2-06-4176/1

2-06-4176 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. maist 2006..a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laaasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
2. mail 2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-06-4176 Tsiviilasi HTi hagi NTja MT vastu vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja HT (elukoht XXX, isikukood XXX); Kostjad NT (elukoht XXX, isikukood XX); MT(elukoht XXX, isikukood XXX). esindajad Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON Rahuldada HTi hagi NT ja MTvastu vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks lapse sünniaktis. Tunnistada XXX.a. sündinud TT suhtes Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris XXX.a. koostatud sünniaktis nr. XXXX lapse isa kohta tehtud kanne „MTik. XXX“ ebaõigeks. Kohtukulude jaotus Hageja kantud kohtukulud jätta täies ulatuses hageja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 22.05.2006.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 28.02.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid NT ja MT XXX.a. abielu. Nende abielu lahutati Abielu kestel sündis XXX.a. poeg TT. Lapse sünniakti kanti isana abikaasa MT. Samas on lapse tegelikuks isaks HT, kes oli abielu-välistes suhetes lapse eostamise ajal NTga, s.o. alates juulist 1996.a. Nimetatud ajal puudusid NTl abielu suhted MTga. Asjaolus, et TT tegelikuks isaks on HT, puuduvad poolte vahel vaidlused. Tulenevalt Perekonnaseaduse § 44 lg. 1 sättest võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama paragrahvi lg. 2 p. 2 alusel võib lapse kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes Perekonnaseaduse § 44 sätteist palub hageja kohtul tunnistada XXX.a. sündinud TT (isikukood XXX) sünniaktis nr. XXX.a. tehtud kanne lapse isa MT(isikukood XXX) kohta ebaõigeks. Kostjate vastuväited hagile Kostjad hagile vastuväiteid ei esitanud ning kinnitasid oma kirjalikes vastustes kohtule hagis märgitud asjaolude vastavust tegelikkusele. Asjaosalised taotlesid ühises kirjalikus taotluses kohtul hagi läbi vaadata kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, kuna hagieseme üle neil igasugune vaidlus puudub. Kohus pidas võimalikuks asi läbi vaadata kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Perekonanseaduse § 39 lg. 1 kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Sama seaduse § 44 lg. 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Pooled kinnitasid kohtule esitatud ühises kirjalikus taotluses, et tegelikult on XXX.a. sündinud poeg T eostatud hageja poolt ja seda ajal, mil kostjad olid veel abielus. Asja materjalidest nähtub, et alaealine TT on sündinud XXX.a., mille kohta on koostatud XXX.a. sünniakt nr. XXX. Lapse isana on kantud sünniakti MTning lapse emana NT. Lapse sünniakt on koostatud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris. Asjas esitatud abielutunnistusest nähtub, et kostjate abielu registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a.. kandega nr. XXX ning poolte abielu lahutati XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta tehti kanne nr. XXX. Asjas on esitatud nimemuutmistunnistus XXX.a., mille kohaselt NT muutis oma eesnime ning tema eesnimi on osundatud tunnistuse kohaselt N . Perekonnaseaduse § 39 lg. 5 sätte kohaselt loetakse laps eostatuks abielu kestel ning lapse isana kanti lapse sünniakti vastavalt seadusele MT. Asjas kogutud tõendeid aluseks võttes leiab kohus, et XXX. a. sündinud TT sünniakti nr. XXX, milline koostati Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris XXXX.a. tehtud kanne lapse isa kohta on ebaõige ning hageja, kes soovib enda tunnistamist lapse isaks, on käesolevas asjas kohtu arvates õigustatud vaidlustama lapse sünniakti tehtud kannet lapse isa kohta, mistõttu hagi tuleb kostjate vastu rahuldada. Hageja kantud kohtukulud riigilõivuna tuleb kohtu arvates jätta hageja enda kanda, kuna hageja ei ole taotlenud kohtult kohtukulude väljamõistmist kostjatelt. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 22.05.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik