pinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984; asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn) ja tema
pinguline esindaja prokurist Elar Simmo RESOLUTSIOON 1.Tühistada Harju Maakohtu
inberg, ning Ahti Vangonenile kuuluv sõiduk Volkswagen Passat (riiklik registreerimismärk 517 ADY), mida juhtis Ahti Vangonen. Opel alustas möödasõitu ees märgatavalt aeglasemalt liikunud Volkswagenist. Möödasõidul olles märkas Opeli juht, et Volkswageni juht pidurdas järsult ja lülitas sisse vasaku suunatule. Opeli juht sai aru, et Volkswagen kavatseb ilmselt sooritada pööret ca 15-20 m kaugusel vasakul asuvale kõrvalteele, ning kokkupõrke vältimiseks alustas samuti pidurdamist. Kuivõrd kohas, kus Opeli juht oli alustanud pidurdamist, oli täiesti ootamatult must jää (eelnevalt oli kogu maantee olnud kuiv, libeduseta), siis sattus sõiduk Opel Zafira külglibisemisse ja paiskus teelt välja vasakule vastu puud ning sealt edasi parema küljega kraavi. Sõidukite vahel kokkupõrget ei toimunud. Liiklusõnnetuse põhjustas hageja hinnangul Ahti Vangonen, kes tunnistas ennast kohapeal liikluskahju põhjustamise eest vastutavaks. Hageja hinnangul rikkus Ahti Vangonen liikluseeskirja (
) § 11, § 91, § 100, § 128 ja § 134 nõudeid, s. t alustas manöövrit (vasakpööret), veendumata selle ohutuses, ei märganud ega andnud teed möödasõidul olevale juhile, millega takistas hagejale kuuluva Opeli juhti manöövrit (möödasõitu) ohutult lõpetamast. Kuivõrd Volkswageni juhi poolne liikluseeskirjade rikkumine tingis Opeli juhi jaoks sõidukiiruse järsu vähendamise vajaduse, mis põhjustas liiklusõnnetuse, siis on kostja vastavalt LKS § 7 lg-
1 kohustatud hüvitama hagejale tekitatud liikluskahju. Ahti Vangoneni tsiviilvastutus on kindlustatud kostja Salva Kindlustuse AS juures. 13.02.2006 esitas hageja kooskõlas LKS § 40 lg-ga 2 kostja kui liikluskahju põhjustaja kindlustusseltsi vastu kahju hüvitamise nõude. 03.03.2006 teatega teavitas kostja hagejat hageja sõiduki liiklusõnnetuse eelsest harilikust väärtusest ning kinnitas, et on vastavalt seadusele kohustatud kahjujuhtumi kindlustusjuhtumiks tunnistamise korral hüvitama hagejale 115 000 krooni juhul, kui Opel antakse üle kindlustusandjale, ning 90 000 krooni, kui Opelit kostjale üle ei anta. 28.03.2006 esitas hageja kostja 03.03.2006 teatele vastuse, milles teatas, et ei nõustu kostja poolt 03.03.2006 hüvitamisotsuses pakutud hüvitussummaga. 30.03.2006 kirjaga teavitas kostja hagejat oma otsusest hageja nõue osaliselt rahuldada ning märkis, et on oma otsusest tulenevalt kohustatud hüvitama 125 000 krooni, juhul kui sõiduki jäänused jäävad kostjale, või 100 000 krooni, kui avariijärgne sõiduk jääb hagejale. 03.04.2006 esitas hageja kostjale kahju hüvitamise otsuse täitmiseks vajalikud pangarekvisiidid. 18.04.2006 edastas Salva Kindlustuse AS hagejale uue otsuse kahjujuhtumis nr S26060770, mille kohaselt kostja
