Obsah (6)

§168§ 429§ 428§ 173§ 164§ 174

Tsiviilasi nr 2-06-19628 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Kohtuotsuse avalikult teatavaks 02. mai 2007.a kell 16.00 Tallinnas,

§168lg 5 alusel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista menetluskulud.

Hageja on seisukohal, et kostja oma käitumisega andis põhjust hagi esitamiseks, sest hageja poolt kohtuvälise nõude esitamisele vastas kostja kategoorilise keeldumisega ning keeldus kompromisse sõlmimast. Kohus edastas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 3 kohaselt hageja taotluse hagist osaliseks loobumiseks kostjale ja määras kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja 30.04.2007 kirjalikus vastuses ei vaidle vastu hagist osalisele loobumisele ja menetluse lõpetamisele, kuid ei nõustu taotlusega mõista menetluskulud välja kostjalt. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt

§ 429alusel.

Hageja tasus hagis nõutud summa koheselt, kui sai teada hagi tegelikust alusest, kohtuväliselt hageja seda alust kostjale ei teatanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hageja hagist osaline loobumine on põhjendatud, kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab selles osas menetluse.

1. Asjas puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude osas: - hageja ja kostja ning kinnisvaraga tegelev Rovelain OÜ sõlmisid 15.03.2006 lihtkirjaliku ostumüügieellepingu, mille eesmärgiks oli Aleksandri 18 korteri nr 9 broneerimine notariaalse ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseni ostja ja müüja vahel konsultandi vahendusel; lepinguga lepiti kokku korteri müügihind 440 000 krooni ja selle tasumise kord. - 27.03.2006 hageja kandis kostja pangakontole 63 000 krooni ostuhinna ettemaksuna; - 05.05.2006 avati korteriomandi kohta registriosa; - 22.05.2006 hageja kandis ülejäänud ostusumma 377 000 notari deposiitkontole; - 18.06.2006 hageja tasus FIE AL’le 25.05.2006 arve nr 03-A-06 alusel Aleksandri 18-9, Tartu gaasiprojekti eest 2000 krooni; - hageja 10.07.2006 avalduse alusel notar kandis deposiitkontolt raha hagejale tagasi; - 21.07.2006 hageja kirjaliku teatega kostjale lõpetas lepingu seoses lepingu rikkumisega kostja poolt; - 09.08.2006 kostja tagastas hagejale müügihinna ettemaksuna saadud 63 000 krooni.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale 2000 krooni, mis viimane tasus kostja korterile koostatud gaasiprojekti eest. Hageja nõue tugineb alusetu 4 rikastumise sätetele. Kostja väidetel ei ole ta gaasiprojekti tellinud, hageja omal algatusel tasus projekti eest ja kostja ei ole kohustatud projekti maksumust hagejale hüvitama.
3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asjas kogutud tõenditega on leidnud kinnitamist, et A OÜ koostas 2004.a. jaanuaris XXXgaasivarustuse projekti (töö nr 04g002). Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja väited, et tellimust projekti koostamiseks ei ole esitatud ning projekt võidi koostada hinnapakkumisena. Projekti tiitellehe kohaselt on tegemist põhiprojektiga, OÜ Tehnokontrollikeskuse 14.01.2004 tunnistusega on projekt heaks kiidetud. Tunnistusest nähtuvalt on nähakse projektiga ette XXX gaasitorustiku paigaldus suitsuventilaatoriga gaasikatla ja gaasipliidi varustuseks. Eeltoodu alusel kohus peab väheusutavaks kostja väiteid, et korteris 2004.a. elanud üürnik tegi järelepärimisi ja uuris erinevaid võimalusi korteri parendamiseks, kuid kostja ise ega keegi teine tema korraldusel ei ole gaasiprojekti tellinud. Ei ole mõistlik eeldada, et hinnapakkumisena, ilma vastava tellimuseta, koostatakse ja kooskõlastatakse täismahus projekt. Projekti tiitellelehel on tellijaks märgitud E S . Kohus leiab, et põhjendatud on hageja väited, et tegemist on eksimusega nime kirjutamisel ning silmas on peetud kostja perekonnanime E . Vaidlust ei ole selle üle, et 2004.a. oli kostja korteri omanik, korter oli kostja ja tema eksabikaasa ühisvara.
4. Kohus peab usaldusväärseks hageja väiteid, et ta sai kostjalt konkreetsed andmed gaasiprojekti koostanud äriühingu kohta. Korteri ostu-müügieelleping hageja ja kostja vahel sõlmiti alles 2006.a. märtsis. Seega ei saanud hageja kostjalt konreetset infot saamata teada, et 2004.a. on korteri jaoks koostatud gaasiprojekt. Kostja väited, et ta andis hagejale kui korteri tulevasele omanikule kõikvõimalikku, korteri majandamiseks vajalikku infot, s.h. teistelt majaelanikelt kuuldud ebamäärast informatsiooni gaasiprojektide koostamise kohta, ei lükka ümber hageja väiteid, et kostja teatas talle konkreetse gaasiprojekti koostanud äriühingu andmed. Gaasiprojektil puuduvad igasugused viited, et tegemist oleks hinnapakkumisega, projektile on märgitud tellija nimi ning projekti koostamise eest on väljastatud arve. Eeltooduga kohus loeb tõendatuks, et Aleksandri 18 -9 korteri jaoks telliti E nimel A OÜ-lt gaasivarustuse projekt ajal, mil korteri omanikuks oli EE. Kohus leiab, et korteri omanikuna vastutab kostja tema nimel tellitud projekti eest tasumise eest, sõltumata tegelikust tellimuse esitajast.
5. Vaidlust ei ole selle üle, et 18.06.2007 hageja tasus gaasiprojekti koostamise eest 2000 krooni FIE ALle. Asjas ei ole tõstatatud küsimust sellest, kas 2006.a. mais FIE AL oli õigustatud esitama arvet Aleks – Projekt OÜ poolt 2004.a. jaanuaris koostatud projekti eest. Kohus märgib siinkohal, et projekti tiitellehe on allkirjastanud juhatuse liige AL.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemist tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. EEsai 18.06.2006 projekti eest teostatud maksest teada hiljemalt hageja 21.07.2006 teatest ostu-müügi eellepingu lõpetamise kohta. Oma 22.07.2006 vastuses hageja teatele, samuti 17.08.2006 kirjalikus vastuses hagile kostja oli valmis projektiga seoses tehtud kulutused hagejale hüvitama, kui projekt talle üle antakse. Kostja kohtuistungil kinnitas, et ta ei ole hagejaga projekti kättesaamiseks ühendust võtnud. Kohus leiab, et kostja vastutab ise selle eest, et ta projekti õigel ajal kätte ei saanud. Kohtule esitatud hageja ja kostja kirjavahetusest nähtuvalt 2006.a. suvel kostja liikus palju mööda Eestit ringi, elades Haapsalus ja täites tööülesandeid üle Eesti. Seega ei oleks hagejal olnud ilma kostja vastava ettepanekuta võimalik kostjale projekti üle anda. Asjaolu, et nüüdseks on kostja huvi projekti vastu kaotanud, sest XXX korter on võõrandatud ja uus omanik ei ole gaasivarustusest huvitatud, ei vabasta kostjat projekti maksumuse hagejale hüvitamisest.
7. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt 2000 krooni hageja kasuks välja. 5
8. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. Viidatud lõiked 3 – 5 nimetatud asjaolusid käesolevas tsiviilasjas ei esine.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt (

