2-08-2269/4

2-08-2269 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunist 2008.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
2. juunil 2008.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-2269 Tsiviilasi HT`i (elukoht XXX, isikukood XXX) hagi IF`i (elukoht XXX, isikukood pole kohtule teada, sündinud XXX.a.) vastu elatise suurendamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja HT; kostja IF`i lepinguline esindaja vandeadvokaat Marget Henrikson. Kohtuistungi toimumise aeg
4. 2008.a. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata HT`i hagi IF`i vastu elatise suurendamiseks. Menetluskulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 27.06.2008.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 23.01.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus tsiviilasjas nr.2-07-28811 IF`ilt välja hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni elatusraha kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt 700 krooni elatusraha kuus, kuna hageja peab saadud elatiselt maksma tulumaksu. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile ning ka kohtuistungil hagi ei tunnistanud ning palus kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja põhjenduste kohaselt rahuldas Harju Maakohus 20.12.2007.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-0728811 hagi ning mõistis IF`ilt välja hageja kasuks elatusraha 3 000 krooni igakuiselt tütre AT`i, sündinud XXX.a., ülalpidamiseks alates 01.01.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuotsus jõustus 19.01.2008.a. Hageja pöördus 3 päeva peale kohtuotsuse jõustumist uuesti Harju Maakohtu poole paludes elatise summat suurendada 3 700 kroonini põhjendusega, et peab elatiselt maksma ka tulumaksu. Kostja teatab, et ei tunnista hagi, sest hagi on pahatahtlik ja viimase kohtuotsuse jõustumisest alates ei ole hageja olukord muutunud. Tulumaksuseaduse §-i 19 lg. 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt Perekonnaseaduse §-dele 23, 61 - 64 või
5. Antud seadusesäte kehtis samas redaktsioonis elatise suhtes ka eelmise kohtuotsuse tegemise ajal. Kostja küll möönab, et nimetatud paragrahvi täiendati alates 01.01.2008.a. kehtima hakanud redaktsioonis, kuid elatiselt makstava tulumaksu osas ei muudetud midagi. Seonduvalt asjaoluga, et hageja on käesoleva hagiavalduse kohtule esitanud vaid kolm päeva pärast eelmise otsuse jõustumist, on kostja seisukohal, et tegemist on hageja pahatahtliku hagiga. Seda enam, et eelmises kohtumenetluses tõendas kostja kohtule, et on vabatahtlikult igakuiselt maksnud elatist. Ainus põhjendus, miks see siiski kohtu poolt välja mõisteti, oli hageja soov omada kindlat kohtuotsust juhuks, kui isa keelduks edaspidi lapsele elatusraha maksmast. Vastavalt Perekonnaseaduse §-le 61 lg. 3 võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hagiavaldusest selgub, et käesoleval juhul ei ole tegemist vanema varalise seisundi muutumisega võrreldes varasema kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja majanduslik seis eelmise kohtuotsuse tegemise aja seisuga halvenenud. Nimelt on ta alates
6. veebruarist 2008.a. määratud pikaajalisele palgata sundpuhkusele ning kostja on asunud endale uut töökohta otsima. Töö otsimise ajal on talle Sotsiaalhoolekande poolt määratud tööotsija toetus summas 197 EURO-t nädalas, ehk 3 000 krooni nädalas ning 12 000 krooni kuus. Kahjuks on ka Iirimaal majanduslangus ning küllaltki keeruline uut töökohta leida. Kostja on alates 08.11.2007.a. üürinud kolme peale eluruumid, mille maksumuseks on kokku 1 200 EUROt kuus, so. 400 EUROt per., mis moodustab 6 258 krooni inimese kohta. Kostjale jääb tema sissetulekut aluseks võttes järele 5 742 krooni, millest ta tasub hagejale elatusrahana 3 000 krooni. Kostjale endale jääb elamiseks alles 2 742 krooni. Kuivõrd kostja majanduslik seis on vahepeal halvenenud ning ta ise tuleb vaevu otsotsaga kokku, puudub tal võimalus elatusraha suurendamiseks. Küll aga püüab kostja teha endast oleneva, et tasuda kohtu poolt väljamõistetud elatusraha 3 000 krooni kuus. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes Perekonnaseaduse §61 lg. 3 palub kostja kohtul jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi rahuldamiseks puudub kohtul õiguslik alus, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Hageja hagis märgitud põhjenduste kohaselt on käesolev hagi elatise suurendamiseks esitatud põhjusel, et hageja on kohustatud elatusrahalt maksma tulumaksu. Perekonnaseaduse §-i 23 lg. 2 kohaselt varalise seisundi või abivajaduse muutumisel võib abikaasa või lahutatud abikaasa nõuda elatise suuruse muutumist või elatise maksmise lõpetamist. Asja materjalide kohaselt ei ole kostja lapse isana kantud lapse sünniakti, kuid kostja ei ole käesolevas asjas oma isadust XXX.a. sündinud tütre AT`i suhtes vaidlustanud. Vaidlus puudub pooltel ka selles, et Harju Maakohtu otsusega 20.12.2007.a. tsiviilasjas nr. 2-07-28811 rahuldati HT hagi IF`i vastu elatise saamiseks summas 3 000 krooni kuus alates 01.01.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. Kohus leiab, et hageja põhjendus käesolevas hagis elatise suurendamiseks 700 krooni võrra kuus ei põhine seadusel. Perekonnaseaduse §-i 61 lg. 3 sätete kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja ei ole oma hagis elatise suurendamiseks tuginenud asjaolule, et tema enda varaline seisund või alaealise lapse vajadused on peale varasemat kohtuotsust muutunud. Seega puudub kohtul ka õiguslik alus hagejale juba väljamõistetud igakuise elatusraha suuurendamiseks. Kostja on asjas esitanud tõendid selle kohta, et tema varaline seisund on oluliselt halveneud seoses töö kaotamisega. Samas kinnitan kostja oma vastuses hagile, et teeb kõik temast oleneva, et maksta lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni elatusraha kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata kui esitatud kohtule ilma õiguliku aluseta. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta riigi kanda seonduvalt asjaoluga, et hagejad on riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagides Riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 alusel. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 27.06.2008.a.