idis, et liiklusõnnetus ei ole kindlustusjuhtum, kuna kahju ei ole põhjustanud kostja kindlustusvõtja, vaid hagejale kuuluva sõiduki juht Annely
inberg
Hageja OÜ Mayor Arts Organization ei nõustunud Salva Kindlustuse AS 18.04.2006 otsusega kahjujuhtumis nr S26060770 ja vaidlustas selle Kindlustuse Vaidluskomisjonis. Hageja nõudis Salva Kindlustuse AS 30.03.2006 kahju hüvitamise otsuses märgitud ulatuses liikluskahju hüvitist ja viivist 75 600 krooni kahjuhüvitise väljamaksmisega viivitatud aja eest. Kindlustuse Vaidluskomisjon jättis hageja kaebuse 15.11.2006 otsusega täies ulatuses rahuldamata. 2
Kostja ei ole
Kostja ei ole arvesse võtnud, et hagejale kuuluva sõiduki juhi manööver, järsk pidurdamine, oli otseses põhjuslikus seoses kostja kindlustusvõtja, Volkswagen Passati juhi A. Vangoneni pidurdamisega ja sellest tingitud. Pidurdamine oli põhjendatud kokkupõrke vältimiseks ning Opel Zafira juht täitis
selles mõttes, et kohandas oma sõiduki kiiruse selliseks, mis võimaldaks peatumist. Alusetu keeldumine hüvitise maksmisest on vastuolus ka heade kommetega, kuna pärast kindlustushüvitise nõude saamist ja rahuldamist asus kostja pahatahtlikult otsima võimalusi hüvitise väljamaksmisest keeldumiseks. Kuna kostja hüvitist tähtaegselt välja ei maksnud, nõudis hageja temalt viivist kahju hüvitamise nõude tekkimise ajal kehtinud LKS § 45 lg-s 4 sätestatud määras, s. o esimesel kümnel päeval üks protsent tasumata hüvitise väärtusest iga viivitatud päeva eest ja 0,4 protsenti iga järgneva viivitatud päeva eest. Hageja nõudis viivist kahe perioodi eest: perioodil 15.03.2006-30.03.2006 kindlustushüvitiselt 100 000 krooni kokku 12 000 krooni ja perioodil 04.04.2006-13.09.2006 (159 päeva) 63 600 krooni. 14.11.2007 suurendas hageja viivise nõuet perioodi 14.09.2006-30.11.2007 (443 päeva) eest 177 200 krooni võrra, rakendades viivisemäära 0,4 % päevas väljamaksmata kindlustushüvitise summalt 125 000 krooni. Kokku moodustas hageja viivise nõue 252 800 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja Salva Kindlustuse AS jäi vastuväidetes hagile oma 18.04.2006 liiklusõnnetuse liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise ja liikluskahju hüvitamisest keeldumise otsuses (kahjujuhtum nr S26060770) toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Kostja väitis, et 10.02.2006 toimunud liiklusõnnetuse põhjustamises oli süüdi hagejale kuuluvat sõidukit Opel Zafira (riiklik registreerimismärk 972 ANR) juhtinud Annely
inberg, kes rikkus liikluseeskirja § 91 ja § 123. Sellepärast puudub LKS § 44 lg 3 p 3 kohaselt alus hagejale liikluskahju hüvitamiseks.
