← Eesti

3-05-578/23

Obsah (6)§ 20§ 24§ 9§ 10§ 26§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-57

) § 23 alusel menetlusse võtmata, kuna materjalidest ei tulene, et KÜ Viiralti 3 juhatuse liikmete A. Roosilehe ja N. Viro ning KÜ Viiralti 5 juhatuse liikme M. Volmari kuupäevastamata ja 25.11.2004 registreeritud ühisavaldus oleks esitatud detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal. Tegemist ei ole vastuväitega

§ 20lg 1 mõttes.

Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2005 korraldusega nr 1198-k kehtestati Tartu mnt 15 krundi detailplaneering, Arhitektuuribüroo Künnapuu & Padrik OÜ töö nr 0120 DP, millega määrati 0,3 ha suurusel maa-alal asuvale kinnistule ehitusõigus kuni 35-korruselise, absoluutkõrgusega 114,5 m merepinnast, äripindade ja parklaga mitme korteriga elamu ehitamiseks. Korraldus anti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p 4,

§ 24

lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lg 1, lg 2 p 2 ja lg 5 alusel ning arvestades juurdelisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kaalutlusi.

  1. Nona Viro, August Roosileht, Margo Volmar, Vilja Karmen Saar, Kaja Roosilill, Aili Vahtrapuu, KÜ Viiralti 3, KÜ Viiralti 5; KÜ Viiralti 7, KÜ Pronksi 10 ja KÜ G 14 esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2005 korralduse nr 1198-k tühistamiseks. Kaebuses ja täpsustatud kaebuses leiti kokkuvõtlikult järgmist. 1) Vastuväide esitati tähtaegselt 24.11.
  2. Maavanemale materjale edastades ei selgitanud linnavalitsus, et vastuväide oli tähtaegne ja kannab Säästva Arengu ja Planeerimise Ametis (SAPA) registreerimise kuupäeva. Kuna materjalid tagastati, ei läbinud planeering maavanema kohustuslikku järelevalvet. Korraldus on tühine, seda ei andnud pädev haldusorgan – volikogu. 2) Elamu Viiralti 3/5/7/Pronksi 10/Gonsiori 14 on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Elamu asub geodeetiliselt ebastabiilsel pinnasel ning sai kannatada sõjas ja Gonsiori 10/12 ehitamise ajal. Linnavalitsus pidi detailplaneeringu koostamise käigus hindama kavandatava ehituse keskkonnamõju arhitektuurimälestiseks olevale elamule, kuid ei teinud seda. Linnavalitsus asetas ehitusega kaasnevad riskid kaebajatele (riskid on suunatud kaebajate varale ja tervisele). 3) Kaevatavas korralduses tuli lähtuda lähteülesandest nr 1005, kuid täitmata jäeti p-de 5.2.2.3, 5.2.3, 5.3.2, 5.3.4 ja 5.3.5 nõuded. Keskkonnamõju on hindamata, ka parkla ja gaasikatla mõju ümbrusele ei hinnatud. Parkla on planeeritav 3- ja 4-korruselisena 212 parkimiskohaga. Seega 2

