2-08-428/15

(5)2-08-428 8. Saata kohtulahendi ärakiri 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest alates perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, s.o Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna Narva talitus (asukoht: Joala 12, Narva 20103). Edasikaebamise kord Vanema õiguste äravõtmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Eestkostja määramise peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Asjaolud 08.01.2008.a esitas Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu Viru Maakohtule avalduse J. L.`lt vanema õiguste äravõtmiseks ja eestkostja määramiseks alaealisele I.B.`ile. Esitatud avalduse kohaselt alaealine I. B.i, sündinud xxx.a (Ida – Virumaa Perekonnaseisuameti Narva talituse xxx.a akt nr xxx) jäi ilma vanema hoolitsuseta seoses sellega, et tema vallasema J. L. hoiab kõrvale lapse kasvatamisest alates 20.10.1998.a, oma vanema kohustusi lapse suhtes ei täida. Narva linna Sotsiaalabiameti poole pöördusid korduvalt lapse sugulased teatmetega, et J. L. kaob pidevalt ja pika ajajooksul, lapse kasvatamisega ei tegele, kuritarvitab alkoholijooke. Lapse ema väldib suhtlemist sotsiaaltalituse esindajatega. Jooksval ajal oli õnnestunud emaga rääkida kaks korda telefoni teel. Mõlemal korral oli ta purjus. Ema ei avaldanud oma soovi tegelda lapse kasvatamisega, lubas tulla Sotsiaalabiametisse lapse kasvatamise küsimuse lahendamiseks, kuid ei tulnud. 01.09.2006.a oli sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping nr 198, mille alusel I. B.i hooldaja kohustusi täidab G. T.. Sotsiaalabiamet eestkosteasutusena arvab, et lapse isiklike ja varaliste õiguste kaitseks, tema huvide esindamiseks riigi-ja omavalitsuseasutustes on vajalik seaduslik esindaja. G. T. andis oma nõusoleku olla lapse eestkostjaks. Tema isikuomadused, elutingimused, majanduslik olukord on lapsele soodsaks elu- ja kasvukeskkonnaks. I. B.il on lähedased suhted hooldajaga, laps austab teda ja avaldas soovi määrata G. T. oma eestkostjaks. Võttes arvesse, et alaealine I. B. on jäänud vanemliku hoolitsuseta, samuti tema ema J. L. ei täida vanema kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ja juhindudes Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1, § 92 lg 2; § 93 lg l, § 95, TsMS § 554, § 556 lg 3 palub avaldaja: 1) võtta ära J. L.`lt, poja I. B.`i suhtes vanema õigused; 2) määrata I. B.`i eestkostjaks G. T.. Kohtuistungid Kohus määras asja läbivaatamiseks 21.04.2008.a kohtuistungi. Kohtuistungil avaldaja esindaja jäi avalduse juurde ja palus võtta J. L.`lt vanema õigused ära tema poja I. B.i suhtes ja määrata G. T. lapse eestkostjaks. Teatas, et pärast avalduse esitamist midagi ei ole muutunud. J. L. ei täida oma vanema kohustusi. Laps elab G. T. juures eestkostja lepingu alusel, mis oli sõlmitud 01.09.2006.a. Lapse ema ei suhtle lapsega. Laps ei tea, kus ema viibib. Ei ole kontakte teiste sugulaste poolt. Laps avaldas oma soovi elada G. T. juures. G. T. palub, et teda määratakse lapse eestkostjaks. Avaldaja on teinud järelpärimise Sillamäe Sotsiaalabiametisse, et kohtuda J. L.ga. Sai aga vastuseks, et temaga ei saa kokku, sest märgitud aadressil elab ainult üks inimene L. A., kes on J. L. elukaaslane. Avaldaja palus politseil tuvastada J. L. asukoht. Politsei samuti teda ei leidnud ja ei ole teada tema elukoht. Avaldaja jääb seisukohale, et ema ei vaja last. Kuna G. T. juba kaks aastat on lapse hooldaja ja I. ka palub, et ta oleks tema eestkostja, siis leiab avaldaja, et G. T. võib olla lapse eestkostja. Tema elamistingimused on head ja avaldaja leiab, et ei ole mingit takistusi G. T. eeskostjaks saamiseks. Lapse esindaja leidis, et J. L. tuleb välja kutsuda kohtuistungile, et ta teaks, et temalt võetakse ära vanema õigused. Asja materjalidest on näha, et pikema asja jooksul ta ei ole hoolitsenud oma 2

