punktide 1-5 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid; kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. 6. Hageja esitas hagis kaks iseseisvat nõuet - eluruumist välja tõstmise nõue ja võlgnevuse 16 588,98 krooni väljamõistmise nõue, kuid hagi esitamisel tasus riigilõivu vaid summas 1 000 krooni. 06.08.2008.a kohtumäärusega kohustati hagejat tasuma võlgnevuse nõudelt täiendavat riigilõivu summas 250 krooni. Hagejale selgitati, et tal on õigus esitada asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõue ning vastavalt nõudele tasuda riigilõivu.
lg 1 kohaselt, isiku valdusest asja väljanõudmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva vaidluse puhul määratakse hagihind asja väärtusega. Hageja oleks pidanud tasuma asja väljanõudmise nõudelt riigilõivu lähtudes asja väärtusest. Isegi kui arvata, et tegemist on mittevaralise nõudega (
Seega hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust 750 krooni vähem (1 250 + 1 000 - 1 500). 7.
Lepingulise esindaja volituse kinnitamiseks esitas hageja tema seadusliku esindaja poolt väljastatud volikirja ärakirja (kehtib kuni 15.09.2008.a), kuid vaatamata kohtu nõudmistele ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lepinguline esindaja vastab
Hageja seadusliku esindaja kinnituse kohaselt tema lepinguline esindaja A. N. on hageja töötaja. 03.09.2008.a kl 11.06. võttis kohus A. N. ühenduse telefoni teel, mille käigus kinnitas viimane, et ta ei tööta hageja juures. Ta õpib ülikoolis ja hetkel asub akadeemilisel puhkusel.
Hageja juures töötamise fakti kontrollimiseks tegi kohus ka järelpäringu Maksu- ja Tolliameti elektroonilise andmebaasi, kus saadud vastuse kohaselt lepinguline esindaja ei tööta hageja juures ja ei ole hagejalt töötasu saanud. Kuna hagi on esitatud 23.07.2008.a, siis juhul, kui lepingulisel esindajal oleks töösuhe hagejaga, oleks ta vähemalt 2008.a juulikuu eest saanud hagejalt töötasu. Seega hageja nimel hagi on esitatud isiku poolt, kes seadusest tulenevalt ei saa lepinguline esindaja olla. 8. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et hageja esitas kohtule täiendavad dokumendid 02.09.2008.a, s.o pärast kohtu määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist (26.08.2008.a).
9. Kuna kohtu nõudmistele vaatamata hageja ei ole kohtumääruses nimetatud puuduseid kõrvaldanud, puuduste osaline kõrvaldamine on teostatud hilinemisega, lepingulise esindaja 2
lg 1 p 10, p 12, § 372 lg 2 teise lause alusel keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle koos lisadega hagejale. 10. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.