Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-s SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik TT esitas 25.05.2006.a. kohtule hagi TK vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise saamiseks summas 3500 krooni kuus. 14.09.2006.a. esitas hageja hagiavalduse täienduse ja palus elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.01.2006.a. 13.10.2006.a esitas hageja hagiavalduse täienduse, millega suurendas elatisraha nõuet 5000 kroonini kuus kuna arstlik komisjon tunnistas hageja 100 % töövõimetuks. Kohus on hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale kätte toimetanud Soome Vabariigi Helsingi linna esimese astme kohtu kaasabil 17.11.2006.a.. Kostja 20.12.2006.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise seaduslikest takistustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja palus teha asjas tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Kohus juhindub esitatud hagi läbi vaatamisel perekonnaseaduse (PKS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) sätetest.
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Vastavalt
lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole tema vastu esitatud hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja eelistungile ei ilmunud. Kostja on istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Istungile ilmumist takistavate asjaolude esinemisest kostja kohut ei teavitanud. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt
Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hageja palus jätta poolte ühine poeg JK tema juurde elama. Kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus leiab, et poolte ühine poeg JK(sünd. XXX.a.) tuleb jätta elama ema juurde. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a määrusega nr 328 on kuupalga 2 alammääraks kehtestatud 3000 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. TT palus mõista TK’lt alates 01.01.2006 välja igakuuline elatis 5000 krooni poeg JK ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. Kohus kaldub kõrvale lapsele antava ülalpidamise võrdsuse põhimõttest, arvestades asjaolu, et hageja, lapse ema l on töövõimetus 100 % ja ta ei saa töötada. Tema ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 5000 krooni kuus alates 01.01.2006.a.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg. 1 p. 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Kooskõlas
1 lisa 2 jätab kohus menetluskulu kostja TKkanda.
lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt
lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind.
lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa.
lg alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 5000 = 45000 ), mis on vastavalt riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi on 2500 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.