) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni.
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks. Hageja on esitanud hagi elatise suurendamise nõudes. Ajal kui Viru Maakohus oma 04.04.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-9800 mõistis elatise summas 1500 krooni kuus, oli poolte laps 6aastane. Tänasel päeval on ta 7-aastane ning ei ole vaja tõendada asjaolu, et lapse vajadused, kes läheb kooli, suurenesid. Lapse vajaduste suurenemist ei vaidlustanud ka kostja. Laps elab hagejaga koos. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kuus 2200 krooni. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Kohus leiab, et hageja nõue elatise suuruse muutmisest on põhjendatud ja veenvalt tõendatud, kuid ei ole põhjendatud hagis nõutud elatise suurus. Kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. OÜ Edelrat 07.03.2008 tõendi kohaselt (tl 8) K.A töötab firmas alates 12.03.2007 ja käesoleval ajal tal on sünnitusleht. Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti 08.07.2008 tõendile (tl 42) K.A-le on määratud peretoetus alates 18.01.2008 kuni 31.01.2008 summas 900 krooni kuus ja vanemahüvitis alates 07.04.2008 kuni 15.06.2009 summas 4350 krooni kuus. Peale selle ta saab igakuiselt elatis poolte lapse ülalpidamiseks summas 1500 krooni. Hageja sõnade järgi tema abikaasa töötab ja saab palka 4
abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Seega võrdub hageja ülalpidamisvõime 3437,50 krooniga (13750 : 4). Võrreldes 2007.aastaga ei muutunud hageja ülalpidamisvõime tunduvalt. 2007.a tema ülalpidamisvõime moodustas 3162 krooni (12648 : 4). Kostja poolt esitatud palgatõendi kohaselt (tl 22) ajavahemikul 2008.a jaanuarist maini moodustas tema palk keskmiselt 6269,16 krooni (arvestades ka elatise mahaarvamist). Kostja sõnade järgi elab ta koos vanematega. Seega võrdub kostja ülalpidamisvõime 3134,50 krooniga (6269 : 2 (kostja ja tema 1 ülalpeetav: poolte tütar D.H). Kohus ei arvesta kostja poolt esitatud kohtutäitur Andrei Krek tõendi võlgnevustest teiste isikute ees. Kostja võlad teiste isikute, s.h pangade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma alaealist last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Elatise võlgnevus tekkis kostjal teise kohtuotsuse alusel, võlgnevuse väljamaksmine on kohtu poolt juba arvestatud kostja ülalpidamisvõime arvestamisel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Kõigest ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks summas 3000 krooni kuus ei ole põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et kostja ülalpidamisvõime võrdub 3134,50 krooniga iga ülalpeetava kohta, hageja ülalpidamisvõime võrdub 3162 krooniga, seega poolte ülalpidamisvõime on võrdne. Kostja on nõus maksma elatis summas 2200 krooni. Kohus leiab, et see summa katab poolte lapse vajadusi ja selle summani tulebki suurendada varem väljamõistetud elatise suurust. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates elatise hagi esitamisest (
lg 1) seega alates 14.03.2008, mis on seadusest tulenev õigus, kuna kostja ei pidanud poolte lapse ülal piisaval määral. Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatuks olevat mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana summas 2200 krooni alates 14.03.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so. kuni 23.01.2019.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.