Hageja on esitatud üürikviitungitel kostjat võlgnevuse olemasolust teavitanud ning andnud täiendava tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks. Kostja kasutas ruume ka pärast üürilepingu ülesütlemist. Kostjal puudus ruumide kasutamiseks õiguslik alus. Õigusliku aluseta teise isiku omandi kasutamine on õigusvastane tegevus.
järgi on üürileandjal õigus nõuda üüritud asja kasutamise eest pärast üürilepingu lõppemist lepingus kokku lepitud üüri. Üürnik kasutas üüritud asja õigusliku aluseta 15.05.2006 kuni 30.10.2006. Hageja on esitanud kostjale ka arved nimetatud alusel, kusjuures 22.05.2006 esitatud arvel on arvestatud kokku tasu asja kasutamise eest lepingu alusel kuni 15.05 ning tasu asja kasutamise eest
Seega tuleb kostjalt välja mõista 36 505,00 krooni üüri ja 13 326,20 krooni kõrvalkulude katteks ning 31 290,00 krooni
Kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ning
lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist lepingus kokkulepitud suuruses 0,2 % tasumata summalt päevas. Viivise suuruseks on 28 345,50 krooni kohtuistungi toimumise seisuga ning ka see tuleb kostjalt välja mõista.
sätestab üürniku õiguskaitsevahendid üüritud asja kasutamise puuduse või takistuse korral.
lg 1 p 1 järgi on üürnikul kohustus teavitada üürileandjat asjal esinevast puudusest või taksitusest asja kasutamisel. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on teavitanud üürileandjat üüritud asja kasutamise taksitustest.
lg 1 järgi on üürnikul õigus üüri alandada või selle tasumisest keelduda, kui üüritud asja ei saa kasutada selle puuduse tõttu, kuid üüri alandamise eeltingimuseks on see, et üürileandja teab puuduse olemasolust. Tasaarvestuse tegemise ja üüri tasumisest keeldumine on lubatud
Kostja on jätnud tasumata üüri alates 15.11.2005, kuid tasaarvestuse avalduse on kostja esitanud postikviitungi järgi 24.05.2006. Tasaarvestus ja üüri alandamine tagantjärele ei ole seadusega lubatud. Asjaolu, et riiklik institutsioon on teostanud oma seadusest tulenevat järelevalve kohustust ei saa käsitleda hageja poolse lepingu rikkumisena. Liiatigi ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid sellekohta, et kostjale oleks esitatud õiguslikult siduvaid kohustusi (Tervisekaitseameti ettekirjutus) selle kohta, et üürilepingu ese ei vasta selle sihtotstarbelisele kasutusele kauplusena. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.