ja 101 ei näe aga ette kahju hüvitamist isiku poolt, kes on võlausaldajaga töölepingulises suhtes. 2 Kahju tekkimine OÜ-le Pariisi Tuled on tõendamata, kuna hagiavaldusele ei ole lisatud inventuurilehti ega puuduolevate kaupade nimekirja. Puudujääk summas 14 290.65 krooni ei kajastu inventuuri lõplikes tulemustes ning nendest tulemustest kostjaid ei informeeritud. Hageja poolt ei tagatud sellist töökorraldust, mis võimaldanuks vara allesoleku pidevat kontrolli, samuti ei loodud tingimusi inventuuride läbiviimiseks ja nende tulemustest teadasaamiseks. Ainuüksi materiaalse vastutuse lepingust ei tulene töötaja kohustus väidetavalt tekkinud kahju hüvitamiseks, kuna ei ole kindlaks määratud vara, mis on töötajale usaldatud ning ei ole tuvastatud ka tema süüd. Kostja L on teinud ka endast oleneva vastu võetud kauba ja rahaliste vahendite säilimiseks: ta kontrollis kauba koguse vastavust saatelehtedele, samuti tegi vahetuse lõppedes kindlaks kassa jäägi ning kandis tulemused nii müüdud kauba kui kassa kohta vastavasse kassavihikusse. Teda ei saa süüdistada detsembri algul 2003 ilmnenud puudujäägi teatamata jätmisest. Kaaskostja tunnistas talle, et võttis raha teleri parandamiseks ning lubas raha tagasi panna. Kostja R E leiab oma kirjalikus vastuses 21.04.2005, et hageja raamatupidamises tuleks läbi viia põhjalik kontroll, kuna nimetatud ulatuses puudujäägi väljatoomisel võib olla tegemist ka arvestusliku veaga. Ta tunnistas 5170 krooni omavolilist võtmist ja selle eest on teda ka karistatud. Kostja väitel ei ole tema raha ega kaupa rohkem omastanud ning kaaskostja ütluste kohaselt ei ole ka tema seda võtnud. Hageja esitas 17.09.2004 kostja L S vastuväidetele vastuseks oma seisukohad kirjalikult: Tulenevalt
aõigusseaduse § 1 lg 1 sätestatust kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid ka töölepingule. Tuginedes
§-is 127 sätestatule leiab hageja, et juhul, kui L S oleks koheselt tööandjale teada andnud R E poolt raha kõrvaldamisest, oleks suudetud suurema kahju tekkimine ära hoida. Kostjate vastav kohustus tagada tööandja vara säilimine tulenes ka materiaalse vastutuse lepingust ning õiguslikult on töötajate täielik materiaalne vastutus reguleeritud Töökoodeksi §-is 128. Tekitatud kahju on kindlaks tehtud inventuuri käigus ning selle suurus on tuvastatud raamatupidamisdokumentide alusel: müügipunkti kauba üleandmist tõendavad saatelehed, samuti kassavihik ja vastavad inventuurilehed nii kauba ülelugemise kui kassa inventuuri kohta. Kahju tekkimine sai võimalikuks kostjate tegevuse või tegevusetuse tulemusena. Töökorraldusega oli ette nähtud vihikusse müüdud kauba kohta kannete tegemine. Hageja leiab, et puudujääki oli võimalik tekitada ja varjata, kui ei kantud vihikusse kogu müüdud kaupa. Vihiku ja saatelehtede alusel oli võimalik kontrollida kauba olemasolu või puudujääki. Kassast oli võimalik raha võtta ainult juhul, kui osa kaupa jäi vihikusse märkimata. Kohtuistungil 08.05.2006 jäi hageja oma nõude juurde: Puudujäägi esmane summa toodi välja 03.01.04 ning peale raamatupidamise andmetega võrdlemist esitati 26.01.2004 avaldus politseisse (lk 151). Raamatupidamises andmete kontrollimisel jäi puudujäägi lõplikuks summaks 13 439.60 krooni, millest R E on ära maksnud 5170 krooni. 3 06.01.2004 Turukaubamaja müügipunktis tehtud inventuuri aktil on kostjate allkirjad. Kostjad ei ole vaidlustanud saatelehtede alusel nende poolt vastu võetud kaubakoguseid ega ka inventuuri tulemusi. Nad vastutasid ühiselt müügil oleva kauba ja ostjatelt saadud raha eest. Kuna kostjatel oli kohustus tagada vara ja rahaliste vahendite säilimine ja kuna nad seda kohustust ei täitnud, siis on kostjate puhul tegemist süülise käitumisega ning tekkinud varaline kahju tuleb neil solidaarselt hüvitada tulenevalt