(15)3-05-578 on võimalike heitgaaside tekkekoht elamu 2-3 korruse tasemel. Kuna krunt on ca 98% täisehitusega ja ümberringi on majad, kogunevad kahjulikud heitgaasid tõenäoliselt elamu hoovi. 4) Lähteülesande p 5.1.1 järgi tuli teostada topo-geodeetilised tööd ja arvestada planeeritaval alal paiknevate objektide projekteerimise käigus tehtud ehitusgeoloogiliste uurimistöödega (p 3.5). Planeeringu järgi lubatud kõrgusega ehitise püstitamise võimalikkust ei ole uuritud. Planeeringus kasutati 1998 koostatud AS Geotehnika aruannet, mis oli 5-korruselise parklahoone jaoks. 35-korruselise ehitise mass ja vundamendi sügavus ei ole sellega võrreldavad. 5) Ehituskeeluvööndiks on määratletud 2,5-3 m, kohati see puudub. On arusaamatu, miks jäeti kuja määratlemata ja miks lubati krundi täisehitus ca 98 % ulatuses. Nii suure täisehitusega krunt keset tihedasti asustatud kvartalit nõuab keskkonnamõjude igakülgset hindamist. Selles rajoonis ei ole õige lubada nii kõrge ehitise püstitamist. 6) Seletuskirja väide, et kõrghoone ehitamisega ei kaasne linna teedevõrgu ümberehitamist ega suurene oluliselt ümbritsevate teede ja tänavate liiklus- ja parkimiskoormus, ei ole tõene. Alates Liivalaia/Pronksi/Tartu mnt ristmikust on kehtestatud sissesõidukeeld Tartu mnt-le. Parkimismaja normaalse kasutamise käigus suureneb tänava liiklustihedus ja koormus. 7) Muinsuskaitseamet ei ole ehitise püstitamist kooskõlastanud. Kaebajate elamu kanti mälestisena detailplaneeringule alles peale 15.12.2004 toimunud arutelu, kuid Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja kooskõlastas 19.01.2004 plaani, kuhu mälestised ei olnud kantud. 8) Püstitatav hoone vähendab kõrvalhoone loomulikku valgust. Tellitud uuringute käigus hinnati vaid elamule otsese päikesevalguse vähenemist. Väär on seletuskirja väide, et ehitatava hoone tõttu insolatsiooni kestvus ei muutu, sest otsest päikesevalgust hakkab enne kavandatud hoonet varjama Tornimäe tn 2 olev Ühispanga hoone. 35-korrulise ehitise püstitamisega ja krundi ca 98 % täisehitusega surutakse elamu pimedasse kaevu. Valgustingimusi mõjutavad ka muud tegurid - ehitiste paiknemise kaugus, kõrvalhoone kõrgus, laius jm. Paiknemine vööndis, kus loomulikku valgust on vähe, mõjutab oluliselt inimeste tervist. 9) T. Masso insolatsioonihinnangud ei tundu usaldusväärsed. Insolatsioonihinnangut Viiralti 3 hoovis paiknevale korteriomandile, Viiralti 7, Pronksi 10 ja Gonsiori 14 osas ei ole tehtud. Insolatsiooniuuringuid ei saa kontrollida, sest esitatud graafikutel pole mõõtkava. T. Masso lähtub Ühispanga hoone absoluutkõrgusest 94,4 m, mis tegelikult on 93,06 m. Hoone kõrgeim tipp on 78,08 m ja hoone on mitmetasapinnaline. Kuna T. Masso hinnangus pole hoone tegelikku kõrgust ja erinevaid tasapindu arvestatud, ei pruugi olla õige tema hinnang Gonsiori 10 ja 12 osas ning ka Tallinna Tervisekaitsetalituse 05.10.2004 otsus. Kaebajate 22.04.2006 tehtud fotod kinnitavad P. Soopere hinnangu õigsust ja T. Masso hinnangu ebaõigsust. Gonsiori 10 ja Gonsiori 12 eluruumide aknad asuvad kavandatavast hoonest ca 6 m kaugusel. 10) Parkimismaja planeerimisel lähtuti ebaõigest standardist ja see projekteeriti ca 2 korda ettenähtust suuremana. Kaebajate esitatud arvamuse Tartu mnt 15 parkimislahenduse kohta koostas EPN 17 ja EVS 843: 2003 üks autoritest – Tallinna Tehnikaülikooli Ehitiste projekteerimise erakorraline dotsent Ilmar Pihlak. Detailplaneeringus kohaldati vahevööndi parkimisnormatiivi, kuid planeeritud ala ei asu vahevööndis. Tegemist on I klassi linna linnakeskusega ja tuleks kohaldada selle normatiivi. 5. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses paluti jätta kaebused rahuldamata. Kaebajate vastuväite alusel teostati planeeringus järgmised muudatused – tähistati tingmärgiga kultuurimälestised; vastati, et ehitustehnilisi küsimusi käsitletakse ehitusprojekti koostamise käigus, kusjuures välistatakse rammvaiade kasutamine; täiendati planeeringut insolatsiooniarvutustega Viiralti 3 ja 5 siseõue poolsetes korterites. Planeeringusse lisati parklasse sundventilatsiooni rajamise kohustus, mille abil juhitakse heitgaasid korstna kaudu välisõhku. Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet seadis kooskõlastamisel tingimuse, et keskkonnamõjude hindamine tuleb läbi viia ehitusprojekti koostamise käigus. Kinnistu suurus on 2652 m² ja lubatud hoonetealune pind 2085 m², seega on kinnistu maksimaalne täisehitus 78,62 %. Ühe ehitise suhtes pole kuja võimalik määrata. Hoonetevahelised võimalikud minimaalsed kaugused 3
(15)3-05-578 on määratud vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 kinnitatud nõuetele (§ 19 lg 2). Planeeringuga ette nähtud lähiala liiklusskeem on kooskõlastatud Tallinna Kommunaalameti liiklusteenistuse poolt. Planeeringu on kooskõlastanud ka Kultuuriväärtuste Amet.
  1. Kolmandate isikute vastuses paluti samuti jätta kaebused rahuldamata. Detailplaneeringu koostamise ajal kehtinud KeHAS ei nõudnud keskkonnamõju hindamist. Hoone kõrgus ja selle sobivus ümbruskonda on põhjendatud. Tallinna üldplaneeringu järgi on tegemist kesklinna segahoonestus-alaga, planeeritud hoone on kavandatud 35-korruselisena Tartu mnt ääres, kvartali siseosasse jääb 4-korruseline parkla ja 3-korruseline äripindade blokk. Menetluse käigus on planeeringu kinnitanud ja kontrollinud Tallinna Tuletõrje ja Päästeamet. Hoonetele on tagatud juurdepääs, tuleohutus on tagatud. Planeeringuga määratleti kaugused teistest hoonetest. Planeeringudiskretsioon võimaldab kesklinnas määrata minimaalsed ehitiste vahekaugused. Valgustustingimusi uuriti põhjalikult ja leiti, et uusehitis ei muuda valgustustingimusi Viiralti tänava poolsetes eluruumides. Otsest päikesevalgust varjab Tornimäe 2 olev hoone. Valgustustingimuste teatav halvenemine ei kaalu üle kolmandate isikute õigust püstitada üldplaneeringuga lubatud ehitisi. Kaebajate ettepaneku alusel täpsustati planeeringut. Geodeetiliste tööde aruanne on koostatud ja see oli kõikide detailplaneeringute aluseks, sh välisvõrkude projekteerimisel. Geoloogia aruannet üldaktid ei nõua. Pinnasega seonduvad küsimused ei välista tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste juures kõrghoone püstitamist. 16.10.2002 korraldusega nr 2542-k esitatud geodeesia alased nõuded on täidetud.
  2. Tallinna Halduskohtu 31.01.2007 otsusega rahuldati kaebus järgmistel põhjendustel. 1) Kuna ei olnud selge, millal KÜ Viiralti 3 ja 5 esitasid SAPA-s 25.11.2004 registreeritud vastuväite, korraldati avaliku väljapaneku järgselt arutelu ja saadeti materjalid maavanemale. Maavanem leidis, et hilinemisega esitatud avaldus ei ole vastuväide, detailplaneeringu üle järelevalvet ei teostanud ja tagastas materjalid. Seega ei algatatud menetlust ja sellest tulenevalt ei tekkinud aluseid planeeringu kehtestamiseks volikogu poolt. 2) Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 10.11.2004-24.11.
  3. KÜ Viiralti 3 ja 5 esitasid ühel dateerimata lehel avalduse, millel oleva templi järgi see registreeriti 25.11.2004 SAPA-s. Linnavalitsus tegi detailplaneeringusse avaldusega soovitud muudatused. N. Viro ja T. Õunapuu ütlused on vastuolulised. Nende alusel ei ole võimalik usaldusväärselt väita, et N. Viro viis vastuväite linnavalitsuse infolauda 24.11.2004, kuna isikud mäletavad sündmust valikuliselt. Väheusutav on, et N. Viro ei säilitanud nii olulise dokumendi üleandmisel vastuvõttu kinnitavat tõendit („toonitud paber“). N. Viro väitel esitas ta dokumendi kahel lehel, kuid kohtu kogutud andmed kinnitavad, et avaldus oli ühel lehel. Seega ei saa N. Viro ütluse alusel tuvastada, et ta andis üle dokumendi, mis registreeriti 25.11.
  4. 3) Detailplaneeringut saab kohtus vaidlustada ka ilma, et enne oleks osaletud detailplaneeringu menetluses. Seetõttu said kõik kaebuse esitajad pöörduda kaebusega kohtusse. 4) Geodeetiliste tööde aruanne oli tehnovõrkude koondplaani aluseks. Kooskõlastatud koondplaanid on lisatud planeeringule. Sellest lähtuti ka välisvõrkude projekteerimisel. Geoloogia aruannet detailplaneeringu staadiumis üldaktid ei nõua ja vastavat nõuet pole ka ametkondade poolt kehtestatud. Pinnasega seonduv ei välista tänaste tehniliste võimaluste juures kõrghoone püstitamist. 16.10.2002 korraldusega nr 2542-k esitatud geodeesia alased nõuded olid täidetud. 5) Asjas kuulus kohaldamisele KeHAS, mille § 1 lg 3 järgi toimub planeeringu elluviimisega kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine planeerimisseaduse kohaselt.

§ 9

lg 2 p 8 järgi on detailplaneeringu eesmärgiks keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Seega ei tulene

-st kohustust planeeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju hindamist põhjusel, et planeeritava ala naabruses on arhitektuurimälestis. Keskkonnamõju 4

