) § 69 lg 1 kohaselt korraldatud jäätmeveoga, suvilat kasutatavad T.P. vanemad 2-3 nädalat aasta jooksul ning suvila kasutamisest tekkivad olmejäätmed, kõige rohkem kaks või kolm 50-liitrist kilekotti, viiakse Tallinnasse ning pannakse T.P.le kuuluvasse prügikasti, s.o. antakse Tallinnas üle jäätmeluba omavale jäätmevedajale. Järelikult puudub taotlejal vajadus kanda jäätmemahuti muretsemise ning selle tühjendamisega seonduvaid kulutusi. Lisaks põhjendati taotlust sellega, et jäätmemahuti ehk konteiner võidakse suvila kasutajate puudumisel varastada. 2. Keila Vallavalitsuse 14.11.2006 korraldusega, mis oli vormistatud vastuskirjana nr 94.2/7971/06, jäeti T.P. taotlus rahuldamata (tl 16). Keeldumist põhjendati sellega, et vastavalt
lg-le 1 on jäätmevedu korraldatud kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud võitja poolt (Radix Hoolduse OÜ), mistõttu ei ole aktsepteeritav, et jäätmevaldaja viib ühe omavalitsuse territooriumil tekkinud jäätmed teise omavalitsuse 1 territooriumil paiknevasse prügikasti ja loeb ennast sellega korraldatud jäätmeveoga liidetuks mõlemas omavalitsuses.
Need on asjaolud, mida on võimalik arvestada ka korraldatud jäätmeveo raames. Korralduses leiti, veel, et olmejäätmete käitluse ise korraldamine ei ole
lg 4 nimetatud erandi tegemise alus, vaid vältimatu eeltingimus selleks, et erandit oleks avalduses toodud põhjendustel võimalik rakendada. Samuti leiti, et avalduses kirjeldatud jäätmekäitluse ise korraldamise viis ei ole kooskõlas
lg 4 mõttega, kuna ühe kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil tekkinud olmejäätmete toimetamine teise omavalitsusüksuse territooriumil asuvasse jäätmekonteinerisse ei kujuta endast „Jäätmekäitluse korraldamist“
lg 4 alusel võib valla- või linnavalitsus erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Keila valla olmejäätmete infoteatmiku kohaselt on korraldatud jäätmeveo eesmärgiks panna piir jäätmete illegaalsele ladestamisele metsa alla, tee äärde jne. Seega on jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise seisukohalt tähtsust omavaks asjaoluks üksnes asjaolu, kas jäätmevaldaja korraldab ise õiguspäraselt tema poolt tekitavate olmejäätmete käitlemise ja kõrvaldamise või mitte. Käesoleval juhul keeldus Keila Vallavalitsus Suvila kinnistu Keila valla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemast. Keeldumist põhjendati sellega, et vastavalt
lg-le 1 on jäätmevedu korraldatud kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras 2 valitud võitja poolt (Radix Hoolduse OÜ), mistõttu ei ole aktsepteeritav, et jäätmevaldaja viib ühe omavalitsuse territooriumil tekkinud jäätmed teise omavalitsuse territooriumil paiknevasse prügikasti ja loeb ennast sellega korraldatud jäätmeveoga liidetuks mõlemas omavalitsuses. Seega ei ole Keila Vallavalitsuse põhjendusel kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmise kohta vähimatki puutumist
Järelikult kohaldas Keila Vallavalitsus ebaõigesti
10.