inberg alustas möödasõitu eesliikuvast sõidukist, kuid ei valinud selleks õiget kiirust. Eesliikunud Volkswagen Passati juht Ahti Vangonen ei loonud liiklusohtlikku olukorda, mis tinginuks Annely
inbergi manöövri ja selle tagajärjel liiklusõnnetuse tekkimise, kuna Ahti Vangoneni juhitud sõiduk ei olnud väljunud pärisuunaliselt sõidurajalt ega alustanud ühtegi manöövrit. Kiiruse vähendamine ja suunatuledega märkuandmine ei ole liikluseeskirja § 2 lg 25 mõistes samastatav manöövriga. Kostja ei ole andnud 30.03.2006 kirjas hagejale võlatunnistust. 30.03.2006 kirja saatmise ajal ei olnud välja selgitatud kindlustusjuhtumi toimumise asjaolud ning kostjal ei olnud tekkinud kohustust kindlustushüvitise väljamaksmiseks. Kindlustusandja poolt kahjujuhtumi menetlemise käigus tehtud otsused ei ole käsitletavad VÕS §-s 30 sätestatud konstitutiivse võlatunnistusena. Liikluskindlustuse seadus ei pane kindlustusandjale abstraktset hüvitamiskohustust, vaid kindlustusandja selgitab igakordselt kindlustusjuhtumi menetlemisel välja, kas on tegemist liikluskahjuga (LKS § 26) ja kas esinevad liikluskahju hüvitamise alused (§ 44). Juhul kui kindlustusandja on teinud otsuse liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise kohta, on tal võimalik hiljem siiski tõendada, et tal otsuses näidatud kohustust ei ole. Kindlustusjuhtumi menetlemise korra rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust, vaid kindlustusandja kohustuse tasuda viivist. Kostja vaidles vastu kindlustushüvitise nõudele ja viivise nõudele. Viivisenõude osas märkis kostja, et lisaks üldisele põhjendamatusele on hageja esitanud viivise LKS § 44 lg-s 5 toodud piirmäära ületavas suuruses. LKS § 44 lg 5 kohaselt ei saa viivise summa olla suurem kui 100 protsenti hüvitise summast. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejale on tekkinud otsest varalist kahju 100 000 krooni ulatuses ja vastavalt kindlustushüvitise suurus oleks 100 000 krooni, kui esineks alus kahju hüvitamiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas 21.01.2008 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja Salva Kindlustuse AS-lt OÜ Mayor Arts Organization kasuks kindlustushüvitise 93 750 krooni, juhul kui hageja ei anna avariilist sõidukit väärtusega 25 000 krooni üle Salva Kindlustuse AS-
, ning 56 700 krooni viivist. Kohus otsustas jätta asjas hageja kantud menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda, võttes aluseks TsMS § 162 lg 1 ja 2 ning § 163 lg 1. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus kindlustushüvitise suuruse üle, viivise arvestuse ning selle suuruse üle, samuti selle üle, et liiklusõnnetus
idis aset talvisel ajal veebruarikuus ning väljas oli juba pime. Pooled
ppisid kohtuistungil kokku avariilise sõiduki Opel Zafira väärtuseks 25 000 krooni.
kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sõiduautot Opel Zafira juhtinud Annely
inbergi seletuse kohaselt (vt kindlustuse vaidluskomisjoni istungi protokoll 06.11.2006) alustas ta Tallinn – Haapsalu maanteel möödasõitu eespool sõitvast sõidukist, kui jõudis tõusule, kus oli möödasõit lubatud. Ta näitas suunda ja reastus välja vastassuunavööndisse. Teelõik oli tema hinnangul sirge ja nähtavus hea. Sõiduauto Volkswagen Passat oli temast eespool ning A.
inberg nägi pärast möödasõidu alustamist, et Volkswagen Passat pidurdas järsult ja lükkas sisse vasaku suunatule. A.
inbergile jäi mulje, et Volkswageni juht tema sõidukit ei olnud märganud. Seetõttu 4
inberg samuti pidurdas ning tema auto kaotas juhitavuse tee libeduse tõttu ja auto läks külglibisemise tõttu teelt välja. Tagasi reastada A.
inberg oma seletuse kohaselt autot enam poleks jõudnud, kuna oli eessõitvast autost tagapool kolm-neli auto pikkust ning kiirus möödasõidul oli 80 – 90 km/t (vt A.
inbergi seletus kahjuteatel 13.02.2006). Sõiduauto Volkswagen Passati juht pidurdas järsult, sest oli pime ja ta ei näinud teelõiku, kuhu ta keerama peab. Volkswageni juhi A. Vangoneni ütluste kohaselt A.