(15)3-05-578 hindamine toimub juhul, kui kavandatakse ehitamist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju (loetelu KeHAS §-s 6) ja mis eeldab loodusressursi kasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemist või olemasoleva loa muutmist (KeHAS § 4 lg 1). Antud juhul sellised asjaolud puuduvad. Ehitusseaduse (EhS) § 24 lg 1 p 9 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. Ehitusloa väljastamisel saavad kaebajad vaidlustada loa, kui ei järgita keskkonnaalaseid nõudeid. Seega ei ole keskkonnamõju hindamine detailplaneeringu kehtestamisel kohustuslik. 6) Väide parkla ja gaasikatla mõju arvestamata jätmisest on ümber lükatud seletuskirjaga, millest nähtub, et „parkimismaja avatud seinaosad kaetakse võrgu ja ronitaimedega“ ja parklale on ettenähtud sundventilatsioon. Need on parklast tulenevate võimalike ohtude välistamiseks ja kahjulikud mõjutused heitgaasidest suunatakse korstna kaudu välisõhku, mitte sisehoovidesse. Gaasikatlamaja tuleb kõrghoone tippu. Seega peaks mõju ümbruskonnale olema vähene. Detailplaneeringus on Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti, Tallinna Kesklinna Valitsuse ning Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna tingimuse täitmiseks määratud nõue hoone ehitusloa projekti koostamisel hinnata kavandatu mõju keskkonnale. 7) Kinnismälestise kaitsekohustuse teatise nr 3946 järgi on kaitstavaks mälestiseks elamugrupp Viiralti 3-9/Gonsiori 14 tänavapoolsed fassaadid. Teatisel on märkus, et mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva kinnisasjaga seotud mulla ja ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseameti ja Tallinnas Kultuuriväärtuste Ametiga. Ka avaliku arutelu protokollis märgiti, et kaitse all on esifassaad, detailplaneeringus puudub aga tingmärk. Seega on tegu mitte muinsuskaitsealaga, vaid mälestisega, millele laieneb kaitse elamu ette. Muinsuskaitseline järelvalve ja kooskõlastused Muinsuskaitseametiga tuleb teha juhul, kui töid tehakse esifassaadi ees kaitsevööndi ulatuses. Detailplaneering ehitamist ja mullatöid kaebajate kinnistul ette ei näe ja seetõttu ei ole Muinsuskaitseameti luba vajalik. Tallinna linna ja Muinsuskaitseameti vahel 22.10.2003 sõlmitud halduslepingu kohaselt andis Muinsuskaitseamet talle muinsuskaitseseaduse ja teiste õigusaktidega pandud muinsuskaitsealased riiklikud kohustused üle Tallinna Linnavalitsusele, kohustuste realiseerimist korraldab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Muinsuskaitse Nõukogu alalise arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu 31.10.2006 koosoleku protokollist nähtuvalt peeti kavandatud hoone kõrgust 114 m põhimõtteliselt vastuvõetavaks ning märgiti, et kavandatud Tartu mnt vaatekoridori ja selle mõttelise pikenduse (Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd) piiridesse jääv maht ei tohi ületada kõrguselt ümbritsevat hoonestust. 06.01.2004 kirjast nr 5-2/1066 nähtuvalt oli Tallinna Kultuuriväärtuste Amet nõus kooskõlastama detailplaneeringu, kui planeeritava uusehitise absoluutkõrgus on maksimaalselt 120 m. Planeering näeb ette ehitusõiguse absoluutkõrgusega 114,5 m, seega on planeering Kultuuriväärtuste Ameti poolt kooskõlastatud. Kuna Kultuuriväärtuste Amet korraldab ka elamute mälestisteks tunnistamist ja väljastab kaitsekohustuse teatisi, pidi ta planeeringu kooskõlastamisel olema teadlik elamugrupi Viiralti 3-9/ Gonsiori 14 tänavapoolsete fassaadide mälestiseks tunnistamisest, kuigi hoonestuskava plaanil puudus vastav tingmärk. Kultuuriministri 01.10.2002 käskkirjaga nr 173 elamugrupi Viiralti 39/Gonsiori 14 tänavapoolsete fassaadide mälestiseks tunnistamisel kaitsevööndit ei kehtestatud, see kehtestati Muinsuskaitseameti 11.10.2005 teatisega nr 3946 pärast planeeringu kehtestamist. Kaitsevööndi eesmärgiks on muuhulgas kontrollida kultuurimälestise vahetusse lähedusse püstitatavate ehitiste sobivust mälestisega. Märkus “leevendusi ei tehta” tähendab, et ehitise püstitamisel tuleb küsida luba Kultuuriväärtuste Ametilt, mitte aga, et 50 m raadiuses oleks ehitustegevus keelatud. Kuna Kultuuriväärtuste Amet on planeeringu kooskõlastanud, on täidetud ka kultuurimälestise kaitseks kehtestatud nõuded. 8) Uue hoone rajamine eeldab liikluskoormuse kasvu. Planeeringute puhul saab rääkida ainult eeldatavast liiklussageduse kasvust. Üldjuhul hinnatakse seda analoogide ja kogemuste alusel. Liiklusprognoosiga ennustatakse linna liiklusolukordi: kui palju, kuhu, ja millist liikumisviisi kasutades ja millist teed mööda tehakse matku (inimese või sõiduki siirdumine lähtekohast sihtkohta). Liiklusprognoosides eristatakse kolme liiki matku: läbiv ehk transiitmatk, väljuv ja 5
(15)3-05-578 sisenev matk ning alasisene matk. Tartu mnt 15 krundi detailplaneeringu alusel transiitmatku ei lisandu, lisanduvad väljuvad ja sisenevad matkad. Detailplaneeringu koosseisus oleva liikluslahenduse skeemi kohaselt on planeeringualasse jääv Tartu mnt lõik ja Viiralti tn kavandatud eelkõige rahustatud liiklusega tänavateks. Eesti standardi EVS 843:2003 „Linnatänavad“ järgi peab liikluse rahustamise tulemusena piirkonnas saavutatama olukord, kus liiklussagedus ei ületa 1500-2000 autot ööpäevas (200-300) autot tunnis. I. Pihlaku arvamuses lähtuti teede- ja sideministri 28.09.1999 määrusega nr 55 kehtestatud Eesti projekteerimisnormist EPN 17 “Linnatänavad”. Määrusest ja sellega kinnitatud normidest ja nõuetest lähtumine on ebaõige, sest nendega ei reguleerita mitte ehitise projekteerimist, ehitamist ja kasutamist, vaid teede ja maanteede projekteerimist. Lisaks määruse lubamatult laiale tõlgendamisele tuleb arvestada, et ka sisuliselt pole põhjendatud lähtumine EPN 17 “Linnatänavad”, sest see on asendatud standardiga 843:2003. Samuti tuleb arvestada, et standardi kasutamine on vabatahtlik. Käesolevaks ajaks on teedevõrgustik rajatud arvestusega siduda see detailplaneeringus planeeritud parkimismajaga. 9) Detailplaneeringu põhijooniselt nähtuvalt saab kavandatud hoone minimaalne kaugus jääda 13-14 m Gonsiori tn 10 elamust, 10 m Gonsiori tn 12/12a elamust, 9-11 m garaažiühistule Viiralti 3/5 Gonsiori tn 12b kuuluvatest garaažidest ja 9 m Tartu mnt 17 hoonest. Viiralti tn 3 elamu ja planeeritud hoone vaheline kaugus on 25 m. Viiralti tn 5 ja 7 hoonete ning planeeritud hoone vahele jäävad Gonsiori tn 12b garaažid ning Viiralti tn 3a ja 5a kõrvalhooned. Planeering hõlmab 0,3 ha suurust maa-ala. Detailplaneeringu tugiplaanilt nähtub, et planeeritav ala hõlmab muuhulgas ka Tartu mnt pinda. Samas on planeeringust üheselt mõistetav, et kavandatav ehitis ei sulge Tartu maanteed.

§ 9

lg 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Ehitamiseks ei ole kavandatud kogu planeeringu ala. Ehitusõigus puudutab üksnes Tartu mnt 15 krunti (kinnistut), mitte kogu planeeringuga hõlmatud linnaterritooriumi osa. Hoonete vahele jääb piisav vahemaa, mis kindlustab ohutusnõuded vastavalt tuleohutuse eeskirjadele. 10) Detailplaneering ei määra täpselt kindlaks, milline hoone kinnistule ehitatakse, see sõltub ehitise projektist. Kui detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõiguse piires on võimalikud erinevad lahendused, on kohalik omavalitsus kohustatud ehitusloa andmisel kontrollima, et ehitusloaga aktsepteeritav projekt arvestaks tasakaalustatult kõigi puudutatud isikute õigusi ja huve ning avalikke huve. Elamu-ärihoone krundi täisehituse % oli kaebajatel määratud valesti. Kaebajate elamu krunt jääb puutumata. Täisehituse % on suurem Tartu mnt ääres ning Gonsiori nende hoonete poolses küljes, mille I korrusel asuvad äri- ja kauplusehooned. 11) Insolatsiooni normatiive ei ole kehtestatud. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 on kinnitatud "Eluruumidele esitatavate nõuded". Määruses soovitakse jätta kohalikule omavalitsusele planeeringute kehtestamisel hinnanguruumi ja igal konkreetsel juhul on võimalik kaaluda, milline valgustus on eluruumi jaoks piisav ja võimalik. Vastava valdkonna tippspetsialist T. Masso poolt jaanuaris 2003 teostatud Viiralti 3 ja 5 insolatsiooni käsitleva eksperthinnangu nr 151 lisa täienduse kohaselt projekteeritav hoone ei mõjuta Viiralti 3 ja 5 hoonete loodekülje akende insolatsiooni, kuna Ühispanga hoone ja teised naaberhooned varjutavad päikese kuni loojumiseni. Kohtuistungil leidis spetsialist, et otsene päikesevalguse kestus väheneb ka tema poolt uuritud vaatluspunktides. Ka kaebajate tellitud uuring ei hõlma insolatsiooniküsimusi nii, et kõik hooned oleksid analüüsitud elamute esi- ja tagafassaadi insolatsiooni uurides. Arvestada tuleb, et korterid on Viiralti elamut läbivad. Piisava valgustuse nõue kehtib korteri kui terviku, mitte üksiku toa kohta, sest eluruumiks nõuete tähenduses loetakse elamut või alaliseks elamiseks kasutatavat korterit. Seda tõlgendust kinnitab ka Majandusministeeriumi poolt soovitatud "Euroopa Majanduskomisjoni ehitusnormide näidissätete kogumiku" p 2.7.1, mille kohaselt tuleks elamud paigutada, suunata ja projekteerida nii, et elamutes vähemalt peamine kasutatav ruum (elutuba), ja ülejäänud ehitistes vähemalt üks teistest kasutatavatest ruumidest saab piisavalt insolatsiooni. Samas igale aknale ei pea ega saagi langeda loomulikku päikesevalgust. Selle võib välistada juba akna paiknemine 6

