) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni.
lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, mis on antud asjas 25.02.2008. Vastavalt
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. 3
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kuus 1000 krooni, kuna tal on veel kaks tütart, kelle ülalpidamiseks on väljamõistetud elatis summas 1000 krooni ning kui poolte tütre ülalpidamiseks mõistetakse elatis välja hageja poolt nõutud suuruses, jäävad kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Kohus leiab, et hageja nõue elatise suuruse muutmisest on põhjendatud ja veenvalt tõendatud, ja et põhjendatud ka hagis nõutud elatise suurus. Kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Õigeusu Hariduse Ühingu ”Ülestõusmine” 11.02.2008 tõendi nr 103-II kohaselt (tl 8) Natalja Tšalõhh töötab koolis õpetajana ja tema brutopalk ajavahemikul 2007.a augustist 2008.a jaanuarini oli kokku 30085 krooni. See teeb keskmiselt 5014,20 krooni kuus. Kohus arvestab hageja brutopalka, kuna kohtule on esitatud dokumendid ainult kostja brutopalga kohta (tl 22). Vastavalt esitatud Rizuan OÜ 14.05.2008 tõendile ajavahemikul 2007.a novembrist 2008.a aprillini moodustas kostja brutopalk kokku 56514 krooni, mis teeb keskmiselt kuus 9419 krooni. Seega võrdub hageja ülalpidamisvõime 2507,10 krooniga (5014,20 : 2 (hageja ja poolte tütar)) ning kostja ülalpidamisvõime võrdub 2354,75 krooniga (9419 : 4 (kostja ja tema 3 ülalpeetavat: poolte tütar ja kostja 2 tütart teisest abielust). Kohus leiab, et poolte ülalpidamisvõime on võrdne vaatamata sellele, et hageja ülalpidamisvõime ületab kostja ülalpidamisevõimet 152,35 krooni võrra. Laps elab hagejaga koos. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Kostja esitas tõendid (tl-d 20-21) selle kohta, et peale poolte tütre ülalpidamiseks kohtuotsusega väljamõistetud elatisele summas 750 krooni kuus kannab ta üle täiendavalt 250 krooni kuus, 4
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Kõigest ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue elatise suuruse muutmisest ja väljamõistmisest summas 2175 krooni kuus on põhjendatud. Kohus leiab, et see summa katab poolte lapse vajadusi ja selle summani tulebki suurendada varem väljamõistetud elatise suurust. Hageja on soovinud elatise suuruse muutmist ja uues suuruses väljamõistmist alates hagi esitamisest (
lg 1) seega alates 25.02.2008, mis on seadusest tulenev õigus, kuna kostja ei pidanud poolte lapse ülal piisaval määral. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et ajavahemikul 25.02.2008 – 07.05.2008 peale elatise summas 750 krooni tasus kostja hagejale kokku veel 750 krooni. Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatuks olevat suurendada Narva Linnakohtu 28.03.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-1272/04 mõistetud elatise summat ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis tütre N ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 2175 krooni alates 25.02.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so. kuni 22.06.2011.
lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohtuotsuse tegemisel kohus arvestas ka järgmised tõendid: Narva Õigeusu Humanitaarkooli tõend (tl 7); kostja tööraamatust ärakiri (tl 9); MTÜ Tiia Võhma KEELTEKOOL 18.02.2008 õiend (tl 10); Narva kohtutäitur Andrei Kreki 07.05.2008 õiend (tl 24). MENETLUSKULUD 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.