inbergile nägi ta viimasel hetkel kõrvalteed, kuhu ta keerata soovis. Sõiduautot Volkswagen Passat juhtinud Ahti Vangonen sõiduauto Opel Zafira juhi hinnangul ilmselt taganttulevat sõidukit ei märganud. Ahti Vangoneni enda seletuse kohaselt kindlustuse vaidluskomisjoni istungil 06.11.2006 ta aeglustas sõidukiirust, kuna otsis kohta, kust ära keerata. Ta teadis, et tänavavalgustuse posti kohalt tuli ära keerata, kuid oli pime ja tee libe. Möödasõitu tegev sõiduauto ilmus tema vaatevälja ootamatult otse külje pealt. A. Vangoneni seletuse kohaselt ta taganttulevat sõidukit enne suunamärguande andmist ei märganud ning ta ei osanud ka öelda, kui kaugel ta enne suunamärguande andmist kõrvalteelt oli. A. Vangoneni arvates möödasõitu tegeval sõidukil tuled põlesid, kuid nähtavus oli halb, vist sadas lund. A. Vangonen vaatas väidetavalt tagasivaatepeeglisse ka, kuid sel hetkel ta tulesid ei näinud. Need võisid tema arvates jääda pimedasse kolmnurka ning teel oli tõusukoht. A. Vangoneni seletuse kohaselt, kui ta oleks tulesid näinud, ta poleks vasakule keeranud. A. Vangoneni juhitud sõiduk võis tema hinnangul olla teeotsast 4 kuni 5 autopikkust, kui ta teist sõidukit märkas. Eeltoodust kujunes kohtule veendumus selles, et sõiduauto Volkswagen Passati juht A. Vangoneni tähelepanu oli tema enda seletuse kohaselt suunatud eelkõige kõrvaltee märkamisele, et õigel ajal sinna ära keerata, mistõttu võis talle jääda märkamatuks tagant vasakult vastassuunavööndis möödasõitu alustanud sõiduauto Opel Zafira. Seega oli möödasõitu alustanud sõiduki juhil A.
inbergil tekkinud olukorras tema ees vasakpööret kavandavale sõidukile otsasõidu vältimiseks ainuvõimalik pidurdada, mille tulemusel libeda teepinna tõttu sattus tema juhitud sõiduk külglibisemisse ning sõitis teelt välja vastu puud ja seejärel kraavi. Pooled on teeolude suhtes avaldanud kindlustusandjale vastuolulisi ütlusi. Hageja väidetel oli Opeli juhi A.
inbergi seletuse kohaselt tee kuni avariipaigani kuiv ning nähtavus hea ja alles seal oli teel must jää. A. Vangoneni seletuse kohaselt oli tee libe ja sadas ka lund ning nähtavus oli halb. Kohtu arvates on käsitletava liiklusõnnetuse puhul tegemist mõlema sõidukijuhi poolse süülise käitumisega, seega segasüüga, milles sõiduautot Opel Zafira juhtinud A.
inbergi osalus moodustab 25 % ning sõiduautot Volkswagen Passat juhtinud A. Vangoneni osalus 75 %.
kohaselt ei tohi keegi oma tegevuse või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust.
kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Olnuks sõiduauto Volkswagen Passati juht Ahti Vangonen hoolas ning veendunud enne manöövri kavandamist selle ohutuses ja ka selles, kas teel on peale tema veel teisi liiklejaid, poleks ta tagant möödasõitva sõiduki juhis tekitanud oma märguandega vasakpöörde tegemiseks ohutunnet, mille tulemusel viimane pidurdas, et vältida otsasõitu tema ees vasakpööret tegema asuvale sõidukile. Kuna sõiduauto Opel Zafira juht alustas möödasõitu kiirusega 80 – 90 km/tunnis, ei arvestanud viimane kohtu arvates teeolusid ja võimalikku takistust möödasõidul. Käsitletav liiklusõnnetus
idis aset talvekuul, mil Eesti teedel võib üldteadaolevalt esineda jäidet, musta jääd jms, mis oluliselt raskendavad liiklusolusid. Eeltoodust ilmneb kohtu arvates veenvalt asjaolu, et hageja omandisse kuuluvat sõiduautot Opel Zafira juhtinud Annely
inberg ei valinud möödasõiduks tee- ja ilmastikuoludele sobivat sõidukiirust, mistõttu pidurdamisel sattus tema juhitav sõiduk külglibisemisse ning sõitis vastu puud ja seejärel kraavi. Samas ei saa kohus siinkohal märkimata jätta asjaolu, et sõiduauto Opel Zafira juht võis tekkinud olukorras ära hoida 5
inbergi poolt liikluseeskirjade rikkumise osas. Salva Kindlustuse AS hageja kindlustusandjana on asja materjalide kohaselt teinud käsitletava kindlustusjuhtumi osas kaks teineteisele vastukäivat otsust. Kostja põhitegevuseks on liikluskahjude käsitlemine, seega on tema käitumine käesoleva kindlustusjuhtumi käsitlemisel asjas ilmnenud asjaolusid aluseks võttes olnud ilmselt vastutustundetu ning olnud hagejat eksitav ja koormav. Seega on hageja kohtu arvates õigustatud saama liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks kindlustushüvitist 75 % ulatuses liikluskahjust ning samas ulatuses hageja poolt arvestatud viivistest, sest kindlustusandja on viivitanud hagejale liikluskahju hüvitamisega ja hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja on kohustatud maksma hüvitise taotlejale viivist esimesel 10 päeval 1 protsent iga viivitatud päeva eest ning 0,4 % iga järgneva viivitatud päeva eest. Viivise arvutamise aluseks on tasumata hüvitis või teostamata hüvitamise väärtus. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks kindlustushüvitisena 93 750 krooni, juhul kui hageja ei anna kostjale üle avariis kahjustatud sõidukit väärtusega 25 000 krooni, ning viivised summas 56 700 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja Salva Kindlustuse AS palub esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu 21.01.2008 otsuse osas, milles hagi rahuldati, ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellant palub jätta menetluskulud täies ulatuses vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus tuvastanud liiklusõnnetuses osalenud juhtide segasüü, kus tsiviilvastutus jagunes liiklusõnnetuses osalejate vahel proportsioonis 75 % ja 25 %, kuid kaevatavast kohtuotsusest ei nähtu, mis tingis vastutuse sellise jagunemise. Apellant on nõus hagejale kuuluva sõiduki Opel Zafira juhi Annely
inbergi süü tuvastamisega, kuid vaidleb vastu kohtuotsusele osas, mille kohaselt kostja kindlustusvõtja Ahti Vangonen, kes juhtis teist liiklusõnnetuses osalenud sõidukit Volkswagen Passat, rikkus liikluseeskirja ja on 75 % osas süüdi liikluskahju põhjustamises. Kostja hinnangul puudub Ahti Vangonenil tsiviilvastutus kõnealuse liiklusõnnetuse toimumises ning liiklusõnnetuse põhjustas täies ulatuses Opel Zafira juhi tegevus. Kostja arvates on õige ja põhjendatud Kindlustuse Vaidluskomisjoni 15.11.2006 otsuses esitatud seisukoht ning Harju Maakohus on andnud liiklusõnnetuse asjaoludele ebaõige tõlgenduse. Maakohtu 06.06.2007 korraldaval istungil on hageja esindaja omaks võtnud liiklusõnnetuse faktilised asjaolud, mille kohaselt sõiduki Volkswagen Passat juht pidurdas maanteel sõites ja lülitas sisse vasakpoolse suunatule, kuid ei väljunud oma suunavööndist. Seega liiklusõnnetuse faktiliste asjaolude üle vaidlust ei ole, kuid asjas vaieldakse õigusliku hinnangu üle liiklusõnnetuse osaliste tegevusele ja vastutuse tekkimisele. Esimese astme kohus on kvalifitseerinud Volkswagen Passati juhi tegevuse
ja § 91 rikkumisena, millest tuleneb tsiviilvastutus.
on abstraktne norm, mis ei reguleeri liiklust konkreetsetes situatsioonides.
A. Vangonen järgis
reeglit, mille kohaselt tuleb valida ohutu sõidukiirus, ning
, mille kohaselt tuleb suunamärguanne anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne manöövri alustamist. Samas A. Vangonen ei alustanud manöövrit, milleks
lg 25 järgi tuleb pidada suundumist sõidutee vastassuunavööndi sõidurajale, millel liikus möödasõidul olev Opel Zafira. Volkswagen Passat jätkas liikumist pärissuunavööndis parempoolsel sõidurajal. Kuna asjas on tuvastatud, et külglibisemisse sattumise ajal oli hagejale kuuluv sõiduk Opel Zafira vastassuunavööndis, siis ei oma tähtsust, kas Volkswagen Passati kiirus vähenes järsult, kuna sõidukid olid erinevatel sõiduradadel ning Volkswagen Passati paiknemine ei saanud kujutada liiklusohtu A.
inbergi juhitud sõidukile. Antud juhul ei esinenud Volkswagen Passati juhi tegevuses ühtegi objektiivset asjaolu, mida saaks käsitleda teise liikleja ohustamisena ning mis õigustaks Opeli juhi poolset teelt väljasõitu. Kostja jääb liikluskahju hüvitamisest keeldumise otsuses väljendatud seisukoha juurde, et liikluskahju põhjustas hagejale kuuluva sõiduki Opel Zafira juht Annely
inberg
Kuna liiklusõnnetuse ja liikuskahju põhjustas hagejale kuuluva sõiduki juht, siis hagejale tekkinud liikluskahju LKS § 44 lg 3 p 3 kohaselt hüvitamisele ei kuulu. Vastavalt LKS § 44 lg 3 p-
3 ei hüvitata kahju tekitamise eest vastutava sõidukijuhi juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud kahju, välja arvatud isikukahju. Kuna liikluskahju ei põhjustanud kostja kindlustusvõtja ega kindlustatu, siis puudub kostjal liikluskahju hüvitamise kohustus liikluskindlustuse seaduse järgi. Kuna hageja liikluskahju hüvitamise nõue on alusetu, on alusetu ka viivisenõue. Apellant väidab, et kohus on teinud kaevatavas otsuses olulise arvutusvea, märkides, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kindlustushüvitis 93 750 krooni, juhul kui hageja ei anna avariilist sõidukit väärtusega 25 000 krooni üle Salva Kindlustuse AS-
. Eeldades, et sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus oli 125 000 krooni ja liiklusõnnetuse järgne väärtus 25 000 krooni, siis kahju summas 100 000 krooni hüvitamise korral 75 % ulatuses moodustaks kahjuhüvitis 75 000 krooni, mitte 93 750 krooni, nagu kohus on kaevatava otsusega välja mõistnud. Seega juhul, kui ringkonnakohus peaks
idma, et esimese astme kohtu otsus on sisuliselt põhjendatud, palub apellant muuta kindlustushüvitise väärtust, kuna otsuses on arvutusviga. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 21.01.2008 otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks välja liikluskindlustuse hüvitis 125 000 krooni ning viivis 75 600 krooni. Vastuapellatsioonkaebuse esitaja palub jätta menetluskulud täies ulatuse Salva Kindlustuse AS kanda. Hageja vaidleb otsusele vastu osas, milles esimese astme kohus
idis, et hagejale kuuluvat 7
inberg on 25 % ulatuses süüdi liikluskahju põhjustamises ennekõike ebaõige, tee- ja ilmastikuoludele mittevastava sõidukiiruse valiku tõttu (
Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt ei nähtu kohtuotsusest, missuguste tõendite alusel kohus sellisele järeldusele jõudis. Kohus on viidanud üldteadaoleva asjaoluna sellele, et talviti esineb Eesti teedel jäidet, musta jääd jms, kuid konkreetses kohas ja ajahetkel esinevad tee- ja ilmastikuolud on faktiline asjaolu, mis nõuab tõendamist. Seega hageja arvates on Annely
inbergi süü ja kahju tekitajate segasüü tõendamata. Kohtu järeldus Annely
inbergi poolt ebaõige sõidukiiruse valiku ja
rikkumise kohta on ebaõige, sest A.