Kostjad palusid 08.05.2006 kohtuistungil jätta hagi rahuldamata. Kostja R E seletuse kohaselt võttis ta kassast detsembri esimesel nädalal 2003.aastal teleri remondiks 400 krooni ning lubas L S `ele, et paneb raha tagasi. Veel võttis ta kassast raha detsembri keskpaiku, samuti enne jõule ning vana-aasta lõpus. Detsembri lõpus endale võetud pürotehnika märkis ta ära ka kassavihikus. Omavoliliselt võetud summasid ta kassavihikusse kirja ei pannud, tööandjale sellest ei rääkinud. Kostja väitel pidas ta võetud raha osas ise arvestust ning kogu summa 5170 krooni on hagejale hüvitatud. 1000 krooni oli tööandja poolt lubatud võtta avanssi. Algul andis L S tema küsimisel kassast avansina 500 krooni, hiljem võttis ise juurde. Kostja L S `e vastuväited 08.05.2006 kohtuistungil: Kostja tunnistab, et ta teadis detsembri algul 2003 kaaskostja R E poolt teleri remondiks toimunud 400 krooni võtmisest, samuti teadis 11.12.2003 inventuuri tehes, et tegelikuks puuduolevaks summaks on 1070 krooni. Raha kassasse tagastamise kohta ta R E ei küsinud, tööandjale toimunust ei teatanud. Kaaskostja küsimisel andis ta talle ka kassast avanssi 500 krooni, kuna 1000 krooni ulatuses oli lubatud avanssi võtta. Ka avanssi andes ta ei küsinud, kas R E poolt varem võetud summad on tagastatud. Müügipunktis töötasid nad kaaskostjaga vahetustega, vahetuse lõppedes kassas raha üle ei lugenud, vaheinventuure ei teinud. Kostja L S ise kaupa ega raha ei võtnud ning tegi kõik endast oleneva vara säilimiseks, mistõttu tema süül ei ole kahju tekkinud. Kohtu otsustus ja selle põhjendid Kohus, kuulanud ära hageja seaduslike esindajate ja ka volitatud esindaja seletused, samuti kostjate vastuväited ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Kohtus on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud, mille osas vaidlus puudub:
lg 1 järgi nimetatud küsimuse lahendamiseks kohaldada võlaõigusseaduse lepingu rikkumise ja kahju hüvitamise sätteid, arvestades töökoodeksis sätestatud töötaja varalise vastutuse erisustega. Töötajal kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks peavad esinema järgmised tingimused: otsese tegeliku kahju olemasolu, kahju tekitamise õigusvastasus, põhjuslik seos tekitatud kahju ja töötaja tegevuse või tegevusetuse vahel ning töötaja süü. Hagejale kui tööandjale tekitatud kahju olemasolu ja suurus on tõendatud 03.01.2004 Turukaubamaja müügipunktis läbi viidud ja 06.01.2004 täiendavalt kontrollitud inventuuri dokumentidega (kaubalis-rahaliste vahendite ülelugemise aktidega 06.01.2004 ja 10.01.2004), samuti inventuuri tulemuste ja raamatupidamisandmetega võrdlemise tulemina. Hagis nõutav summa 8269.60 krooni moodustub 03.01.2004 (täpsustatud 06.01.2004) ilmnenud puudujäägi summa (13 439.60 krooni) ja Raina Eluri poolt tagastatud summa (5170 krooni) vahena. Mõlemad kostjad on tunnistanud nii kriminaalasjas eeluurimisel ütlusi andes (lk 157-166) kui ka tsiviilasjas asjaolusid selgitades, et inventuuri käigus ilmnes puudujääk ca 14 000 krooni ning puudujäägi summat kontrolliti korduvalt nii müügipunkti saabunud kauba saatelehtede kui ka kostjate poolt peetud kassavihikute andmete alusel. Esialgselt tuvastatud puudujäägi summast 14 290.65 krooni on maha arvestatud pürotehnika allahindlus ning odavamalt müüdud kauba maksumus ja R E võetud ning kassavihikus märgitud avanss 550 krooni (lk 9). Kostjate taotlusel on hageja esitanud kohtule saatelehed Turukaubamaja müügipunktis müügil olnud kauba kohta, välja on nõutud kriminaalasja juures olevad kassavihikud ja inven- 5 tuurilehed, lattu 13.01.2004 tagastatud kauba sissetuleku leht (summas 19 006 krooni), raha laekumise aruanne perioodil 08.12.2003 kuni 12.01.2004 müügipunkti kassasse laekunud summadest (lk 156). Puudujääk kaubas (summa 8270 krooni) nähtub ka hageja raamatupidamises koostatud dokumentide analüüsi koondist (lk 43-44). Kostjad ei ole vaidlustanud hageja esitatud dokumente kaubalis-rahaliste vahendite liikumise kohta. Kostjate esialgsed väited selles, et tegemist võib olla ka eksitusega, on tõendamata. Kostjate poolt ei ole välja toodud sellekohaseid asjaolusid ega esitatud ühtegi arvestust, mis annaks alust kahelda hageja esitatud kahjunõude alusetuses.
