3-07-2660/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07- 2660 Otsuse kuupäev 14.03.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.M. kaebus Häirekeskuse direktori 29.11.2007 käskkirja nr. 2-1/221P peale Asja läbivaatamise kuupäev 03.03.2008, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja: M.M.; Vastustaja: Häirekeskus, esindaja Margit Eha Resolutsioon Jätta M.M. kaebus haldusasjas nr. 3-07-2660 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 14.03.

1. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. M.M. on esitanud kaebuse Häirekeskuse direktori 29.11.2007 käskkirja nr. 2-1/221P peale. Häirekeskuse direktori käskkirjaga 29.11.2007 nr. 2-1/221P on vabastatud teenistusest Häirekeskuse Lõuna- Eesti Keskuse päästekorraldaja M.M. 03.12.2007 ebapiisavate tööoskuste tõttu ATS § 112 ja § 117 lg 1 p. 6 alusel. Kaevatavas käskkirjas on viide päästekorraldaja ametijuhendi punktidele 2.12 ja 2.13, milles on sätestatud nõutavad teadmised ja oskused vastaval ametikohal töötamiseks. Teadmiste ja oskuste omandamist, taset ja vastavust hinnatakse Häirekeskuse direktori 16.05.2007 käskkirjaga nr. 1-3/23 kinnitatud „Õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursuse eksami läbiviimise kohta“ alusel kutseoskuste eksami käigus ning eksamit on võimalik sooritada kokku 3 korda. Päästekorraldaja M.M. on kolmel korral eksami sooritanud tulemustele „mittearvestatud“ ning eksami mittesooritamise tõttu ei ole M.M. tööoskused piisavad päästekorraldaja ametikohal töötamiseks. Käskkirja aluseks on võetud Lõuna –Eesti Keskuse juhataja Endel Raidma esildis. M.M. taotleb kaevatava käskkirja tühistamist ning enda teenistusse ennistamist. Kaebaja sõnutsi meeldib talle oma töö ning ta soovib teenistust jätkata. Kaebuses on kaebaja taotlenud ka 7000.- krooni nõude tühistamist, mis on kaebaja eest häirekeskus maksnud koolituskulude katteks ning kaebajalt tagasi nõutakse. Kaebaja on kolmel korral eksamit sooritanud tulemusele „mittearvestatud“ , kuid kaebaja selgituste kohaselt on eksamite mittesooritamise tinginud mittetäielik koolitus ja puudulikud õppevahendid , samuti on kaebaja seisukohal, et tal ei olnud piisavalt aega õppida, kuna täitis teenistusülesandeid ja ületas normtunde. Kaebaja sõnutsi oli meditsiiniline pool eksamist edukalt sooritatud, kuid päästeosa eksamist läks halvasti. Kaebaja on seisukohal, et Häirekeskus oleks pidanud ette teatama üks kuu teenistusest vabastamisest ning kuna seda tehtud ei ole, tuleb maksta hüvitust ühe kuupalga ulatuses. Häirekeskus taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kuna M.M. ei ole kolmel korral eksamit sooritanud, on teinud Lõuna –Eesti Keskuse juhataja esildise M.M. teenistusest vabastamiseks ebapiisavate tööoskuste tõttu. Enne eksamit on läbi viidud peapäästekorraldaja poolt täiendav juhendamine kõigile võrdselt väljaspool valvevahetust ning kõik õppevahendid on kõigile kättesaadavad asutusesiseselt. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja töö ei ole takistanud eksamite sooritamist ning kuna M.M. ei omandanud õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe käigus ametijuhendi järgsete tööülesannete täitmiseks vajalikke tööoskusi ja teadmisi, siis vabastati M. M. teenistusest ebapiisavate tööoskuste tõttu. Teenistusse võtmisel selgitatakse kõigile päästekorraldajatele, et tuleb läbida koolitus ja sooritada eksam, ohtu ei saa seada inimeste elu ja tervist ning vara, mistõttu on oluline teenistuja kvalifikatsioon. Kohtu seisukohad: M.M. on teenistusse nimetatud Häirekeskuse direktor käskkirjaga nr. 2-1/101P 03.05.2007 Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse päästekorraldaja ametikohale, ametinimetusega päästespetsialist alates 02.05.2007 katseajaga 6 kuud. Kaebaja