lg 4 kohaselt on asjaomasel valla- või linnavalitsusel pädevus otsustada – kas ja milliseks perioodiks lugeda jäätmevaldaja kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Seega on Keila Vallavalitsusele antud eelnimetatud sätte kohaldamisel kaalutlusõigus haldusmenetluse seaduse (HMS) 4 lg 1 mõttes. Kaebuse esitaja põhjendas oma taotlust asjaoluga, et kohustus omada regulaarselt tühjendatavat prügikasti on põhjendamatu, kuivõrd konteineri tühjendamine - vältimaks konteineri varastamist tuleb seda ajal, mil ise suvilas ei viibita, varju alla või luku taga hoida – eeldab spetsiaalselt Tallinnast Laulasmaale ja sealt pärast tagasi sõitmist. Nimetatud asjaolu tähendaks kaebuse esitajale aga täiendavat aja- ning ka rahakulu. Kaebuse esitaja väitis ning esitas sellekohased tõendid, et ta on oma Tallinnas asuva elukoha kaudu liitunud korraldatud jäätmeveoga, millest tulenevalt Suvila kinnistu territooriumil tekkivate olmejäätmete Tallinnasse toimetamise korral toimub nende käitlemine õiguspäraselt. Keila Vallavalitsus ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Samuti ei vaidle Keila Vallavalitsus sellele vastu, et nii Keila valla kui ka Tallinna linna haldusterritooriumil tekkivad olmejäätmed kõrvaldatakse kas Tallinna Prügilas või Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehases. Seega, juhul kui Keila vald loeb Suvila kinnistu korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ning kaebuse esitaja kõrvaldab seal tekkivad jäätmed Tallinnas asuvasse konteinerisse, ei rikuta
§-s 32 sätestatud läheduse põhimõtet. Korralduses puuduvad vähimadki viited kaebuse esitaja ja avalike huvide, milleks saab käesoleval juhul olla üksnes jäätmete õiguspärane kõrvaldamine ning läheduse põhimõtte järgimine, kaalumisest. Järelikult ei ole Keila Vallavalitsus kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmisel teostanud kaalutlusõigust kooskõlas HMS § 4 lg-s 2 sätestatuga. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Käesoleval juhul ei ole kaevatav korraldus kooskõlas kehtiva õigusega (
Järelikult on kaevatav korraldus õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Kaebuse esitaja põhjendused
lg 2 p 2 kohaselt tuleb tiheasutusalalt olmejäätmed regulaarselt ära vedada vähemalt üks kord kuu jooksul. Seega rikub Keila Vallavalitsus, kehtestades tiheasustusalaks oleval Linavästriku aiandusühistu territooriumil paiknevate suvilate ja elamute jäätmemahutite tühjendamissagedusteks kaks kuni neli korda aastas,
Korrektne ning õiguspärane käitumine oleks lugeda jäätmevaldajad viimaste põhjendatud taotluste alusel korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, mitte üritada iga hinna eest saavutada korraldatud jäätmeveo elluviimist, seda seaduserikkumise hinnaga. Seoses viidatud võimalustele teha koostööd teiste jäätmevaldajatega, s.o. teiste isikutega, kes omavad või kasutavad Linavästriku aiandusühistus paiknevaid suvilaid, siis märgime, et
lg 4 mõttega, kuna ühe kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil asuvasse jäätmekonteinerisse ei kujuta endast „jäätmekäitluse korraldamist.“ Kaebuse esitajale jääb esiteks arusaamatuks, miks ei ole Keila valla territooriumil asuva suvila olmejäätmete viimine Tallinnas asuva eramu jäätmekonteinerisse jäätmekäitluse korraldamine. Keila Vallavalitus on esitanud paljasõnalise väite ega ole seda vähimalgi määral põhjendanud, mistõttu ei ole see tõsiseltvõetav. Kaebuse esitaja märgib teiseks, et Keila Vallavalitsus ei ole vaielnud 14. novembri 2006 korralduses vastu väitele, et Keila valla territooriumil tekkivad olmejäätmed viiakse kas otse või Tallinna Sorteerimise Tehase kaudu Tallinna Prügilasse. Ka Tallinnas tekkivad olmejäätmed kõrvaldatakse kas vahetult või Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehase kaudu Tallinna Prügilas.
sätestab läheduse põhimõtte, mille kohaselt jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Seega on kaebuse esitaja taotluses kirjeldatud jäätmete käitlemise viis täielikus kooskõlas
§-s 32 sätestatud läheduse põhimõttega ega riku ühtegi õigusnormi või põhimõtet. 14. Vastustaja rikkus kaalutlusõiguse teostamise reegleid. Vastustajale on antud
HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vastustaja ei ole lähtunud
lg 4 eesmärgist ja ei ole arvestanud kaebaja põhjendatud huvi, et 4 kohustus omada regulaarselt tühjendatavat prügikasti on põhjendamatu, kuivõrd selle tühjendamiseks tuleb spetsiaalselt Tallinnast Laulasmaale ja tagasi sõita, mis toob kaebajale täiendavaid kulutusi kaasa. Kaevatav korraldus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega (
lg-ga 4) ning selle andmisel on ilmselged kaalutlusvead, mistõttu ei vasta korraldus HMS §-le
Olmejäätmete käitluse ise korraldamine ei ole
lg 4 nimetatud erandi tegemise alus, vaid vältimatu eeltingimus selleks, et erandit oleks avalduses toodud põhjendustel võimalik rakendada. Seega on fundamentaalselt vale kaebaja väide, mille järgi on „jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise seisukohalt tähtsust omavaks asjaoluks üksnes asjaolu, kas jäätmevaldaja korraldab ise õiguspäraselt tema poolt tekitatavate olmejäätmete käitlemise ja kõrvaldamise või mitte”. Nimetatud väide eirab täielikult
lg 4 sõnastust, mille kohaselt korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine on kohaliku omavalitsuse õigus, mitte kohustus.
lg 4 sätestatud erandi tegemise õigus on olemuselt kaalutlusõigus, mille puhul tuleb lähtuda HMS § 4 lg 2 ettenähtud põhimõtetest. Vastustaja märgib, et korraldatud jäätmevedu on tõepoolest eelistatud lahenduseks võrreldes korraldatud jäätmeveoga mitteliitumisele. Seda eelistust ei ole korraldatud jäätmeveole andnud aga mitte vastustaja, vaid seadusandja.
lg 4 sõnastusest tuleneb üheselt, et korraldatud jäätmeveoga mitteliitumine kujutab endast erandit, mille rakendamine peaks olema põhjendatud. Õiguskantsler oma 01.2007 Tallinna Linnavalitsusele saadetud märgukirjas nr 74/061633/00700503 on märkinud järgmist: „
lg 4 ja lg 5 alusel mitteliitunuks lugemine on võimalik ainult väga piiratud ja rangelt kontrollitud juhtudel. Jäätmeseaduse üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada, et korraldatud jäätmeveoga liituks reeglina kõik jäätmevaldajad.“ Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja poolt ebaõige kujutada korraldatud jäätmeveoga liitumist ja mitteliitumist võrdsete alternatiividena, mille vahel kohalik omavalitsus peaks
Asjaolu, et isik on valmis oma olmejäätmete veo ise organiseerima, ei oma kaalutlusõiguse teostamisel üldse tähendust, kuna tegemist on eeltingimusega, et tekiks üldse võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks. Olukorras, kus korraldatud jäätmeveoga liitunud olemine ei ole jäätmevaldajale ebamõistlikult koormav, tuleks alati eelistada korraldatud jäätmevedu.
Vastustaja kaebaja seisukohaga ei nõustu.
lg 2 sätestab nõuded jäätmehoolduseeskirjale, nähes punktis 2 muuhulgas ette, et jäätmehoolduseeskirjaga tuleb ette näha olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul. Kaebaja väidab sisuliselt seda, et nimetatud säte kehtestab igakuise olmejäätmete äraveo nõude iga üksiku jäätmevaldaja suhtes ilma erandite tegemise võimaluseta. Vastustaja hinnangul ei ole selline tõlgendus kooskõlas korraldatud jäätmeveo regulatsiooni eesmärgiga. Nagu eelpool tsiteeritud õiguskantsleri seisukohast nähtub, on jäätmeseaduse üheks oluliseks eesmärgiks tagada, et korraldatud jäätmeveoga liituks reeglina kõik jäätmevaldajad. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt tuleks korraldatud jäätmevedu reguleerivaid õigusnorme tõlgendada viisil, mis võimaldab jäätmevaldajate kõige ulatuslikumat hõlmamist korraldatud jäätmeveoga. Muuhulgas tähendab sellise tõlgendusviisi kasutamine, et eelistada tuleks tõlgendusi, mis võimaldavad korraldatud jäätmeveo paindlikku rakendamist ega suurenda
lg 4 nimetatud erandi rakendamise vajadust.
lg 2 p 2 sõnastusega ei ole vastuolus tõlgendus, mille kohaselt nimetatud säte nõuab tiheasustusalal igakuist olmejäätmete äravedu, kuid ei keela erandite tegemist konkreetsete jäätmevaldajate põhjendatud avalduste alusel. Eriti suvituspiirkondades on märkimisväärselt suur nende jäätmevaldajate arv, kelle puhul igakuine olmejäätmete äravedu ei ole objektiivselt vajalik. Juhul, kui ainsaks võimaluseks selliste isikute põhjendatud huve arvestada oleks
lg 4 alusel nende korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine, võiks tekkida olukord, kus tiheasustusalal on vaid vähemus jäätmevaldajatest korraldatud jäätmeveoga liitunud ning korraldatud jäätmevedu muutub majanduslikult ebaotstarbekaks. Selline olukord oleks vastuolus
Eeltoodust lähtuvalt leiab vastustaja, et jäätmeseaduses sisalduva korraldatud jäätmeveo regulatsiooni mõtte ja eesmärgiga on kooskõlas tiheasustusala jäätmevaldaja põhjendatud avalduse alusel korraldatud jäätmeveo raames olmejäätmete konteineri igakuisest tühjendussagedusest harvema tühjendamise lubamine. 6 19. Vastustaja märkis vaidlustatud korralduses, et isegi juhul, kui kaebaja avalduses märgitud asjaolud saaksid olla aluseks
lg 4 rakendamisele, siis avalduses kirjeldatud jäätmekäitluse ise korraldamise viis ei ole kooskõlas
lg 4 mõttega, kuna ühe kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil tekkinud olmejäätmete toimetamine teise omavalitsusüksuse territooriumil asuvasse jäätmekonteinerisse ei kujuta endast „jäätmekäitluse korraldamist”. Kaebaja leiab, et nimetatud väide ei ole motiveeritud. Vastustaja selgitab, et kuna kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ei olnud tingitud nimetatud seisukohast, siis ei olnud vajalik ka selle seisukoha põhjalik motiveerimine. Siinkohal selgitab vastustaja, et jäätmevaldaja mõiste on seotud konkreetsel kinnistul tekitatud jäätmetega. Isikul, kellele kuuluvad mitmed eri kinnistud erinevates kohaliku omavalitsuse üksustes, tekivad jäätmevaldaja õigused ja kohustused erinevate isikute (konkreetsel KOV territooriumil ainuõigust omav jäätmevedaja) ja asutuste (konkreetne kohaliku omavalitsuse üksus) suhtes tulenevalt konkreetse kinnisasja asukohast ja iseloomust. Sageli on ühele isikule kuuluvad kinnistud ka mitmete eri isikute valduses, mistõttu
ja 10 tulenevalt loetakse jäätmevaldajaks mitte kinnistute omanik, vaid kinnistut kasutav jäätmetekitaja. Eeltoodust tulenevalt tähendab ühelt kinnisasjalt jäätmete kokkukogumine ning teises omavalitsusüksuses asuva kinnisasja juurde kuuluvasse jäätmekonteinerisse asetamine olmejäätmete üleandmist ühelt jäätmevaldajalt teisele, mis ei ole
20. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et vaidlusalusel kinnistul tekitavad jäätmeid kaebaja vanemad, mitte kaebaja. Seega
ja 10 tulenevalt on antud juhul esmaseks jäätmetekitajaks ning seega ka jäätmevaldajaks kaebaja vanemad, ning kaebaja taotleb, et tema vanemate poolt Keila vallas tekitatud jäätmeid lubataks panna tema Tallinna kinnistul paiknevasse olmejäätmete konteinerisse. Selline olmejäätmete üleandmine ühelt jäätmevaldajalt teisele ei ole kooskõlas
lg 1 ning seetõttu ei kujuta endast jäätmekäitluse korraldamist