(15)3-05-578 ilmakaarte suhtes, kuid iga akna suhtes valguse varjamisel tuleb kaaluda, kas varjamine on proportsionaalne ja jätab korteri olulisemates ruumides alles küllaldase valgustuse. Vastustaja väitel on eelpool nimetatuga arvestatud, kuid see ei nähtu kirjalikest materjalidest ja samuti jäi arusaamatuks, milliste andmete alusel andis arvamuse Tallinna Tervisekaitsetalitus. Korralduse seletuskirja väide, et insolatsioonikestvus ehitatava hoone tõttu ei muutu, sest otsest päikesevalgust hakkab enne kavandatud hoonet varjama Tornimäe tn 2 olev Ühispanga büroohoone, on eksitav. Büroohoone koos uue hoone kõrgema osaga mõjutavad sisehoovis otsest päikesevalguse langemist. Kaebajate väide, et P. Soopere uuringus toodud insolatsiooni vähenemise protsenti saab kasutada ka üldise valguse vähenemise hindamisel, ei ole õige. P. Soopere kinnitas kohtus, et kasutas meetodit, mis võimaldas uurida otsese päikesevalguse mõju, kuid peegelduvate pindade küsimused ei ole tema pädevus. Samas ei puuduta hinnang elamute teiste tänavate äärde jäävate eluruumide aknaid. Kaebajate seisukoht, et 35-korrulise ehitise püstitamisega ja krundi ca 98 % täisehitusega surutakse elamu pimedasse kaevu, ei ole usaldusväärne, kuna täisehituse protsenti on esindaja suurendanud ja ei ole arvestatud, et Tartu mnt äärde rajatavad hooned on kaetud valgust tagasi peegelduvate ja kiirgust edastavate klaasidega. Visuaalselt kinnitab juba rajatud ja olemasolevate kõrghoonete asum, et hooned, mis on kaetud peegelpindadega, ei tekita ebameeldivat kaevuefekti, vaid on segahoonestusalana õnnestunud, mistõttu kõrghoonete ehitamist on kavandatud just Tartu mnt äärde, et viia lõpuni segahoonestusala kontseptsioon. Kuna valgustingimusi mõjutavad ka muud tegurid peale päikevalguse, on õige kaebajate seisukoht, et ehitiste paiknemise kaugus, kõrvalhoone kõrgus, laius tuleb ka valguse puhul arvesse võtta. P. Soopere väidetel toimuvad muutused otsese päikesevalguse vähenemise suunas ka madalate ehitiste rajamisel, kuid samasuguses proportsioonis või protsendis valguse vähenemist spetsialistid ei ole hinnanud ega saagi hinnata. Kaebajate seisukohta ja P. Soopere arvamust, et T. Masso insolatsiooni uuringuid ei ole võimalik kontrollida, kuna esitatud graafikutel pole mõõtkava näidatud, ei ole vastustaja ümber lükanud. Linnavalitsus ei tellinud uuringut, mille vaatluspunkt arvestaks Gonsiori tn äärde jäävaid hooneid. Linnavalitsus ei saa detailplaneeringu koostamisel uurida vaid neid küsimusi, mille suhtes on negatiivseid vastukajasid. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu ajaks ei olnud TSAPA 02.12.2004 kirjas märgitud täiendusi sisse viidud. Samas ei seatud küsimust üles ega võetud kohustuseks kontrollida detailplaneeringuga kaasnevaid mõjutusi kõrval asuvatele teistele elamutele. Kooskõlastuste ajaks ei olnud ka analüüsi selle kohta, et piisav valgus on tagatud kõigile uue elamu naabritele. Planeeringu menetlustoimingute (ka ekspertiisi) õigsuse peab tagama kohalik omavalitsus ja ekslik on seisukoht, et kui ekspert andis kaheldava või ebaõige hinnangu, siis omavalitsus peabki selle hinnanguga piirduma. Detailplaneering on kehtestatud osaliselt niisuguse kaalutlusveaga, mis ei võimalda selle alusel selgust saamata jätta korraldus tühistamata. Detailplaneeringu lahendus ei taga tervisliku elukeskkonna säilimist, sellest ei nähtu selgeid kaalutlusi ega järeldusi, kuidas mõjutavad seda elamutegruppi nii kavandatud uusehitis kui ka detailplaneeringus olevad ehitised ehk kuidas vältida kaebajate poolt kardetud kaevuefekti, arvestades, et hoonete vahelised alad on suhteliselt väiksed ja täisehituse protsent ei ole madal ning lisandub järjest kõrghooneid. Küsimuste lahendamata jätmisel kandub detailplaneeringu viga üle projekteerimisse. Kolmandate isikute õigused ja huvid ei kaalu üle detailplaneeringu suhtes tekkinud seaduslikkuse küsimust, samuti elanike huve, kelle suhtes tuleb tagada tervisliku elukeskkonna säilimine. Kui naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse, on vaja, et selline piirang tuleneb seadusega kooskõlas olevast detailplaneeringust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 8. N. Viro, A. Roosilehe, V. K. Saare, A. Vahtrapuu, KÜ Viiralti 3, KÜ Viiralti 7 ja KÜ G 14 apellatsioonkaebuses paluti muuta kohtuotsust, teha kindlaks Tallinna Linnavalitsuse 7
(15)3-05-578 15.06.2005 korralduse nr 1198-k tühisus või tühistada see. Kaebuse põhjendused: 1) Vastuväide esitati tähtaegselt. Planeeringu vaidlus jäi lahendamata. Planeering pidi läbima maavanema järelevalve ja seejärel pidi selle kehtestama linnavolikogu. Korraldus on tühine HMS § 63 lg 2 p 3 mõttes. Vastuväite esitajaid ei informeeritud planeeringu maavanemale esitamisest ega järelevalve teostamata jätmisest. Maavanema toimingu vaidlustamata jätmine ei oma käesolevas asjas tähtsust. Vastuväite õigeaegselt esitamist kinnitavad järgmised materjalid:
  1. a)Linnavalitsuse 26.04.2005 saatekirjas maavanemale märgiti: «Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 10.11- 24.11.2004... Avaliku väljapaneku ajal esitati detailplaneeringu kohta üks kirjalikke vastuväiteid sisaldav ühine pöördumine...";
  2. b)Tallinna Kesklinna Valitsuse teade 28.11.2004 „Postimehes“: „Väljapaneku käigus laekus üks vastuväiteid sisaldav pöördumine";
  3. c)15.12.2004 arutelu protokollis on: "Avalik väljapanek toimus ajavahemikus 10.11.200424.11.2004. Nimetatud ajavahemikul ... laekus üks detailplaneeringu lahenduse kohta vastuväiteid sisaldav avaldus. SAPA on avaldajatele kirjalikult vastanud";
  4. d)SAPA 02.12.2004 kirjas nr 1/2-1/4549 korteriühistutele mainiti, et avaldus on registreeritud 25.11.2004, avalduse esitamise kuupäeva ei märgita;
  5. e)N. Viro 24.11.2004 allkiri detailplaneeringu statistika lehel. Tunnistajate väitel esitati vastuväide ümbrikus, mida ei ole kohtule esitatud. N. Viro väitis, et esitas 2 lehte. Kohtule esitati 1 leht. Teine leht võis olla avalduse kaaskiri, millel võis olla kuupäev 24.11.2004 ja linnavalitsuse kantselei või infosaali viisa. N. Viro esitas vastuväite linnavalitsusele, kuid sellel on vaid SAPA registreerimise number. On loogiline, et tööpäeva lõpus infosaali saabunud vastuväide anti SAPA-le üle ja registreeriti järgmisel päeval. Seega ei saa välistada, et infosaali laekus vastuväide õigeaegselt. 2) Väär on kohtu järeldus, et detailplaneeringu käigus ei jäänud lahendamata vaidlusi. Maavanemale materjalide esitamise saatekirjas väitis linnavalitsus, et kirjalik pöördumine saabus avaliku arutelu ajal. Arutelule järgnenud ajal pöördumist tagasi ei võetud ja planeeringu vaidlus jäi lahendamata. Seega leidis vastustaja 26.04.2005 seisuga, et planeeringu vaidlus ei ole lahendatud. Peale 26.04.2005 ei ole linnavalitsus ühtegi planeerimistoimingut teinud. 3) Detailplaneeringu staadiumis oli vaja hinnata kõrghoone püstitamisega kaasnevaid keskkonna mõjusid. See tulenes lähteülesandest ja selle kinnitamise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 9 lg-st 10. Kõrghoonete püstitamisega seotud keskkonnamõjude hindamise vajadust on linn korduvalt rõhutanud oma aktides - Tallinna üldplaneering, Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2010, teemaplaneeringu „Kõrghoone paiknemine Tallinnas" algatamine jt. 4) Väär on kohtu järeldus, et Muinsuskaitseamet kooskõlastas detailplaneeringu 15.12.2006 kirjaga. Selles kinnitati vastupidist. Muinsuskaitseameti seisukoht kõnealuse hoonestuse kõrguse kohta ühtib arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu 31.10.2003 protokollis märgituga. Kohtuotsusega ei ole võimalik asendada Muinsuskaitseameti nõusolekut. 5) Planeeringu käigus kasutati EVS 843:2003 vahevööndi normi, mis lubab projekteerida ca 2 korda suuremat parkimishoonet. Linn on avalik ruum ja millegagi ei ole põhjendatud anda ühe krundi omanikule võrreldes teiste linnakeskuse isikutega suuremaid eeliseid. Parkla projekteerimisel tuleks kasutada EVS 843: 2003 standardi linnakeskuse normatiivi ja parkimishoone mahtu oluliselt vähendada. Kuja küsimus on seotud ohutusega ja mitte ainult tuleohutuse seisukohalt. Muuhulgas tuleneb kuja EVS 843: 2003 standardist. 6) Tehnilistes näitajate järgi on hoonete alune pind 2085 m2, mis ei vasta joonistele. Ehitusalast pinda on varjatult suurendatud. Korralduses ega seletuskirjas ei ole määratletud hoonete suurim lubatud ehitusalane pindala (2085 või 2380 m2). Rikutud on

§ 9lg 2 p 2 ja lg 4p 3.

7) Kaitsevöönd on muinsuskaitse liik ja kaitsevöönd on samuti muinsuskaitse all. Detailplaneering on tehtud AS Vallikraavi Kinnisvara huvides ja tellimisel, rikkudes

§ 10lg 6.

Tartu mnt 15 detailplaneering hõlmab muinsuskaitse all olevat maa-ala ja seni ei ole linnaosa üldplaneeringut kehtestatud. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringu teenistuse andmetel ületab Tartu mnt 15 planeeritav tihedus kvartali olemasoleva tiheduse 5,8 korda. Detailplaneeringuga on eelistatud ühe isiku ärihuvisid ja ebaproportsionaalselt piiratud teiste 8

(15)3-05-578 isikute õigusi ja huvisid ei ole kaalutud võimalikke kahjulikke tagajärgedega ning ei ole arvestatud Tallinna linna kui maailmapärandiga. 9. Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja jätta kaebused uue otsusega rahuldamata. Küsimus taandub sellele, kas Viiralti ja Gonsiori tn hoonetes on tagatud piisav loomulik valgustus vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusele nr 38 "Eluruumidele esitavad nõuded". Määruse kohaselt peab eluruumil olema vähemalt üks aken, mis tagab ruumis piisava loomuliku valgustuse. Mõiste "piisav valgustus" on määratlemata õigusmõiste, mis annab erinevaid võimalusi tõlgendamiseks. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-42-03 tõlgendati valgustuse mõistet läbi insolatsiooni, kuid märgiti, et määruse nõuete p 5 sõnastus võimaldab kohalikke olusid arvestades insolatsioonikestust ka oluliselt vähendada. Uute hoonete ehitamisel saab lugeda piisavaks ka valgustust, mida iseloomustab varasemast normatiivist väiksem insolatsioonikestus. Jälgida tuleb ümbruskonnas valitsevat olukorda. Piisavat valgustust tuleb analüüsida planeeringus ka hoonete lubatud kauguste ja kõrguste kaudu. Käesoleval juhul saab looduses visuaalselt ja ka esitatud fotodelt järeldada, et Viiralti tänava äärde jäävad elamud saavad otsest päikesevalgust hoone esifassaadi akende kaudu. Elamu asetuse eripärast tulenevalt saab kaarjas esikülg päikesekiirgust isegi siis, kui päike paistab hoonele küljelt. Seega tuleb Viiralti tn äärse hoone valgustatuse küsimuses arvestada, et elamu saab valgust kahest küljest, sh otsest päikesevalgust linna tingimustes erandlikult soodsalt. Tulenevalt asjaolust, et kaebajate hoonete ja kavandatava hoonestuse (eriti arvestades kõrghoone paiknemist Tartu mnt ääres, mitte krundi sisemuses) vaheline kaugus on 25-50 meetrit ning et uue hoone ja eluhoonete vahele jääb ca 0,3 ha suurune õueala, ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et detailplaneeringu lahendus ei taga tervisliku elukeskkonna säilimist. Sellise hoonete vahelise kauguse näol on linnakeskkonnas tegu üle keskmise olukorraga. Viidatud Riigikohtu lahendis jäi hoonetevaheline kaugus alla 10 meetri. Kohus jättis tähelepanuta T. Masso 28.01.2003 koostatud töö nr 151, milles hinnati Gonsiori tn 10 ja 12 hoonete insolatsiooni seoses kavandatava hoonestusega ja jõuti seisukohale, et ka pärast Tartu mnt 15 projekteeritud hoonete ehitamist jääb nimetatud hoonete insolatsioonikestus kesklinna tingimuste jaoks heaks. Kuna nimetatud hoonete esimesel korrusel eluruume ei asu, teostati hinnang teise korruse aknaid silmas pidades, kusjuures eksperdi hinnangul saavad II korruse aknad otsest päikest kevadisel ja sügisesel pööripäeval enam kui 3 tundi. Seega hindas kohus ebaõigesti tõendeid, leides, et detailplaneeringu menetluses ei ole Gonsiori tn 10 ja 12 hoonete insolatsiooni hinnatud. See viis ebaõige lahendini, kuna kohtuotsuse kohaselt oligi kogu detailplaneeringu menetluse ainus viga asjaolu, et ei nähtu selgeid kaalutlusi ega järeldusi, kuidas mõjutab kavandatud uusehitis Viiralti tn - Gonsiori tn elamutegruppi. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-16-05 märgiti, et HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Riigikohus tõi esile, et detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused on tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest ja möönis, et ulatuslikemate aktide, sh detailplaneeringute kehtestamise otsuste korral on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist ka otsuses endas. Samas ei too motiveeringu haldusaktis esitamise ebapiisavus vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist (p 17). Sama põhimõtet pidanuks ka kohus antud asjaoludel kohaldama, kuna juba arvestades hoonete vahelisi kaugusi linnakeskkonnas, mis on suuremad kui tavapärane linnatänavate laius, ei pidanudki linn vaidlusaluse planeeringu motiivides põhjalikumalt peatuma loomulikku valgustust puudutavatel motiividel. Riigikohtu poolt valgustustingimusi analüüsivas lahendis viidatud AÕS § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Olukorras, kus hoonetevahelised kaugused on tavapärasest linnakeskuse tänavalaiusest suuremad, ei ole tegemist sellise varjava mõjutusega, mis oleks eeltoodud eraõiguse sätte kaitsealas. Sedavõrd kaugel asuv hoone ei tekita 9
(15)3-05-578 linnakeskkonnas ebamõistlikke ja tervist kahjustavaid varjavaid mõjutusi, sealhulgas ei kahjusta kaebajate elukeskkonda. Kaebajatele on tagatud piisav loomulik valgustus.
  1. Kolmandate isikute apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata. Kolmandad isikud ei nõustu kohtu motiividega valgustustingimusi puudutavas osas. Antud asja faktilised asjaolud on teistsugused kui Riigikohtu 13.06.2003 lahendis nr 3-3-1-42-
  2. Asjas olevatelt plaanidelt nähtub, et kõrghoone osa on planeeritud Viiralti ja Gonsiori tänava majade suhtes kaugemale Tartu mnt äärde. Hoonestuskava joonistelt nähtub, et vahemaa kõrghoone osa ja Viiralti ja Gonsiori tänava majadega on lähimast punktist ca 50 m. Seega on hoonete vahemaa märkimisväärselt pikem kui tavapärase linnatänava laius. Planeeritav kõrghoone on kavandatud klaasfassaadiga. Kuna ruumide loomulik valgustus ja insolatsioon on erinevad mõisted, siis loomulik valgustus seisneb päikesevalguse juhtimises ruumi kas otse või kaudselt (nt peegeldusefekti kaudu). Tõendeid kogumis hinnates on selge, et loomulikud valgustustingimused selliste ehitiste vaheliste vahemaade puhul jäävad linnakeskuse tingimustes piisavateks. 10.01.2007 kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas Tallinna Linnavalitsuse esindaja piisavalt üheselt, et hoonetevaheline vahemaa tagab piisava loomuliku valgustuse ja eeldatavalt oli see näha ka Tallinna Tervisekaitse talitluse ametnikule, kes planeeringule kooskõlastuse andis. Antud asjaoludel ei saa väita, et ehitis tekitaks ohtu inimeste tervisele või keelatud varjava mõjutuse.
  3. Kolmandate isikute vastuses paluti jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna maavanem keeldus kehtiva haldusaktiga järelevalvemenetluse alustamisest, ei saanud pädevaks haldusakti vastuvõtjaks olla linnavolikogu. Keskkonnamõjude hindamine teostatakse ehitusloa väljastamise eelselt.

§ 9

lg 2 p 8 järgi määratakse detailplaneeringuga vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Detailplaneeringu kehtestamisel kehtinud KeHAS ei nõudnud keskkonnamõjude hindamist. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet andis planeeringu lahendusele kooskõlastuse 19.01.

  1. Ka Muinsuskaitseameti 15.12.2006 vastuses nr 1.1-7/1987 leiti, et kõrghoone üldkõrgus on nõuetekohane, ja vastuolusid kultuurimälestiste või muinsuskaitsealade kaitset reguleerivate õigusaktide ja piirangutega esile ei tooda. Kuna EVS 834: 2003 puhul on tegemist tavalise Eesti standardiga tehnilise normi ja standardi seaduse tähenduses, on selle kasutamine üksnes vabatahtlik. Ka Eesti Standardikeskuse koduleheküljel oleva info (http://www.evs.ee/index.php3?lk=451) kohaselt on standardit EVS 834:2003 soovitav rakendada tiheasustusaladel paiknevate teede ja tänavate projekteerimisel ning nende alade planeeringute koostamisel. Antud detailplaneeringu koostamisel arvestati nimetatud standardit, kuigi standardi kasutamine on vabatahtlik. Parkimiskohtade arvu määratlemisel tuleb lähtuda eelkõige planeerimise eesmärgist - tuleb tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Isegi kui eeldada, et eraõiguslik isik ei oleks tohtinud antud juhul tellida detailplaneeringu koostamist, ei saa üksnes sel põhjusel sisult õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda.
  2. Kaebuse esitajate vastustes paluti jätta Tallinna Linnavalitsuse ja kolmandate isikute apellatsioonkaebused rahuldamata. T. Masso hinnang toetub valedele lähteandmetele ja on ebausaldusväärne. Kuni 14.08.2000 kehtis nõue, et igas elu-, töö- ja magamisruumis peab insolatsiooninäitaja olema mitte vähem kui 3 tundi päevas. Samast nõudest lähtub ka Tervisekaitsetalitus. Kuna Ühispanga hoone tegelikke kõrgusi ja tasapindu ei ole T. Masso hinnangus arvestatud, ei pruugi tema hinnang Gonsiori 10 ja 12 osas olla õige ja seetõttu ei pruugi olla õige ka Tallinna Tervisekaitsetalituse 05.10.2004 otsus, millega kooskõlastati detailplaneering. Alates 14.08.2000 näeb Vabariigi Valitsuse määruse nr 38 p 5 ette, et eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis 10

(15)3-05-578 annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Seega piisav loomulik valgustus peab olema tagatud igas aknaga ruumis ja just selles ruumis asuva akna kaudu. Kavandatav hoone hakkab varjama kaebajate elamuid ja vähendab oluliselt olemasolevaid otsese päikese ja loomulikku valgutuse tingimusi. Valgustingimuste halvenemise mõjud inimeste tervisele võivad ilmneda hiljem, kui ei saa enam protsessi tagasi pöörata. Kaebajate elamu on 6-korruseline, kavandatav elamu 35-korruseline, ehk ca 6 korda kõrgem. Väide, et kaebajad elavad linnakeskuses ja peavad arvestama valgustustingimuste olulise halvenemisega, ei ole põhjendatud ega õiglane. Ei ole oluline, mis elamu poolel need tingimused halvenevad. Ei ole õiglane eelistada ühe isiku ärihuvisid samas piirkonnas elavate isikute huvidele. 13. Ringkonnakohtu istungil jäid protsessiosalised oma seisukohtade juurde. Kolmandate isikute esindaja leidis, et

§ 26

lg 1 muudab halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kaebeõiguse põhimõtteid ja on vastuolus Põhiseaduse § 104 p-ga 14, mille kohaselt on kohtumenetluse regulatsiooni muutva sätte vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Planeerimisseaduse vastuvõtmise poolt hääletas 45 Riigikogu liiget. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14.

