← Eesti

2-06-1673/13

Obsah (4)§ 9§ 11§ 396§ 397

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 13.11.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-1673 Tsiviilasi AS

§ 9

lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega ja leping loetakse sõlmituks, kui pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes. Seega on oluline tuvastada, kas pooled on teinud tahteavaldusi, mida saab käsitleda pakkumuse ja nõustumusena. Kohtule on esitatud laenuleping. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et pooled pidasid 10.06.2005 läbirääkimisi laenulepingu sõlmimiseks, koostatud oli ka vastav laenulepingu tekst, seega saab öelda, et hageja on esitanud pakkumuse. Hageja ei eita pakkumuse tegemist. Kostja nõustumus e tahteavaldus, millega ta võttis endale lepingust tulenevad kohustused võib TsÜS § 68 järgi olla nii otsene, kaudne kui ka vaikimisi (tegevusetusega) tehtud. Kostja on oma esimeses vastuväites omaksvõtnud asjaolu, et ta allkirjastas lepingu teksti. Kohus leiab, et allkirja andmist saab käsitelda otsese tahteavaldusena. Allkirja tähendus lepingul ongi see, et allkirja andja kinnitab, et ta on nõus esitatud tingimustega, samuti on allkirja funktsioon identifitseerida tahteavalduse tegija. Kostja on küll hilisemalt esitanud vastuväited selle kohta, et tema ei allkirjastanud lepingu teksti, kuid kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud TsMS § 231 lg 3 toodud eeldusi omaksvõtu tagasivõtmiseks. Kostja esindaja ei osanud ka kohtuisutngil selgitada vahet allkirjastatud lepinguprojektil ja allkirjastatud lepingul. Kohus peab vajalikuks märkida, et iseenesest ei välista

ka olukorda, kus lepingu allkirjastab vaid kohustatud pool.

§ 11

lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seega saab lepingu vormistada näiteks kahes eksemplaris, selliselt, et vastastikku antakse üle vaid vastaspoole poolt allkirjastatud lepingu eksemplar, seega siis leping, kus on vaid ühe poole allkiri. Lepingu sõlmimisel ei pea pooled lepingut allkirjastama üheaegselt. TsÜS § 69 lg 3 järgi saab tahteavaldusi, mis on pooltele siduvad, teha ka sidevahendite kaudu jm moel eemalviibijale. 2

(3)2-06-1673 Kohus leiab, et kostja vastuväited selle kohta, et tegemist on lepinguprojekti mitte pooltele siduva lepinguga, on ainetud. Kostja selgitused selle kohta, et ta on kaks korda järjest allkirjastanud oma tahte vastaselt laenulepingud 135 000 ja 280 000 krooni laenamiseks ega saanud allkirjastamise ajal aru, et tegemist ei ole projektiga ning ta võtab sellega endale kohustuse, ei ole mõistlikud. Kuna kohtule on esitatud kaks lepingut, mis on mõlemad kostja poolt alla kirjutatud, leiab kohus, et tegemist on kahe eraldiseisva lepinguga. Samuti on kostja väited selle kohta, et ta ei ole lepingule alla kirjutanud vastuolus kostja enda käitumisega ja laenulepingu tühistamisavalduse esitamisega. Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas 3-2-1-14705 leidnud, et laenulepingu rahatuse tõendamisel saab laenaja tugineda asjaolule, et laenuandjal puudusid laenamiseks raha, mistõttu ei olnud võimalik ka selle üleandmine laenajale Seda seisukohta tuleb siiski tõlgendada selliselt, et kostjal on õigus tõendada, et hagejal üldse puudusid rahalised vahendid laenulepingu täitmiseks, kuid mitte selliselt, et hagejal küll olid rahalised vahendid laenulepingu täitmiseks, kuid ta ei kasutanud neid rahalisi vahendeid laenulepingu täitmiseks vaid muul otstarbel. Hageja on kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtted, kust nähtub, et hagejal oli piisavalt rahalisi vahendeid kohtule esitatud laenulepingute täitmiseks. Kostja käsitlus selle kohta, et hageja kasutas oma raha teisel eesmärgil, ei ole asjakohane. Kohtule esitatud laenulepingutest nähtub, et hageja on kostjale 10.06.2005 andnud laenu 280 000 krooni, intressiga 3 % kuus ja 135 000 krooni intressiga 2,1% kuus. Pooled on kokku leppinnud ka laenu tagastamise tähtaja. Hagi esitamise ajaks oli nimetatud tähtaeg saabunud, järelikult oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Kohtule esitatud hageja kirjast kostjale nähtub, et hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks oma kohustust täitnud.

§ 396

lg 1 järgi on kostja kohustatud laenulepingu järgi saadud raha hagejale tagasi maksma.

§ 397

lg 1 teise lause järgi on hageja õigustatud saama intressi, sest pooled on selles kokku leppinud. Hageja on esitanud kohtule intresside arvestuse. Kohus möönab, et laenu ja intresside arvestuse kohta koostatud dokumendil on küll ühel real märgitud laenuleping 25.01.2001, kuid järgnevas tabelis on üheselt arusaadavalt toodud välja laenu põhisumma ja tasutava intressi arvestus summalt 135 000 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 415 000 krooni ja intress 92 090 krooni, kokku summa 507 090 krooni. TsMS § 162 alusel tuleb kõik kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.