KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-265/228 Tsiviilasi KR`i hagi

) § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Tartu Linnakohtu 08.05.1997.a kohtuotsusega on KP`lt välja mõistetud elatis alates 01.03.1997.a kuni KS`i täisealiseks saamiseni XXX.a. igakuiselt 750 krooni, K S (K ) kasuks. Hageja KR (endised perekonnanimed: S , K ) palub muuta Tartu Linnakohtu otsusega välja mõistetud elatisraha suurust seoses elukalliduse tõusu ja lapse vajaduste kasvamisega ning mõista 3 kostjalt välja igakuiselt elatis KS`i ülalpidamiseks summas 3000 krooni. Hageja esitas ka lapse ülalpidamiskulude kuluarvestused, mille järgi moodustavad 14. aastase kooliõpilasest poja kulud ülalpidamiseks kokku 4652 krooni. Vastavalt tulumaksuseadusele tuleb hagejal tasuda elatiselt 24 % tulumaksu, mistõttu palub hageja elatis välja mõista summas 3000 krooni, millest kätte saadud summaks jääb 2280 krooni kuus. Kohtus hageja avaldas, et poeg KS on haige ja vajab ravi, ta on hüperaktiivne laps ning spetsiaalsete ravimite peale kulub igakuiselt 200 krooni. Kostjal puudub huvi lapse kasvatamiseks. Kostja on nõus igakuist elatise summat suurendama 1345 kroonini kuni poja täiealiseks saamiseni ja vaidlustab esitatud poja ülalpidamiskulutuste kuluarvestust, kuna need ei ole kaetud tõenditega; eluasemekulud, riiete, transpordi, hügieeni kulud ja muud kulud (650 krooni). Kostja ei nõustu 3000 kroonise elatise nõudega ka setõttu, et kostja enda majanduslik olukord ei ole piisavalt stabiilne, et ta oleks võimeline oma lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt 3000 krooni elatist maksma. Lisaks on kostjal ülalpidamiskohustus veel 3 (kolm) oma alaealise lapse suhtes. Tütar AP ülalpidamiseks maksab ta elatist 1800 krooni kohtutäituri kaudu. Samas on kostjal elatise võlgnevus ka hageja ees. Kostja elab koos elukaaslasega, kes on praegu lapsehooldus puhkusel ja kellega tal on kaks ühist alaealist last: KMP(1.a.) ja KHP(4.a.), keda ta samuti ülal peab, nagu ka elukaaslase poega IT`t. Kostja väitel on tal diagnoositud kaksteistsõrmiksoole haavand, mis põhjustab töövõimetusperioode.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Seega tuleb elatusraha kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest kui ka kummagi vanema varalisest seisundist. Tulenevalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a määrusega nr 328 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3000 krooni. Seega on igakuise elatusraha miinimum summa ühele lapsele 1500 krooni. Sotsiaalministeerium on tellinud

1. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse ”Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika” eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-
2. Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus, vanusegrupis 14 eluaastat või üle selle, läheb maksma 3210 krooni. Seega on

§ 61lg.

4 sätestatu ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega. Samas tuleb arvesse võtta, et uurimuse andmed hakkavad vanenema, kuna aastatega 2000-2003 võrreldes on aastal 2006 elukallidus oluliselt suurem ning miinimumpalk Eesti Vabariigis on 2006.a. tõusnud 3000,00 kroonini. Veel tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg.

1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu. Perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt

§ 61

lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Tartu Linnakohtu 08.05.1997.a. otsusega on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks KSi ülalpidamiseks igakuine elatusraha 750 krooni alates 01.03.1997.a.

§ 61

lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, neljandast lõikest tulenevalt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega 1500 krooni. Väljamõistetud 750 krooni on ilmselgelt ebapiisav summa, 4 kusjuures kostja on jätnud ka varasemalt väljamõistetud elatusraha hagejale pika aja jooksul maksmata, mistõttu hageja oli sunnitud selle saamiseks tegema avalduse kriminaalasja algatamiseks. Kuivõrd kostja ei ole täitnud perekonnaseadusest tulenevat kohustust – alaealist last ülal pidada vabatahtlikult ja piisavas ulatuses, tuleb elatist suurendada. Vastavalt

§ 61

lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja esitatud kuluarvestustele hinnangut andes järeldab kohus, et kuluarvestus on põhjendatud ja

1. aastase koolilapse igakulgseks arendamiseks vajalik. Kostjal on ülalpidada veel 3 alaealist last,
2. aastane A , kellele maksab igakuist elatist 1800 krooni kohtutäituri kaudu ja koos elukaaslasega K –M ( 1.a.) ja K –H (4.a.). Poeg KS on kostja lastest vanim, 14 aastane. Kohus märgib, et ka hagejal on neli last, kelledest poeg K on vanim, seega poeg K on poolte vanim laps, kelle ülalpidamise kulutused tema igakülgseks arenguks on tunduvalt suuremad kui väiksemate laste ülalpidamiskulutused ja sellega tuleb ka kostjal arvestada. Kohus asub seisukohale, et antud juhul kuulub kohaldamisele ka

§ 58

, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on

§ 60lg.

