid kokku, et hageja ostab ja kostja müüb Võsa 7 kinnistu. Vaidlusalune summa kanti üle suulise eellepingu alusel. Ka kostja on leidnud, et nimetatud rahasumma puhul on tegemist käsirahaga VÕS § 156; 157 kohaselt. VÕS § 33 lg 2 kohaselt kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt käesoleva paragrahvi
6. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Seega oleks pidanud ka kinnisasja omandamise eelleping, s.t ka käsiraha maksmise leping pidanud olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Pooled ei ole sõlminud eellepingu täitmiseks asjaõiguslikku lepingut Võsa 7 kinnistu omandiõiguse üleminekuks. Seega on poolte vahel sõlmitud eelleping tühine, see ei ole muutund kehtivaks ka AÕS § 119 lg 2 alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna poolte vahel kinnistu ostuks sõlmitud eelleping on tühine, ei ole hagejal tekkinud kohustust tasuda kostjale 10 000 krooni ja tal on õigus nõuda kostjalt selle summa tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hagi. Kostja ei saa tugineda VÕS §-le 157 lg 1, kuna eelleping, mille alusel käsiraha anti, on tühine. Kohtukulud Hagi on menetlusse võetud 16.01.2006, seega tuleb menetluskulude väljamõistmisele kohaldada kehtivat tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Tulenevalt TsMS §-st 162 lg 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 3 alusel esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 3