§ 26

lg 1 näeb ette, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Ringkonnakohus ei jaga kolmandate isikute esindaja seisukohta tsiteeritud sätte vastuolust PS § 104 p-ga 14 ja leiab, et

§ 26lg 1 näol ei ole tegemist kohtumenetlust reguleeriva normiga.

Tegemist on materiaalse haldusõiguse, mitte halduskohtumenetluse küsimusega.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu poolt tõenditele antud hinnanguga vastuväite 25.11.2004 hilinemisega esitamise kohta ja jagab kaebajate seisukohaga selles, et vastuväide detailplaneeringule on esitatud planeeringu avaliku väljapaneku ajal 24.11.
  2. Kuigi halduskohtus ülekuulatud tunnistajad ei mäletanud enam üksikasjalikult 24.11.2004 toimunut, vastuväitel on Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti märge sissetuleku registreerimise kohta 25.11.2004 ja Tallinna Linnavalitsus on mõningates dokumentides märkinud KÜ Viiralti 3 juhatuse liikmete A. Roosilehe ja N. Viro ning KÜ Viiralti 5 juhatuse liikme M. Volmari kuupäevata ühisavalduse (vastuväite) saabumise ajaks 25.11.2004, on Tallinna Linnavalitsus käsitlenud seda sisuliselt tähtaegselt esitatud vastuväitena. Vastuväite esitamine avaliku väljapaneku toimumise ajal on sõnaselgelt kajastatud detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava arutelu protokollis 15.12.2004, Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt

§ 21

lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lg 10 nõuetele vastavas ajalehes „Postimees“ 28.12.2004 avaldatud teates, samuti Tallinna Linnavalitsuse 26.04.2005 kirjas nr LV-1j1816 Harju maavanemale. Kaudselt kinnitab vastuväite tähtaegset esitamist N. Viro poolt ka statistikaleht, millel on fikseeritud tema tutvumine detailplaneeringuga 24.11.2004 ja sellega ka viibimine linnavalitsuses. Asjaolu, et Tallinna Linnavalitsus käsitles ühisavaldust avalikul väljapanekul tähtaegselt esitatud vastuväitena, millega täies ulatuses ei arvestatud ja millest vastuväite esitajad ei loobunud, kinnitab veenvalt detailplaneeringu esitamine Harju maavanemale heakskiidu saamiseks ja planeeringuvaidluse lahendamiseks. 16. Tartu mnt 15 kinnistu detailplaneeringu esitamine 26.04.2005 Harju maavanemale järelevalveks kinnitab lisaks eeltoodule ka seda, et detailplaneeringu menetluses jäi vastuväitest 11

(15)3-05-578 tulenev vaidlus osaliselt lahendamata, mistõttu detailplaneering nõudis planeerimisseaduse (§ 23 lg 3 p 5) kohase järelevalve teostamist.
  1. Tallinna linna ehitusmääruse § 3 lg 1 p 4 ja § 19 lg 3 kohaselt kuulub sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringu koostamise üle on kohustuslik, linnavolikogu pädevusse. Kuna tsiteeritud säte ei sea linnavolikogu pädevust detailplaneeringu kehtestamisel sõltuvusse mitte maavanema poolt järelevalve teostamise faktist, vaid kohase järelevalve kohustuslikkusest, ei oma maavanema poolt detailplaneeringu üle sisulise järelevalve teostamata jätmine linnavolikogu pädevuse seisukohast tähtsust. Detailplaneeringu materjalide tagastamine maavanema poolt ei ole haldusakt ning ei evi kohtu jaoks siduvust küsimuses, kas maavanem oleks pidanud järelevalvet teostama. Seega oli antud juhul pädev detailplaneeringut kehtestama Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsus on kehtestanud detailplaneeringu pädevust ületades. HKMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kuna kaevatava korralduse puudused ei olnud ilmselged, ei saa seda korraldust pidada tühiseks ehk kehtetuks algusest peale. Pädevuse ületamine kaevatava korralduse andmisel on aga käesoleval juhul korralduse tühistamise aluseks.
  2. Kuigi kohtupraktikas ei ole peetud vajalikuks kontrollida pädevust ületades antud haldusakte sisuliselt, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks märkida järgmist.
  3. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et Tallinna linn oleks mingeid samme

§ 10lg 6 rikkumise lõpetamiseks astunud (vt ka Riigikohtu lahendi 3-3-1-12-07 p 18).

  1. Tallinna Kesklinna Halduskogu 18.06.2002 otsusega nr 58 kooskõlastati Tartu mnt 15 detailplaneeringu lähteülesande tingimused. Tallinna Linnavalitsuse 16.10.2002 korraldusega nr 2542-k kinnitatud lähteülesanne nägi ette keskkonnaseisundile hinnangu andmise (p 5.3.4), planeeritavast tegevusest tuleneva keskkonnamõju hindamise aruande esitamise seletuskirja eri osana (p 5.3.5), kusjuures keskkonnamõju hindamise aruanne tuli koostada vastavalt keskkonnaministri 31.01.2001 määrusega nr 4 kehtestatud nõuetele ja esitada läbivaatamiseks keskkonnaosakonnale (p 5.3.6). Kui KeHAS sätestas keskkonnamõju hindamise kohustuse tingimusel, et kavandatava ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju, oli keskkonnamõju hindamise nõue kooskõlas kuni 01.01.2003 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 9 lg-ga 10, mis alates 01.01.2001 kohustas detailplaneeringute koostamisel arvestama muuhulgas ka keskkonnamõju hindamise tulemusi.
  2. Detailplaneeringu menetluse käigus pidasid keskkonnamõjude uuringu läbiviimist vajalikuks nii Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet kui ka Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond, kuid leidsid, et selle võib viia läbi ehitusloa menetlemisel. Ka kaevatava korralduse juures olevas seletuskirjas peeti keskkonnamõjude uurimist vajalikuks, kuid leiti, et see peab toimuma ehitusprojekti koostamisel.
  3. Kohus märkis otsuses õigesti, et käesoleva detailplaneeringu puhul puuduvad sellised asjaolud, mille esinemisel oleks alates 01.01.2003 jõustunud planeerimisseaduse sätete kohaselt kohustuslik keskkonnamõju hindamise läbiviimine.

§ 9

lg 2 p 8 alusel piisab keskkonnatingimuste seadmisest planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramisest, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Olukorras, kus detailplaneering puudutas vaid ühte hoonet, ja lähteülesandes nähti ette keskkonnamõjude hindamine, oleks olnud mõislik see läbi viia ja mitte edasi lükata. Samas ei ole 12