täidab oma teenistusülesandeid ametijuhendi alusel, mille p. 2.10 kohaselt on ametikoha põhinõudeks vajalike arvutiprogrammide ja andmekogude käsitlemise oskus; p. 2.11 kohaselt on ametikohale vajalike side- ja infotehnoloogia vahendite käsitsemise oskus; p. 2.12 kohaselt teeninduspiirkonna erinevate teenistuste operatiiv-teenistusliku dokumentatsiooni ning teenistuste võimaluste tundmine ja oskus sellele vastavalt tegutseda; p. 2.13 kohaselt hea teeninduspiirkonna tundmine ja p. 2.14 kohaselt oskus kasutada Häirekeskuse tehnilisi töövahendeid. Nimetatud põhioskused omandatakse kursuste raames. Tulenevalt Päästeameti käskkirjaga nr. 39 01.10.2000.a. on kinnitatud „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuse päästekorraldajate tuletõrje- ja päästetöödealase algväljaõppekursuse õppeprogramm“, mille kohaselt viiakse läbi päästetööalane 80-tunnine algväljaõppe kursus ning õppeprogrammi läbiviimise järel korraldatakse osavõtjatele kursuse ulatuses eksam, mis koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Asja materjalide kohaselt on M.M. lähetatud Häirekeskuse direktori käskkirjaga 28.06.2007 nr. 2-2/117 Pp 28.-29.06.2007, 02.-04.07.2007 ja 09.-13.07.2007 Tallinnasse päästekorraldajate õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursustele ,mis hõlmas 10 õppepäeva ning Häirekeskuse Lõuna Eesti Keskuse töökorralduslik õppe- ja teeninduspiirkonna iseärasuste tundmaõppimine toimus Lõuna-Eesti Keskuses kohapeal juhendaja kaasamisel, kus kaebaja omandas 84 tundi koolitust. Kaebaja on sooritanud 3 eksamit mitterahuldavalt ning peale esimese eksami mitterahuldavat sooritamist on kaebaja saanud täiendavat juhendamist 11 tundi (tl.43) . Häirekeskuse direktori 16.05.2007 käskkirjaga nr. 1-3/23 on kinnitatud „Õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursuse eksami läbiviimise kord“ , mille kohaselt on määratud eksamikomisjoni moodustamine, eksami hindamise alused, eksami läbiviimine ning nimetatud korra p.8.8 kohaselt on eksamit võimalik sooritada kokku 3 korda. Häirekeskuse ja M.M. vahel on sõlmitud koolitusleping , mille eesmärgiks on võimaldada Häirekeskuse Lõuna- Eesti Keskuse teenistujal osa võtta erakorralise meditsiini alasest koolitusest lepingus kokkulepitud tingimustel ning koolituskulud on 7000.- krooni. Lepingu kohaselt kuulub koolitusmaksumus tagasimaksmisele lepingus sätestatud juhtudel. Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Kaebaja nõue on kaevatava käskkirja tühistamine ja teenistusse ennistamine ning 7000.- krooni nõude tühistamine. Antud juhul ei ole halduskohus pädev käsitlema koolituslepingut ega võtma seisukohta, kas koolitusraha 7000.- krooni kuulub tagasimaksmisele või mitte , kuna tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga, antud asjas annab kohus õigusliku hinnangu kaevatavale haldusaktile. Tulenevalt ATS § 135 kohaselt on õigus ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusse ennistamist , teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. See tähendab, et teenistusest sunnitult puudutud aja eest saab tasu välja maksta vaid siis, kui kaebaja teenistusse ennistatakse. Antud juhul puudub kohtul õiguslik alus kaebaja teenistusse ennistamiseks, kuna kaevatav käskkiri on seaduspärane. Kaebaja on teenistusse võetud katseajaga 6 kuud arvates 02.05.2007 seega katseaeg lõppes kuue kuu möödudes. Kaebaja väide, et seoses koolitusega on katseaeg edasi lükkunud, ei ole õige, kuna seoses lähetusega koolitusele ei peatu teenistussuhe ning ei lükku edasi katseaeg. Antud juhul on teenistussuhe lõpetatud pärast katseaja möödumist ning viimane eksam on sooritatud peale katseaega. Kaebaja on sooritanud eksameid
2. oktoobril,
3. oktoobril ja
4. novembril 2007 ning katseaeg on lõppenud 02.11.