21. Nagu eespool tsiteeritud õiguskantsleri kirjast nähtub, on
lg 4 alusel mitteliitunuks lugemine võimalik ainult väga piiratud ja rangelt kontrollitud juhtudel. Jäätmekäitluse korraldamine jäätmevaldaja enda poolt on kohaliku omavalitsuse poolt kontrollitav üksnes juhul, kui olmejäätmed antakse jäätmevaldaja poolt üle prügilale või muule käitluskohale. Kaebaja poolt pakutava lahenduse (ühe kohaliku omavalitsuse territooriumil asuval kinnistul tekkivate olmejäätmete viimine teise kohaliku omavalitsuse territooriumil asuva kinnistu olmejäätmete konteinerisse) tegelik realiseerimine ei ole kohaliku omavalitsuse poolt vähimalgi määral kontrollitav. Seega isegi juhul, kui sellist lahendust saaks teoreetiliselt pidada jäätmekäitluse korraldamiseks
lg 4 tähenduses, ei tohiks kohalik omavalitsus selliste lahendustega siiski nõustuda, kuna praktikas ei oleks võimalik kontrollida ja tagada, et tekkinud jäätmeid ei viida hoopis metsa alla või teistele jäätmevaldajatele kuuluvatesse olmejäätmete konteineritesse. Eeltoodu ei tähenda, nagu kahtlustaks vastustaja konkreetselt kaebajat soovis oma olmejäätmetest seadusevastaselt vabaneda. Vastustaja rõhutab aga, et kohalikule omavalitsusele ei saa asetada kohustust hinnata jäätmevaldajate usaldusväärsust ning lähtuda teatud lahenduste lubamisel sellisest hinnangust. Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada kontrolli olemasolu nii korraldatud jäätmeveo nõuete täitmise kui
Kontrolli puudumist ei saa vabandada ega õigustada konkreetse jäätmevaldaja oletatava usaldusväärsusega.
lg 4 alusel temale kuuluv Keila vallas Laulasmaa külas Linavästriku elamuühistu territooriumil aadressil xxxxxxxx asuv Suvila kinnistu mitteliitunuks Keila valla korraldatud jäätmeveoga ajavahemikus 18.10.2006 kuni 18.10.2008. 26. Poolte vahel on vaidlus järgmistes küsimustes: 1) kuidas tõlgendada
lg-t 4, kas kaebuse esitajal on sellele sättele tuginedes õigus saada korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ning kas tema poolt pakutud lahendust Suvila kinnistul tekkinud olmejäätmete kõrvaldamiseks saab käsitleda nõuetekohase jäätmekäitluse korraldamisena; 2) kas Keila Vallavalitsus rikkus kaebuse esitaja taotluse lahendamisel kaalutlusõiguse teostamise reegleid. 27. Kohtu hinnangul tuleb
sätete tõlgendamisel ja kohaldamisel lähtuda eelkõige seaduse eesmärgist ning mõttest.
lg 1 sätestab: “Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.“
seletuskirjast nähtuvalt lähtub kehtiv
suures osas kahest Euroopa Liidu (EL) jäätmealastest direktiivist: Euroopa Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ jäätmete kohta (muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. Käesolevas asjas omab tähtsust nendest esimene. Direktiivi 75/442/EMÜ preambuli kohaselt peab jäätmete kõrvaldamist käsitlevate sätete põhieesmärk olema inimeste tervise ja keskkonna kaitse jäätmete kogumise, vedamise, töötlemise, hoidmise ja ladestamisega seotud kahjulike mõjude eest. Keskkonnakaitse tagamise eesmärgil tuleks ette näha, et jäätmekäitlusega tegelevad eelkõige vastavat luba omavad ettevõtted, kelle üle teostatakse ka järelvalvet, nagu ka nende ettevõtete üle, kes kõrvaldavad ise oma jäätmed.
eelnõu seletuskirja kohaselt on kohaliku omavalitsuse korraldatava jäätmeveo regulatsiooni kehtestamisel peetud silmas avalikke huvisid ja üldisi keskkonnakaitselisi põhimõtteid, samuti jäätmekäitluse korralduse pikaajalisi kogemusi Euroopa Liidu liikmesriikides ning vajadust piirata „peremehetute“ jäätmete hulka ja korrastada jäätmevedu. Seletuskirja kohaselt tuleb silmas pidada ka kahte olulist põhimõtet
-is ja EL-i jäätmedirektiivides - parima võimaliku tehnika ja läheduse printsiibi rakendamist. Jäätmete vedu lähimatest nõuetele vastavast rajatistest kaugemale käsitletakse EL-is kui „jäätmeturismi“ ja seda käsitletakse selgelt negatiivse ilminguna, mille vastu tuleb rakendada meetmeid. Seletuskirja kohaselt on seaduses sätestatud muuhulgas kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga ühinemise kohustus. Kogu uuenev jäätmekäitluse süsteem eeldab jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest tuleneva kohustusena. Vastasel juhul 8 suurendab nii ametlike ladestuskohade arvu vähenemine, mille tulemusena suurenevad paljudele jäätmetekitajate vahemaad ladestuskohani, samuti suurenevad ladestushinnad, tõenäoliselt ebaseaduslikku ladestamist e. jäätmete hülgamist veelgi. Ka selle küsimuse reguleerimisel on lähtutud EL liikmesriikide kogemustest, kus majapidamiste jäätmekogumissüsteemiga liitumine on reeglina kohustuslik isegi hajaasutusalal ja on seda kindlasti tiheasustusega piirkondades. Samuti on
eelnõu seletuskirjas märgitud, et jäätmehoolduse rahastamise reguleerimisel lähtutakse eelkõige „saastaja maksab“ põhimõttest, st et jäätmetekitaja peab oma jäätmete käitlemiskulud kinni maksma õiglase teenustasu kaudu, mis üldjuhul hõlmab nii jäätmete kogumis-, veo- kui ka muid käitlemiskulusid (nt jäätmete prügilasse ladestamise kulusid). Eelistatavalt peab teenustasu olenema otseselt käideldavate jäätmete kogusest ja liigist. Samuti tuleb
sätete tõlgendamisel arvestada
1. peatüki kolmandas jaos sisalduvate jäätmehoolduse üldnõuetega, mis lähtuvad üldtunnustatud põhimõtetest, et jäätmekäitlus peab olema kontrollitud (§ 28), sellega ei tohi kaasneda ülemäärast keskkonnasaastust (§ 29) ning jäätmekäitlus peab toimuma võimalikult lähedal jäätmete tekkekohale (§ 32). Eeltoodut arvestades leiab kohus
eesmärgiks on jäätmete tekkest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimine ning selle tagamiseks on seaduses reguleeritud jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks. Seega kaitseb
eelkõige avalikke huvisid 28. Olmejäätmete käitluse korraldamist kohaliku omavalitsuse üksuse poolt reguleerib
-i 4. peatükk „Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus“.
lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja
4.ptk tähenduses selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu või äriruum. Seega on kaebuse esitaja näol tegemist jäätmevaldajaga
4.ptk tähenduses.
lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastavalt
lg-le 2 korraldab kohaliku omavalitsus organ oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo.
66 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Vastavalt
lg-le 1 loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse (kuni 11.03.2007 kehtinud redaktsioonis – organi) korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. Seega toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda
lg 4 alusel, mis sätestab, et valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. 29. Kaebuse esitaja arvates on Keila Vallavalitsus, keeldudes kaebajat lugemast Keila valla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, ebaõigesti kohaldanud
Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.
lg-st 4 sätestab valla- või linnavalitsusele õiguse erandkorras lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui 9 jäätmevaldaja korraldab jäätmekäitluse ise. Kohus nõustub vastustajaga, et jäätmekäitluse ise korraldamine ei ole
lg 4 nimetatud erandi tegemise alus, vaid vältimatu eeltingimus selleks, et erandit oleks avalduses toodud põhjendustel võimalik rakendada. Seega on jäätmekäitluse ise korraldamine eeltingimus, et tekiks üldse võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks ning see ei ole seega asjaolu, mida tuleks kaalutlusõiguse teostamisel arvestada. Kohus on seisukohal, et
lg-s 4 alusel tehtava erandi kohaldamise eelduseks on selle põhjendatus, mis eelkõige tähendab seda, et taotlejal on selleks möödapääsmatu vajadus Kohus nõustub ka vastustaja viitega õiguskantsleri seisukohale
lg 4 tõlgendamisel, mille kohaselt on selles sisalduv erand võimalik ainult väga piiratud ja rangelt kontrollitud juhtudel. Kohtu hinnangul ei vasta kaebuse esitaja poolt pakutav viis oma jäätmete käitlemiseks
lg-s 4 sisalduva erandi tegemise eeldusele.
