lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Asjaolu, et poolte abielust on XXX.a. sündinud tütar AK, on tõendatud XXX.a. välja antud sünnitunnistusega, mille kohta on koostatud akt nr 1063. Seega on laps alaealine, kes vajab abi. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle.
lg 2 tuleneb, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja netosissetulek on väidetavalt keskmiselt 9000 krooni kuus. Kostja tööandja GA AS 29.03.2006.a. tõendi kohaselt on kostja 7 kuu keskmine maksustatav sissetulek 73 889 krooni (10 555.57 krooni kuus). Asjaolu, et XXX.a. on sündinud C K, kelle sünnitunnistusse on kostja kantud isana, on tõendatud XXX.a. välja antud sünnitunnistusega, mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Kostja tööandja GA AS 29.03.2006.a. tõendist (t lk 21) nähtub, et kostja töötasust on igakuiselt kinni peetud alates 09.09.2005.a. 1500 krooni kummagi lapse ülalpidamiseks. Seega on alusetu hageja väide, et kostja lapse ülalpidamist ei toeta. Kohus suhtub hageja poolt avaldatusse kriitiliselt.
lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (alates 01.01.2006.a. kuupalga alammäär 3000 kr), seega alla 1500 kr. Kohus, arvestades asjas kogutud tõendeid, leiab, et mõistlik kostjalt väljamõistetava elatise suurus tütar AK ülalpidamiseks 1800 krooni (millisest summast arvestatakse maha tulumaks vastavalt tulumakseseadusele, § 4, § 12 lg 1 p 7) katab väikelapse tavapärased ja üldteadaolevad kulutused. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleb aluseks võtta eelkõige lapse vajadused, makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvamiseks. Kohus leiab, et igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks peavad jääma eluks vajalike mõistlikult võimalike kulutuste piiridesse ning oluline on, et lapse elutingimused ei tohi peale vanemate abielu lahutamist halveneda. Menetluskulud TsMS § 164 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, seega jääb abielu lahutamise nõudes kummagi poole kantud kohtukulu poole enda kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehti otsus. Menetluskulud seoses elatise nõudega tuleb jätta kostja kanda kogu ulatuses. Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.