5. Eksami läbiviimise korra p. 8.8 kohaselt võib eksamit sooritada kuni 3 korda ning katseaja lõpuks peab olema eksam sooritatud. Kohus asub seisukohale, et kuigi eksam on sooritatud peale katseaja lõppu ei saanud see viia vastustajat valele otsustusele. Nii teenistusest vabastamisel teenistuja ebapiisavate tööoskuste tõttu kui ka katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamisel annab ametniku töötulemuste kohta ja ametniku sobivuse kohta ametikohale hinnangu tööandja. Peale viimase eksami mittesooritamist on tehtud kaebaja suhtes esildis 13.11.2007 Lõuna – Eesti Keskuse juhataja poolt , kus leitakse, et päästekorraldaja M.M. ei ole eksamit sooritanud positiivselt ja tööoskusi ei ole piisavaks hinnatud jätkamaks töötamist päästekorraldaja ametikohal ning on taotletud tema vabastamist teenistusest ebapiisavate tööoskuste tõttu. Kuna M.M. on vaidlustanud eksamitulemusi, on lükkunud teenistusest vabastamine edasi ning teenistusest on vabastatud 29.11.2007 käskkirjaga 2-1/221P arvates 03.12.2007 ATS § 117 lg 1 p. 6 alusel. Kuni nimetatud kuupäevani on vastustaja sõnutsi makstud kaebajale ka töötasu, kuigi töötabel kaebaja töölolekut ei kajastanud. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide, et talle ei ole ette teatatud teenistusest vabastamisest ühte kuud , kuna ATS § 130 ei näe ette etteteatamistähtaega juhul, kui ametnik vabastatakse teenistusest kas katseaja ebarahuldavate tulemuste või ebapiisavate tööoskuste tõttu. Kaebaja on ekslikult arvanud, et tema suhtes on läbi viidud atesteerimine, kaebaja pidi olema teadlik ja oli teadlik teenistusse asumisel, et tema suhtes viiakse läbi koolitus ning ta peab eksami sooritama, kaebaja on ka koolituslepingu allkirjastanud ning teenistusse asumisel on läbi viidud instrueerimine, kus seda on selgitatud. Õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursuse eksami eesmärgiks on välja selgitada päästekorraldaja teadmised ja oskused kogu õppekava ja selle üksikute teemade osas ning anda sellele hinnang. Kohus ei saa põhjendatuks pidada kaebaja väidet, et kaebajale ei olnud kättesaadavad õppematerjalid, mistõttu ei olnud võimalik õppida eksamiks Kohus peab usutavaks ja tõenäoliseks vastustaja väidet selle kohta, et kõik eksami sooritamiseks vajalikud materjalid on olemas Lõuna-Eesti Keskuse töösaalis ning töötajatele kättesaadavad ning väidet, et samuti on paigutatud lektorite loengumaterjalid Häirekeskuse intranetti ja on teenistujatele samuti kättesaadavad. Nimetatud asjaolu on tõenäoline ainuüksi seetõttu, et teistele teenistujatele on olnud materjalid ja õppevahendid kättesaadavad. Asjaolu, et kaebaja ei osanud neid otsida ning ei saanud materjale küsida teistelt kolleegidelt, ei ole veenev argument, et õppematerjalid ja Häirekeskuse tööd puudutavad õigusaktid ja juhendid ei olnud kaebajale kättesaadavad. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et päästeteenistuses töötamiseks peab olema hea kvalifikatsioon, et mitte seada ohtu rahva elu, tervist ja vara. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus lähtub kaebuse rahuldamata jätmisel HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1p .6 sätetest. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks