KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 24. aprill 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06- 2

) § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2 alusel.

1. Kulutused lapse ülalpidamiseks on minimaalselt 3 000 kuni 3 500 krooni kuus, mis tulenevad järgmistest summadest:
   Toidukulud kodus 1 800 krooni
   Toidukulud koolis 200 krooni
   Riided ja jalatsid 750 krooni
   Hügieenitarbed 100 krooni
   Ravikulud 80 krooni
   Vitamiinid 70 krooni
   Sõidukulud 86 krooni
   Juuksur 65 krooni
   Sporditreeningud ja varustus 450 krooni
   Õppevahendid 180 krooni
   Mööbel 300 krooni
   Kultuuriüritused ja meelelahutus 200 krooni
   Kommunaalmaksete osa 900 krooni
   Taskuraha 100 krooni • Mobiiltelefon 100 krooni • Prillid 1 400 krooni • Harrastus 500 krooni. Kostja vastuväited 3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja viimase 12 kuu netopalk on 83 915.35 krooni. Kostja kulutused aastas: Hansapangale laenu tagastamine 1 200 x 12 = 14 400 krooni, pangalaenu kindlustus 811 krooni, EGO kaart 480 x 12 = 5 760 krooni, TELE2 300 x 12 = 3 600 krooni, ERGO pensionikindlustus 611.40 x 12 = 7 336 krooni, maamaks 628 krooni, korteri üür 2 500 x 12 = 30 000 krooni, elatis lapsele 700 x 12 =8 400 krooni, kogusummas 70 935 krooni. Seega on palga jääk 83 915 – 70 935 = 12 980 krooni s o 1 081 krooni kuus. Kohtu põhjendused
2. Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet 2 000 kroonini. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis hagi esitamisest alates. Kostja vaidles elatise suurusele vastu ja nõustus maksma elatist 800 krooni kuus. 5.Tallinna Linnakohtu 20.07.1999 otsusega on kostjalt mõistetud elatis summas 700 krooni (t lk 7-8). Vaidlust ei ole, et hageja elab koos pojaga Tallinnas XXX (t lk 9).
3. H OÜ 12.01.2006 tõendist nähtub, et hageja netopalk on 2 646 krooni kuus (t lk 10). Hageja möönab, et ta teenib täiendavalt lapsehoidjana. Põhja Politseiprefektuuri 22.02.2006 tõendiga on tuvastatud, et kostja keskmine netopalk kuus on 6 992.95 krooni (t lk 23). Kostja väited oma laenukoormusest on küll õiged, kuid ei anna alust jätta hagi rahuldamata (t lk 24-27). Kostja põhjendas laenu saamist seoses pärandiks saadud elamu osa remondiga. Kohus jätab tähelepanuta 01.02.2005 kostja sõlmitud eluruumi üürilepingu kuna asja materjalidest ei nähtu, et kostja on faktiliselt tasunud üüri (t lk 2829). Kostja väited, et temale kuuluvas elamu osas ei saa elada, on paljasõnalised ja tõendamata. Ainetud on kostja väited, et hageja esitatud tšekid kaupade ostu kohta ei tõenda kulutusi lapsele kuna kohus leiab, et hageja ei pea kaupa ostma maksekaardiga (t lk 11-17). 2
4. Perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

§ 61

lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 000 krooni alates 01.01.

2. Hageja on arvestanud kulutusi lapsele summas 3 000 – 3 500 krooni kuus. Sotsiaalministeerium on tellinud
3. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-
4. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 14-19 eluaastat läheb maksma 3 412 krooni. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 2000-2003.a. tõusnud. Hageja peab tasuma elatiselt tulumaksu. 9.

§ 49

ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb

§ 61lg 2 kohaselt arvestada vanema varalist seisundit.

Kohus määrab elatise suuruseks 1 850 krooni. Nimetatud elatise suurus peab tagama lapse ülalpidamise ega ole kostjale ülemäära koormav kuna ei ületa oluliselt seadusega kehtestatud elatise miinimummäära.

1. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
2. Tallinna Linnakohtu 20.07.1999 otsuse alusel on kostja maksnud elatist igakuiselt 700 krooni. Vastavalt

§-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o 10.02.2006.a.. Seega tuleb muuta Tallinna Linnakohtu 20.07.1999.a otsust ja kostjalt välja mõista kuni AItäisealiseks saamiseni XXX.a, 1 850 krooni kuus. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. 12. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise 3 korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson Kohtunik 4