lg-s 4 sätestatud erandi tegemise eelduseks on, et isik korraldab ise jäätmekäitlust. Vastavalt
§-le 13 on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.
lg 1 kohaselt on jäätmete kogumine jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil ning lg 2 kohaselt jäätmete vedamine on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga lähtekohast sihtpunkti. Jäätmete vedamine hõlmab jäätmesaadetise peale- ja mahalaadimist ning jäätmeveose komplekteerimist mitmest saadetisest, kuid ei hõlma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid. Jäätmekäitlusena saab
kohaselt käsitleda tegevust, mis vastab
§-des 13-17 kirjeldatule ning eeldab eelkõige jäätmete kogumist ning toimetamist jäätmekäitluskohta. Jäätmevaldaja poolt ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tekitatud olmejäätmete toimetamine teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvasse prügikonteinerisse ei tähenda kohtu hinnangul jäätmekäitlust
§-i 13 mõttes ega ole käsitletav nõuetekohase jäätmekäitlusena ka siis mitte, kui teises kohaliku omavalitsuse üksuses ollakse liitunud
Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitaja poolt pakutava lahenduse tegelik realiseerimine ei ole ka kohaliku omavalitsuse poolt kontrollitav. Praktikas ei oleks kohalikul omavalitsusel võimalik kontrollida ja tagada, et tekkinud jäätmeid ei viida hoopis metsa alla või teistele jäätmevaldajatele kuuluvatesse olmejäätmete konteineritesse. Sarnaselt vastustajale ei saa kohtu hinnangul eeldada, et kaebuse esitaja sooviks oma olmejäätmetest seadusevastaselt vabaneda, kuid võttes arvesse avalikku huvi, et jäätmekäitlus toimuks inimeste tervist ja keskkonda kaitsval viisil vastavalt nõuetele ja oleks kontrollitud, peab kohalik omavalitsus kontrolli teostamise võimaluse puudumisel otsustama sellise lahenduse kasuks, mille puhul on tagatud ja kontrollitav nõuetele vastava jäätmekäitluse toimimine. 30. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et Keila valla korraldatud jäätmeveoga liitunuks olemine on talle ebamõistlikult koormav. Nagu kohus on juba märkinud, toimub
lg-lst 1 tulenevalt korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte.
lg-st 4 ei tulene isikule õigust mitte liituda kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga, vaid kohalikul omavalitsusel on õigus tähtajaliselt selline erand teha, arvestades sealjuures seaduse eesmärki - tagada keskkonda ja avalikku tervist tagav olmejäätmete käitlemine. Eeltoodut arvestades on asjakohatu ka kaebuse esitaja seisukoht vastustaja poolt põhiseaduse (PS) §-s 11 sisalduva proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta vastustaja seisukohaga, et igal juhul tuleb olmejäätmete käitlemisel eelistada korraldatud jäätmevedu. Vastustaja on mõlemas vaidlustatud korralduses kaebuse esitajale selgitanud ja soovitanud võimalusi Keila valla korraldatud jäätmeveo raames taotleda jäätmekonteinerite 10 tühjendamissageduse vähendamist, samuti võimalust kasutada ühist jäätmekonteinerit naaberkinnistute omanikega. Vastustaja kirjalikust seletusest kaebuse kohta nähtub, et jäätmevaldaja avalduse alusel on võimalik muuta jäätmekonteinerite tühjendamissagedusi, eraldi vastavalt suve- ja talveperioodil. See vähendaks kaebuse esitaja sõite oma elukohast Tallinnast Laulasmaal asuvasse suvilasse, et prügikonteinerit tühjendamiseks välja tõsta. Seega on kaebuse esitajal olnud võimalus vähendada ebamugavusi, mida prügikonteineri perioodiline tühjendamine talle põhjustab, kuid kaebuse esitaja ei ole selleks vajalikke samme astuda soovinud ning on sellega Keila valla korraldatud jäätmeveoga liitunuks olemise endale ise ebamugavaks teinud. Eeltoodu ei saa aga olla erandlikuks põhjuseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. 31. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja õigesti leidnud, et
