lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on pooltevaheliste suhete halvenemine alguse saanud kostja kui maja voliniku ja majaelanike pöördumistest korteriühistu juhtuse poole majahoidjana töötanud hageja töö kvaliteedi ja käitumise suhtes. Kohtu hinnangul on igal korteriomanikul õigus saada tema poolt kinnimakstud teenuse osutamise eest kvaliteetset teenust.Maja voliniku , kostja, ülesannete hulka kuulus seega korteriomanike nimel ka tähelepanu juhtimine majas esinevatele probleemidele. Korteriühistu tegevdirektori 18.04.2006 a. kirjast (tlk 59) nähtuvalt on hageja tööd kontrollitud ,kostja 20.03.2006 esitatud avalduses viidatud puudused hetkel kõrvaldatud ja juhitud kojamees AK tähelepanu vajadusele täita täpselt oma kohustusi. Hageja poolt tõendina viidatud 03.04.2006 avaldust KÜ juhatusele (tlk 30), tegevdirektor VP allkirjastatud teatisest tulenevalt ,7.11.2006 a. seisuga KÜ-s ei ole registreeritud.Seega tuleb nimetatud avaldus jätta tõendina tähelepanuta. Korteriomanike pöördumistega 03.11.2005 a. (tlk 55) kostja kui majavoliniku poole,24.08.2005 a ja 29.08.2005 a pöördumistega KÜ vanemspetsialist V poole (tlk56, ),24.11.2005 a.,6.12.2005 ja 20.03.2006 a. pöördumistega KÜ direktori poole (tlk63,64,67) ,on tõendamist leidnud,et osa korteriomanikke ei olnud rahul hageja poolt teostatud koristustööde ega hageja käitumisega. Hageja väide kostja poolt valekuulduste levitamises rahade omastamisel ,ei ole tõendamist leidnud.Tunnistajate SKja NC ütluste kohaselt ei ole nemad majas kuulunud mingisugust juttu hageja poolt mingite rahade omandamisest.Küll aga kinnitab tunnistaja C a ,et hageja pakkus talle müüa värvi,millega on värvitud trepikoda . Kohus jätab tähelepanuta asjasse mittepuutuva , hageja poolt tõendina esitatud tema 15.12.2004 a. esitatud pöördumise (tlk 47) KÜ esimehe poole GM suhtes,kes väidetavalt oli süüdistanud hagejat välisuste paigaldamiseks kogutud raha osalises omastamises ja hageja kavatsusest pöörduda au ja väärikuse kaitseks kohtusse. Nõude tõendamiseks on hageja esitanud ka kostja poolt 07.11.2005 a. Põhja Politseiprefektuuri saadetud avalduse (tlk 12-14),mille alusel Ida politseiosakonna konstaabli AK 09.01.2006 a. otsusega karistati hagejat rahatrahviga. Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja 19.04.2006 a. otsusega väärteomenetlus hageja suhtes lõpetati väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus leiab,et nimetatud avaldus hageja hea nime ja väärikuse rikkumise tuvastamiseks ,tuleb jätta tõendina tähelepanuta.Nimetatud avalduses sisalduv on saanud hagejat rahuldava lahendi kohtuotsuse näol. Tunnistaja NV ,kelle ülesandeks on kojameeste töö kontrollimine,ütlusi ei pea kohus usaldusväärseiks.Tunnistaja ütlused on vastuolus tegelikkusega.Tunnistaja leiab,et kostja kui majavoliniku ja korteriomanike avaldused on põhjendamata,samas ,kui juhatuse poolt on kostja kui korteriomanike esindaja avalduste alusel puudusi kõrvaldatud ja juhitud hageja tähelepanu tehtavale tööle.Tunnistaja leiab,et tegemist on poolte isikliku vaenuga. Tunnistaja IS ütlused asjas olulist tähtsust ei oma.Tunnistaja ei ela vaidlusaluses elamus alates novembrist 2006 ,on kuulnud konfliktidest ,ta ei tea kas ja millest on hageja tervis halvenenud. Hageja ebaväärikat käitumist on korterite nr.27,20 ja 18 omanikud palunud oma avalduses maja volinikule 3.11.2005 a(tlk 55) arutada korteriomanike koosolekul.Ka tunnistajad K ja C kinnitavad,et ebatsensuurne väljendusviis on hageja puhul tavaline. Hageja väide,et ”praktiliselt iga vene rahvusest inimesel on omane igapäevases elus kasutada ebatsensuurset leksikoni” on kohtu hinnangul kohatu.Ainetu on hageja kohtukõne teesides väljendatud seisukoht ,et ”K kasutab ropp sõimu,sest ta teab ,kus ja kellega on seda võimalik kasutada”. Ka põhiseadusest tulenevalt ei ole väljendusvabadus siiski absoluutne vabadus,millel puuduvad igasugused piirid.Kohus leiab,et vaatamata rahvusest,tuleb suhelda kaasinimestega üldtunnustatud tavade ja heade kommete kohaselt lugupidavalt ja viisakalt. Eelneva alusel leiab kohus,et hageja ei ole tõendanud oma hea nime ja väärikuse teotamist valekuulduste levitamise kaudu ega isiklike õiguste õigusvastast kahjustamist VÕS § 1046 mõttes,mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust tuleb jätta rahuldamata ka nõue moraalse kahju 25 000 krooni saamiseks.
lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool ,kelle kahjuks otsus tehti.Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.