lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates 18.02.1998. a. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 22.09.2006. a. Hageja leiab, et kostja on kohustust rikkunud tahtlikult, seega ei ole hageja nõue aegunud.
lg 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. 2 Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagiavalduse esitama hiljemalt 30.06.2005. a. Kohus on seisukohal, et aegumise regulatsioon kaotab oma tähenduse kui lugeda arve tasumata jätmist automaatselt tahtlikuks tegevuseks. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Kostja on oma vastuses väitnud, et tõendite esitamine on raskendatud, kuna kostjal ei ole säilinud enam liitumislepingud. Aegumise eesmärk ongi selliste olukordade vältimine, kus võlgnikul puudub reaalselt võimalus tõendeid esitada, kuna need ei ole enam säilinud. Võlausaldaja on oma nõudeõiguse teostamisega viivitanud niikaua, et õigusliku olukorra selgitamine on muutunud raskendatuks.
Kostja taotlusel kohaldab kohus käesolevas vaidluses aegumist. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 143 p 4 ja § 146 lg 1 p 3 ja § 173 kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse asja läbivaatamiskulu täies ulatuses (22.50 krooni) ulatuses. Asja läbivaatamiskulu on hagejale ja kostjale hagimaterjalide ja kohtukutsete kättetoimetamise kulu. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.