lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti.
S § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. PkS § 70 lg 2 võimaldab kohtul hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et PkS § 70 lg 2 sätted ei laiene elatise suurendamise hagile kahel põhjusel – esiteks käsitleb viidatud norm elatise väljamõistmist, mitte juba väljamõistetud elatise suurendamist. Nimetatud on käsitletavad erinevate õiguslike alustena nõuetekohaselt ülalpidamiskohustust mittetäitva isiku vastu õigustatud isiku õiguste maksmapanemiseks. Teiseks – ülalpidamiskohustuse mittetäitmine PkS § 70 lg 2 mõttes tähendab hageja õiguste rikkumist, millele ei ole võimalik reageerida muul moel, kui oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöördumine. Käesoleval juhul on hageja nõue juba eelneva kohtuotsusega maksma pandud ja kohtuotsuse mittetäitmiseks ei ole vaja pöörduda kohtu poole, vaid algatada täitemenetlus. Jõustunud kohtuotsuses kirjeldatud asjaolude muutmine uue kohtuotsusega tagasiulatuvalt, st. ajavahemikuks, mil oli jõus eelmine kohtuotsus ja hageja ei olnud esitanud uut nõuet, millest kostja oleks saanud teada, on kostja seadusega kaitstud õiguste rikkumine. Hageja on esitanud elatise suurendamise nõuded eri suuruses - 01.11.2006.a. kuni 31.12.2006.a. suurendada elatist 2 170 kroonini kuus ja alates 01.01.2007.a. suurendada kostjalt väljamõistetud elatist 2 300 kroonini kuus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt on põhjendatud elatise suuruseks alates hagiavalduse esitamisest 2 170 krooni kuus. Kostja töölepingust nr 249 (tl 65 – 68) nähtuvalt töötab kostja alates 08.01.2007.a.AS Infotark autojuht – logistiku ametikohal ja tema põhipalk on 10 000 krooni kuus. Töölepingu p 1.3 kohaselt on kostja tööle võetud katseajaga, katseaja viimane kuupäev on 07.05.2007.a. Arvestades asjaolu, et 14.05.2007.a. toimunud kohtuistungil kostja kinnitas, et tema andmete osas muudatusi pole, on kostja katseaeg möödunud. Kohus järeldab sellest, et kostjal on püsiv töökoht regulaarse igakuise sissetulekuga, mistõttu ta on võimeline tasuma elatist nõutud suuruses. HA ülalpidamiseks vajalike asjade soetamise kuludokumentidega (tl 75 – 88, 98-106, 115-116), üüriarvetega (tl 89-90) ja arstitõenditega (tl 95-96) on tõendatud HA üldiste ja haigusest tingitud 3 erivajaduste suurus. Kohus leiab, et hagi selles osas on põhjendatud ja tõendatud, esitatud kviitungitest ja arvetest nähtuvalt ei ole tegemist ebamõistlikult suurte kulutustega. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel ka hagejapoolse tulumaksukohustusega. Kohus ei nõustu hageja taotlusega suurendada elatist 01.01.2007.a. 2300 kroonini kuus. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, kuid seadus ei ole elatise suurust pannud sõltuvusse minimaalpalga suurusest. Asjaolu, et hageja on 2007.a. olnud sunnitud lapse vajaduste rahuldamiseks sõlmima krediitkaardi kasutamise lepingu, ei ole käsitletav lapse vajaduste suurenemisena. Eelmise kohtuotsusega kostjale pandud kohustuse rikkumise puhul on hagejal õigus pöörduda kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Eelmise kohtuotsusega väljamõistetud elatise võlgnevus ei mõjuta käesolevas tsiviilasjas elatise nõuet, samuti ei saa käesoleva tsiviilasja nõudele juurde liita võlgnevust varasema kohtuotsusega pandud kohustuse osas. Vastavalt PkS § 61 lg 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust edaspidi muuta. MENETLUSKULUDE JAOTUS Arvestades asjaolu, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jaotada
lg 1 alusel menetlusosaliste vahel võrdsetes osades.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.