(5)2-08-428 lapse eest. Tõepoolest G. T. hoolitseb lapse eest. See on tõepoolest ainukene kandidatuur I. B.´i eestkostjaks seda enam, et laps seda palus. Vaatamata sellele, ta peaks ikkagi osalema kohtuistungil. Esindaja teatas, et lapsel on head tingimused. Laps areneb tänu G. T.le. Ta väga hästi õpib koolis, tegeleb spordiga, laulab, võitis auhinna konkursil „Eesti kuldhääl“. See on kõik tänu G.T. hoolitsusele. Ta väga tahab, et tema vanaema hoolitseks tema eest. Lapsel on oma tuba, tal on arvuti, tal on kõik olemas, et ta saaks areneda ja õppida. Lapse esindaja leiab, et G. T.´t tuleb määrata eestkostjaks. Asjast puudutatud isik G.T. teatas, et I. elab tema juures. Faktiliselt ta sündis tema juures. Lühikest aega elas ta teise vanaema juures ja emaga, kuid pidasid temaga sidet alati. Kui mitu aastat tagasi ta oli haiglas raskes seisundis, siis vanaema kaudu kutsuti ema, kes tuli ainult 15 minutiks. Terve oma puhkuse jooksul oli lapsega. Kui sõitis Peterburisse oma õe juurde, siis andis lapse emale kogu tema asjadega. Kuid mitme päeva pärast I. helistas ja palus võtta teda tagasi, sest ema joob ja ta on õues. Isa võttis teda endale. Laps oli isa juures nii kaua kui G. . koju tagasi tuli. Aasta tagasi G. T. rääkis J. L.`ga telefoni teel, ta helistas I.i sünnipäeval. Tema elukaaslane küsis, mida laps soovib kingituseks. Ema ei ole seda ise küsinud. Leppisid kokku, et korraldavad kohtumise. Ta ei tulnud ega ei kinkinud midagi. G. T. helistas ja küsis, miks ta suhtleb niimoodi oma lapsega. Ta vastas, et see ei ole tema asi ja tal olid teised probleemid. Ta kogu aeg vahetab telefoninumbrit. Isegi tema ema ei tea, kus ta on. G. T. arvab, et saab lapse kasvatamisega hakkama. Kalleid asju talle ostab isa. G. T.on pensionär, kuid teenib lisaks veel. Asjast puudutatud isik J. L.21.04.2008.a istungile ei ilmunud. Kohus kohaldas 06.06.2008.a määrusega sundtoomist J. L. suhtes. Politsei toimetas J. L. ärakuulamisele Viru Maakohtu Narva kohtumajja 16.06.2008.a. J. L. teatas, et sai asjast teada alles politseiniku käest. I. elab isaga. Tuleb ka J. L. ema juurde. J. L.`le ei antud last. J. L. helistab pojale telefoni teel, teeb talle kingitusi iga aasta. J.L. leiab, et lapsel oleks parem elada temaga koos, nälga laps kindlasti ei jääks. J. L. ei ole nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega. Teatas, et alkoholi tarvitab kui on sünnipäevad. Alkoholiga probleeme ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja, asjast puudutatud isikute ja lapse esindaja seletused ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmise nõudes ja eestkostja määramise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras lapse huvidest. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-s 50 lg 1. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Vastavalt 3

(5)2-08-428 LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on teinud eestkosteasutus. Tuvastatud on, et J. L. kuritarvitab alkoholi. J. L. ei võtnud osa lapse kasvatamisest ja hooldamisest ning temal pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamis- ja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks. Vaidlust ei ole, et laps elab ja kasvab G. T. juures. Kohus on menetluse käigus ära kuulanud 11-aastase I. B., kes teatas, et näeb emaga 2-3 korda aastas, viimane kord oli eelmisel aastal. I. B. soovib, et keegi teine teda kasvatas. Kohus leiab, et seaduses sätestatud lapse õiguste tagamiseks tuleb J. L.`lt vanema õigused lapse I. B.`i suhtes ära võtta. Sellega tagab kohus võimaluse lapsele paremale tulevikule. Kohtus on leidnud tuvastamist, et alaealine I.B. on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja seetõttu on vajalik tema kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, seada eestkoste. Alaealisele I. B.`i eestkostjaks hakkamiseks on andnud nõusoleku tema vanaema G.T., kelle juures laps elab. Kohtu poolt I. B.`ile esindajaks määratud vandeadvokaat V.M. on nõus, et lapsele määratakse eestkostjaks G.T.. Seega leiab kohus, et G. T. on sobiv isik eestkostjaks määramiseks. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi seatakse eestkoste lapse üle, kes on muudel põhustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PkS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja ning on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus määrab I. B.`ile eestkostjaks G. T.. Lapsele tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. PKS § 54 lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed Kohus selgitab, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Kohus rahuldab avaldus vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse §-dele: 24; 25 lg 1 p 1, 2 ja 3; PKS §-dele: 50 lg 1; 54; 55; 58; 92 lg 1, 3; 93-95; 97; 101; LaKS §-dele: 8; 27 lg 1; 32; 39; ning juhindudes TsMS §-dest: 436; 442; 452 lg 1; 477 lg 2; 525; 532; 550 lg 1 p 2; 554-557; 558; 559; 661 lg 2. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4