1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega tuleb primaarseks pidada lapse vajadusi ja huve. Kohus leiab, et mis puutub kostja elukaaslase poja IT ülapidamisse, siis selle kostja poolne vabatahtlik täitmine ei mõjuta elatise suuruse määramist tema poja KS’i ülalpidamiseks, kuna ITl on õigus saada elatist oma seaduslikult vanemalt. Kohus märgib siiski, et tänapäeval pere planeerimisel tuleb arvestada oma võimalusi, kui mitmele lapsele suudab vanem tagada täisväärtulik kasvamine ja arenemine, seega kuidas vanem kindlustada lapse perekonnaseadusest ja lastekaitseseadusest tulenevaid õigusi. Kohus leiab, et hageja taotlus elatusraha suurendamiseks on põhjendatud, kuna 9 (üheksa) aastat tagasi väljamõistetud elatusraha (750 krooni) lapse ülalpidamiseks on igati ebapiisav ja vastab ainult käesoleval ajal kehtiva elatusraha poolele (1/2) miinummäärale (1500 krooni). Viie

§ 61

lg 2 alusel lähtutakse elatise väljamõistmisel laste vajadustest ja vanema varalisest seisundist. Kohus ei eita, et laste ülalpidamiseks vajaminevad kulutused võivad olla oluliselt suuremad, kui perekonnaseadusega ja ülalmärgitud uuringuga on sätestatud lapse vajalike ja mõistlike ülalpidamiskulutuste katmiseks, aga seda juhul, kui vanemate võimalused seda lubavad. Vanemad ei ole tõendanud sellise vara olemasolu, mille tõttu kohus saaks kõrvale kalduda ühe vanema oluliselt suurema ülalpidamiskohustuse täitmiseks võrreldes teise vanemaga. Samuti võtab kohus elatise suuruse muutmisel arvesse asjaolu, et kostjal on veel kolm nooremat alaealist last ülal pidada, kelledest

1. aastasele A P ’le maksab kostja igakuist elatusraha 1800 krooni kohtuotsuse alusel alates 01.10.2004.a. Tulenevalt nimetatud faktist leiab kohus, et
2. aastase teismelise poja igakuine elatusraha ei saa olla väiksem kui
3. aastase tütarlapse elatusraha, pigem peaks see olema suurem. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et kostjal on ülal pidada elukaaslasega ühised lapsed: KMP(1.a.) ja KHP(4.a.) Kohus juhib tähelepanu, et mõlemad vanemad on töövõimelised (vastupidist ei ole tõendatud) ning kohustused lapse suhtes tulenevalt

§-st 49 võrdsed. Elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtub kohus lapse huvidest ja lapse vajadustest ning arvestab ka asjaolu, et 5 hagejal on kohustus elatusraha kui tulu deklareeida, mis vähendab tegelikku kättesaadavat summat. Hageja on palunud elatise välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates elatisehagi esitamisest.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

§ 61lg.

6. nimetatud asjaolusid. 26.07.2005.a. esitas hageja KR kohtule hagi kostja KPvastu Tartu Linnakohtu 08.05.1997.a kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha suuruse muutmiseks mitte elatisehagi. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue elatusraha suuruse muutmiseks tagasiulatuvalt

§ 70lg.

2 mõttes, kuna eeltähendatud paragrahvi saab kohaldada ainult elatisehagi (esmakordse hagi esitamisel elatise nõudes) esitamisel. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 1800 krooni poeg K S ’ri ( sünd. XXX.a.) ülalpidamiseks alates elatise suurendamise haginõude esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni s.o. XXX.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS sätestatust.. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 6 määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis summaga, mille võtta maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Vastavalt RLS lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärade kohaselt hagiavalduse esitamise eest tasutakse hagilt hinnaga kuni 15 000 krooni riigilõivu 1000 krooni. Seega kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 1000 krooni. Tulenevalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 216,80 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk menetlusosalistele menetlusdokumentide ja kohtukutsete kättetoimetamise kulus. Taimi Kollom Kohtunik 6