(15)3-05-578 kaevatavas korralduses ega seletuskirjas põhjendatud, miks on taganetud lähteülesandes ette nähtud kohustusest anda detailplaneeringu koostamisel hinnang keskkonnamõjudele ja esitada keskkonnamõju hindamise aruanne seletuskirja eri osana.
  1. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 06.01.2004 kirja nr 5-2/1066 kohaselt ei olnud Muinsuskaitseamet ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet nõus kooskõlastama detailplaneeringut 15.
  2. 2003 esitatud kujul, kuid nad olid valmis kooskõlastama detailplaneeringu, kui planeeritava ehitise absoluutkõrgus on maksimaalselt 120 meetrit. Muinsuskaitseamet kinnitas aga nii vastuses kaebajate esindajale 21.08.2006, kohtunõudele 11.09.2006, kui ka kolmanda isiku esindajale 15.12.2006, et nad ei ole kooskõlastanud Tartu mnt 15 detailplaneeringut. Kui vastuses kohtule ei pidanud Muinsuskaitseamet nimetatud kinnistule kõrghoone rajamist jätkuvalt aktsepteeritavaks, kuna Tallinna kõrghoonete teema planeering on jätkuvalt menetluses, siis vastuses kolmanda isiku esindajale märgiti, et ameti seisukoht ühtib arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu seisukohaga selles, et hoone pakutav kõrgus (114 m) on vastuvõetav, kuid tähelepanu tuleb pöörata sellele, et Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse (Tartu mnt vaatekoridor ja selle mõtteline pikendus) kavandatava hoonestuse kõrgus ei tohi ületada ümbritseva hoonestuse kõrgust. Seega on Muinsuskaitseamet avaldanud oma seisukohta küll kohtumenetluse ajal, kuid enne kaevatava korralduse andmist ei olnud ta detailplaneeringut kooskõlastanud. Detailplaneeringu kooskõlastas Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Agne Trummal 19.01.2004 (nr 5-3/42) plaanil (leht DP 3), millel on ehituse kõrguseks märgitud 114,5 meetrit.
  3. Halduskohtu seisukoht selles, et kaitstavale mälestisele – elamugrupp Viiralti 3-9/Gonsiori 14 tänavapoolsed fassaadid – kehtib kaitsevöönd alates kaitsekohustuse teatise väljastamisest 11.10.2005, ei ole kooskõlas muinsuskaitseseaduse § 24 lg-ga
  4. Nimetatud sätte kohaselt kehtestatakse kinnismälestise kaitsevöönd, millele kohaldatakse sama sätte teises lõikes sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestise tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisti. Ringkonnakohtu arvates tuleneb eeltoodust, et kui kinnismälestisele on seadusest tulenevalt ette nähtud kaitsevöönd, siis määratakse see kindlaks (kas 50 m laiune või muus suuruses maa-ala) ja kehtib objekti mälestiseks tunnistamise õigusakti andmisest, vaatamata sellele, et võimalikud leevendused määrab Muinsuskaitseamet muinsuskaitseseaduse § 24 lg 3 kohaselt kindlaks pärast õigusakti andmist kaitsekohustuse teatises (§ 18). Elamugrupp Viiralti 3-9/Gonsiori 14 tänavapoolsed fassaadid on tunnistatud riikliku kaitse all olevaks mälestiseks kultuuriministri 01.10.2002 käskkirjaga nr 173 ehk ligi kolm aastat enne kaevatava korralduse andmist. Kuna kultuuriministri käskkirjas ei olnud mälestise kaitsevööndiks kehtestatud seaduses ettenähtust erinevat suurust, siis oli mälestise kaitsevööndiks 50 meetrine elamugrupi tänavapool asuva maa-ala fassaadist arvates.
  5. Kuivõrd eelnimetatud mälestis ja selle kaitsevöönd asuvad ringkonnakohtu hinnangul väljaspool vaidlusalust detailplaneeringu ala, siis ei tinginud need Muinsuskaitseameti eelnevat nõusolekut detailplaneeringu kooskõlastamiseks vastavalt Tallinna Linnavolikogu ja Muinsuskaitseameti vahel 22.10.2003 sõlmitud halduslepingu p-le 3.12, mille kohaselt kooskõlastab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ainult Muinsuskaitseameti eelneval kirjalikul nõusolekul Tallinna linna territooriumi osa kohta koostatud üld- ja detailplaneeringu, kui planeeringu alal asuvad riikliku kaitse all olevad mälestised, mälestiste kaitsetsoonid, muinsuskaitsealad või kaitsevööndid või kui planeeringuga tehakse ettepanek asja kaitse alla võtmiseks. Muinsuskaitseamet esitab oma seisukoha vähemalt viie tööpäeva jooksul. 13
(15)3-05-578 Muinsuskaitseameti eelnev nõusolek detailplaneeringu kooskõlastamiseks oleks aga olnud vajalik juhul, kui planeeringuala jääb tõepoolest vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse (Tartu mnt vaatekoridori), nagu kinnitasid Kärt Talimaa Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute teenistusest ja Henry Kuningas Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist või ka juhul, kui Tartu mnt 15 krunt jääb osaliselt Tallinna Jaani Seegi kiriku (Tartu mnt 16) kaitsevööndisse, nagu kinnitas H. Kuningas. Neid asjaolusid ei ole detailplaneeringu kehtestamisel välja selgitatud ega nendega arvestatud.
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega parkla projekteerimisel standardi kasutamise osas ega pea vajalikuks neid korrata.
  2. Kolmandate isikute ja Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks valgustingimusi puudutavate motiivide osas. Halduskohus seadis põhjendatult kahtluse alla Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna 05.10.2004 otsuse 6-1/2417 usaldusväärsuse, kuna see rajanes ebapiisaval informatsioonil (Tiit Masso poolt selleks ajaks tehtud insolatsiooni tingimuste prognoosil) ja lükkas ümber kaevatava korralduse seletuskirja väite, mille kohaselt kavandatav kõrghoone ei muuda valgustustingimusi Viiralti tänava poolsetes eluruumides. Ringkonnakohtule esitatud Tallinna Tervisekaitsetalituse 11.05.2007 Tartu mnt 15 hoone insolatsiooni prognoosis, mis tugineb T. Masso eksperthinnangu täiendusele, peetakse keerukas linnaolustikus võimalikuks asendada kolme tunni nõue kahe ja poole tunnise insolatsiooni nõudega, kuid samas märgitakse, et ka see nõue ei ole täidetud Gonsiori 14 esimese korruse läänepoolse kolmanda korteri puhul (puudu on 14 min). Nõustuda tuleb ka halduskohtu seisukohaga selles, et kaevatavas korralduses ja selle juurde kuuluvas seletuskirjas puuduvad põhjendused, mida kohus saaks kontrollida ja veenduda, et kavandatava kõrghoone püstitamisel on tagatud tervisliku elukeskkonna säilimine kaebajatele ja teistele ümbruskonna elanikele. Kuigi kavandatava hoone ja kaebajate elamute vahelised kaugused on tavapärasest suuremad, on tavapärasest oluliselt kõrgem ka kavandatav hoone, mistõttu ei ole ka kohtumenetluses esitatud eksperthinnanguid arvestades võimalik olla veendunud selles, et loomulikud valgustustingimused jäävad piisavateks ja on tagatud tervisliku elukeskkonna säilimine. Kui tegemist on piirkonna senisest ja sealjuures kesklinnale iseloomulikust hoonestusest oluliselt kõrgemast ehitisest tuleneva mõjuga piirkonna seniste elanike elu- ja valgustustingimustele, siis ei piisa viimaste huvide kaalukuse hindamisel üldist laadi põhimõttest, et kui isik valib elukohaks linnakeskuse või muu kõrge ja tiheda hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema loomuliku valguse hulgaga ja sellisele elukeskkonnale vastava vaatega. Käesoleval juhul ei saa jätta tähelepanuta, et planeeringuga kavandatav ehitis on ka kesklinna hoonestuse tingimustes erakordse kõrgusega.
  3. Kuna kolmandate isikute ja Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad ka nende apellatsioonimenetluses kantud kulud nende enda kanda. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 560 krooni ja 9 587 krooni õigusabi eest. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb HKMS § 93 lg 5 alusel Tallinna Linnavalitsuselt kaebajate kasuks välja mõista. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 14
(15)3-05-578 Kohtuotsust on täiendatud Riigikohtu 22.09.2008 otsuse motiividega. Riigikohtu 22.09.2008otsus: RESOLUTSIOON
  1. Jätta AS Vallikraavi Kinnisvara ja Baltlink-Valduse AS ning KÜ Viiralti 3, KÜ Viiralti 7, KÜ G14, August Roosilehe, Vilja Karmen Saare ja Aili Vahtrapuu kassatsioonkaebused rahuldamata.
  2. Täiendada Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri
  4. a otsust haldusasjas nr 3-05-587 käesoleva otsuse motiividega. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  5. Kautsjonid arvata riigituludesse. Menetluskulud jätta menetlusosaliste 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.