lg 4 kohaldamise korral teostab kohalik omavalitsus kaalutlusõigust HMS § 4 mõttes, samas ei nõustu kohus kaebuse esitajaga selles, et vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaalutlusõiguse eesmärki ning kaebaja põhjendatud huve. Kõigepealt märgib kohus, et kaebuse esitaja on käesoleval juhul valesti määratlenud kaalutlusõiguse eesmärgi. Nagu kohus on juba eelnevalt selgitanud, ei ole
lg 4 eesmärgiks jäätmevaldajatele nende soovi korral võimaluse loomine korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks. Seda sätet tuleb tõlgendada vastupidiselt, nimelt on tegemist erandi tegemisega, mille võimaldamisel peab kohalik omavalitsus arvestama avaliku huviga, et olmejäätmete käitlemisega ei kahjustataks keskkonda ja avalikku tervist, et jäätmekäitlus toimuks vastavalt kehtestatud nõuetele ning selle üle oleks võimalik kontrolli teostada. Eeltoodut arvestades on vastustaja õigesti hinnanud kaalutlusõiguse eesmärki ning kaebuse esitaja põhjendatud huvi korraldada ise Suvila kinnistul tekkinud olmejäätmete jäätmekäitlust. Pealegi ei ole kaebuse esitaja poolt välja pakutud alternatiiv olmejäätmete käitlemiseks
-is sisalduvate nõuetega kooskõlas, mistõttu puudus Keila Vallavalitsusel õigus teha kaebuse esitajale meelepärane kaalutlusotsus. 32. Kuna kohus on asunud seisukohale, et Keila Vallavalitsuse korraldused, millega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja taotlus lugeda
lg 4 alusel temale kuuluv Suvila kinnistu mitteliitunuks Keila valla korraldatud jäätmeveoga, ei ole õigusvastased, siis puudub ka alus nende tühistamiseks ning kaebus tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. 33. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustajat Keila Vallavalitsust on käesolevas haldusasjas esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat Kalev Aavik. Vastustaja taotleb kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist summas 11 151 krooni. Hoolimata sellest, otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks, on kohus seisukohal, et vastustaja nõue menetluskulude väljamõistmiseks on põhjendamatu. HKMS § 92 lg 10 kohaselt võib kohus jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et käesoleval juhul ei olnud vastustaja Keila Vallavalitsus kui avalik-õiguslik organ põhjendanud välise õigusabi kasutamine vajalikkust, samuti ei ole kohtu hinnangul tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, mille puhul tuleks kohalikul omavalitsusel kasutada välist õigusabi. Kaebuse materjalidest ja Keila valla veebilehest http://www.keilavald.ee/?go=kantselei nähtuvalt on Keila valla teenistuses nii vallasekretär kui ka õigusnõunik, kelle kvalifikatsioon oleks võimaldanud neil esindada vastustajat käesolevas haldusasjas. 11 Lisaks tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta asjaolu, et halduskohtumenetluses on üldjuhul pooled ebavõrdsed, eriti kui tegemist on füüsilise isiku ning avaliku võimu kandja vahelise vaidlusega. Samuti tuleb üldjuhul eeldada, et haldusakte, mis on antud kohaliku omavalitsuse pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks, suudab haldusorgan ise kohtus oma ametnike kaudu kaitsta ega pea kasutama advokaatide abi. Sarnastele seisukohtadele menetluskulude väljamõistmise küsimuses on oma praktikas asunud ka Riigikohtu halduskolleegium (24.04.2001 otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-01). Eeltoodud põhjustel tuleb vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta poolte endi kanda. Aili Maasik Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.