§ 168lg 5).

Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (

§ 168lg 6).

10. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, kuna kohus osaliselt lõpetas menetluse selle tõttu, et kostja pärast hagi esitamist tasus ühe nõude ja teise nõude osas kohus otsusega rahuldas hagi. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja väited hagi esitamise pahatahtlikkusest. Kostja väited, et tal puuduvad õigusalased teadmised ning ta ei olnud teadlik eellepingu tühisusest, ei ole usaldusväärsed. Kostja näol on tegemist vandetõlgiga, kes oma sõnul puutub oma töös igapäevaselt kokku notariaalsete lepingutega. Samuti märgib kostja oma 07.07.2006 e-kirjas hagejale, et tühistatud notariajal oleks võinud vormistada notariaalse eellepingu, kuid notar tühistas aja asjasse süvenemata. Samuti on kostja tsiteerinud ekirjades hagejale asjaõiguse norme. Eelnevast kohus järeldab, et kostja oli piisavalt kursis õigusliku regulatsiooniga ning tal oli võimalus teada saada, et eelleping on tühine. Samuti viitavad kostja 22.07.2006 hagejale saadetud vastuse vormistus ning kostja poolt 2006.a. augustikuu seisuga väidetavalt kantud õigusabi kulusid 20 950, 50 krooni (väide 20.09.2006 kohtule esitatud kompromissettepanekus) sellele, et kostja kasutas õigusabi juba enne hagi saamist. Seega on paljasõnalised kostja väited, et ta oleks tasunud nõutud 63 000 krooni enne hagi esitamist, kui oleks nõude tegelikust alusest teadlik olnud. Kohus leiab, et kostja 22.07.2006 vastuses hagejale väljendas selgelt oma keeldumist 63 000 krooni tagastamiseks ning hageja oli õigustatud pöörduma hagiga kohtusse. Eeltoodu alusel kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. 11.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Heli Käpp Kohtunik 6