§ -de 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
järgi on kohustuse rikkumiseks ka võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Kostjatega 01.12.2003 sõlmitud töölepingute p 3.4 kohaselt on kosjatel täielik materiaalne vastutus ning samal kuupäeval on selle kohta kostjatega sõlmitud ka vastavad materiaalse vastutuse lepingud. Kohtus on tuvastatud, et kostjad ei täitnud neile seadusega (TLS § 48 lg 1 p 3) ja töölepinguga (p 3.4) pandud kohustust tööandja vara kahjustavatest tegudest hoidumises, kuna nad ei pidanud nõuetekohaselt neile usaldatud kaupade ja rahaliste vahendite arvestust ega taganud tööandja vara säilimiseks käibes vajalikku hoolsust. Materiaalse vastutuse lepingute punktist 1 nähtub, et kostjad töötajatena, kelle töö on vahetult seotud väärtuste hoidmisega, on võtnud endale täieliku materiaalse vastutuse neile ettevõtte poolt usaldatud materiaalsete väärtuste säilimise eest, millega seoses nad on kohustatud: 1) tagama kõigi temale pärast lepingu sõlmimist üle antud kaubalis-materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite säilimise 2) tegema kõik temast sõltuva kahju ärahoidmiseks, ühtlasi teatama viivitamatult ettevõtte juhile materiaalseid väärtusi ohustavatest asjaoludest, ning 3) pidama arvestust kehtestatud korras koostama ja esitama aruandeid raha kohta ning muud aruanded temale usaldatud materiaalsete väärtuste liikumise ja jääkide kohta. Raina Eluri on tööandja vara omastamises süüdi tunnistatud. Raina Eluri omavolilisest rahavõtmisest summas 400 krooni oli L S teadlik juba esimesest töönädalast alates, kuid tööandjat tema varale tekkinud ohust ei teavitanud. Seda ka siis mitte, kui 11.12.2003 tehtud inventuuriga avastas ta puudu olevaks summaks 1070 krooni. Kostjatel oli ka kohustus kassavihikutes kajastada nii müüdud kaubad kui müügist laekunud summad, kuid kassavikutest ilmnes, et vastavaid tehinguid kajastati korrapäraselt vaid esimestel nädalatel. Kostjad tunnistasid kohtus, et vahetuse lõppedes kassat teineteisele üle andes nad kassa olevat raha üle ei lugenud, samuti ka vaheinventuure kauba osas ei tehtud.
lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seega peab kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel esinema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumise tulemusena. Kohus leiab, et kostja L S `e poolt kaasmüüja omavolilisest tegevusest mitteteatamine ning mõlema kostja poolt neile usaldatud vara osas puuduliku arvestuse pidamine soodustas puudujäägi tekkimist ja suurenemist ning tekkinud kahju on käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmise tagajärg.. 6 Kuna tegemist on töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumisega, tuleb kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada töökoodeksis töötaja materiaalse vastutuse kohta sätestatuga. TööK § 128 lg 1 p 2 sätestab, et töölised kannavad materiaalset vastutust nende süü läbi ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekkinud kahju täies ulatuses, kui töötaja ja ettevõtte vahel on sama paragrahvi lõikes 2 sõlmitud kirjalik leping selles, et töötaja võtab enesele täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud vara ja muude väärtuste mittesäilimise eest, samuti kui kahju on tekitatud töötaja tegevusega, mis sisaldab kriminaalkorras karistatava teo tunnuseid (TööK § 128 lg 1 p 3), või kui kahju on tekitatud materjalide, poolfabrikaatide või toodete puudujäägiga (TööK § 128 lg 1 p 5). Kohus leiab, et vastavalt kostjatega sõlmitud materiaalse vastutuse lepingule kannavad nad tööandja ees täielikku materiaalset vastutust neile usaldatud vara säilimise eest. Kostjad olid tööle võetud pürotehnika kaupade müüjatena, nad olid vanemad kui 18.-aastased ning müüjatena töötades vastutasid neile tööülesannete täitmisel müügiks usaldatud kaupade ja laekunud rahaliste vahendite säilimise eest. (TööK § 128 lg 2). Kostjad ei ole ka asjas tõendanud, et hagejale oleks kahju tekkinud ka siis, kui kostjad ei oleks rikkunud neile pandud kohustusi tööandja vara säilimise tagamisel. Asjaolusid, et kaubalis-rahaliste vahendite puudujääk oleks saanud tekkida kolmandate isikute süü läbi, tuvastatud ei ole. Kostjatele ettevõtte poolt neile usaldatud vara koosseis on kindlaks määratud kaubaga, mida müügiks võeti ja müüdi ning mille vastuvõtmise kohta on kostjad saatelehtedele andnud ka allkirjad. Lagle Saare väide, et ta ei olnud materiaalse vastutuse lepingut läbi lugenud, on tõendamata ega ole iseenesest ka tema vastutusest vabastamise aluseks. Kohus leiab ka, et kuigi kostjatega ei ole sõlmitud kollegiaalse varalise vastutuse lepingut ning asjas ei ole tuvastatav, milline kaup oli konkreetselt usaldatud ühele või teisele kostjale ning millises ulatuses võib olla tekitatud puudujääk ühe või teise kostja süü läbi, ei välista nimetatu kostjate kui töötajate täielikku varalist vastutust tööandja ees. Tegemist saab olla ka kahju hüvitamise kohustusega mitme isiku poolt, mida reguleerib
tööandja ees vastutavad nad
lg 1 järgi solidaarselt ning
MS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude puudujäägi summa kostjatelt solidaarseks väljamõistmiseks ning tulenevalt TsMS § 65 lg 1 ja § 137 lg 1 sätestatust kuulub hagi ka täielikult rahuldamisele. Kohtukulude jaotusest: Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ning TsMS § 61 lg 1 kohaselt ka vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest. 7 08.05.2006 kohtuistungil taotles hageja kostjatelt hageja kantud kohtukulu solidaarset väljamõistmist. Kohtukuludeks antud asjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja kantud õigusabikulu. Hagi esitamisel on riigilõivu tasutud summas 700 krooni. 08.05.2006 esitas hageja õigusabi eest tasumise kohta Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ esitatud arve nr. 5382 02.12.2005 summas 7080 krooni. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest, milleks hinnaga hagi puhul on kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Seega, hagi rahuldamisel summas 8269.60 krooni, tuleb kostjatel solidaarselt kanda ka hageja õigusabikulud 5% ulatuses, s.o. summas 413.48 krooni. Seega on koos hagi esitamisel tasutud riigilõivuga hüvitatavate kohtukulude suuruseks kokku 1113.48 krooni. Tulenevalt TsMS 452 tehakse kohtuotsus teatavaks maakohtu kantselei kaudu. TsMS § 453 lg 2 kohaselt kohtuotsuse kohtukantselei kaudu teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ I.Külavee I.Golubev 13.12.2006.a. Viru Ringkonnakohus otsustas: Tühistada Viru Maakohtu 29.05.2006 otsus tsiviilasjas nr.2-04-876 osaliselt osas, millega L S mõisteti OÜ Pariisi Tuled kasuks välja kahju katteks 8269,60 krooni ja kohtukulude katteks 1113,48 krooni ning saata antud tsiviilasi selles osas Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 29.05.2006 otsus tsiviilasjas nr.2-04-876 muutmata. L S apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtukulude jaotus kuulub lahendamisele asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustus R E osas Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega 15. jaanuaril 2007.a. Nooremreferent I.Golubev 8 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.