inbergi tegevus oli suunatud just
täitmisele, kuna ta püüdis kohandada enda sõiduki kiirust teel etteaimatavale takistusele otsasõidu vältimiseks. A. Vangonen oli enda juhitud sõidukil sisse lülitanud vasaku suunatule ja asunud pidurdama ning oli ilmne, et ta kavatseb sooritada vasakpööret möödasõidul oleva sõiduki ette. A. Vangonen on kostjale antud seletuses kinnitanud, et ta ei märganud möödasõidul olevat sõidukit. Seega vähendas A.
inberg järsult kiirust kokkupõrke vältimiseks ning järgnenud teelt väljasõit oli tingitud A. Vangoneni poolsest liikluseeskirja rikkumisest. Apellant kaebab muuhulgas selle peale, et kohus on jätnud arvestamata ja hindamata hageja viited sellele, et Volkswageni juht rikkus
Vasakpöörde sooritajal on eeltoodud sätete järgi kohustus veenduda manöövri ohutuses ja anda teed möödasõidul olevale juhile. Mõiste anda teed (mitte takistada) all mõistetakse
lg 1 kohaselt nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Antud juhul takistas Volkswagen Passati juht A. Vangonen möödasõidul oleva sõiduki juhti A.
inbergi manöövrit ohutult lõpetamast ja põhjustas liikluseeskirja rikkumisega liiklusõnnetuse. A. Vangonen vastutab liiklusõnnetusega tekitatud kahju eest täies ulatuses. Seetõttu on hageja seisukohal, et kostja kui A. Vangoneni kindlustusandja peab hagejale tekkinud liikuskahju LKS § 7 lg 1 alusel hüvitama. Vastuapellatsioonkaebuses
iab hageja, et kohus on jätnud kaevatavas otsuses hindamata hageja väited kindlustusseltsi kahjuhüvitise suhtes tehtud otsuste ja nende õigusliku tähenduse kohta. Hageja tugines esimese astme kohtu menetluses väitele, et Salva Kindlustuse AS rikkus liikluskindlustuse seadusega kehtestatud liikluskahju hüvitamise nõude käsitlemise korda, ei teinud liikluskahju hüvitamise otsust LKS § 45 lg-s 1 sätestud 30-päevase tähtaja jooksul pärast hageja nõude esitamist 13.02.2006 ning keeldus kahju hüvitamisest uue otsusega pärast nõude osalist rahuldamist 30.03.2006, mis on nii liikluskindlustuse seaduse kui heade kommete vastane. Kohus ei võtnud seisukohta kostja 18.04.2006 otsuse tühisuse suhtes, vaid tõdes kaevatavas kohtuotsuses, et kostja käitumine on olnud vastutustundetu ning hagejat eksitav ja koormav. Kohtuotsusest ei nähtu, missugune on selle kohtu järelduse õiguslik tähendus. Samuti ei vastanud esimese astme kohus hageja väitele, et Salva Kindlustuse AS 30.03.2006 otsus liikluskahju osalise hüvitamise kohta oli võlatunnistus VÕS § 30 tähenduses. Seega on kohtuotsuse motiivid nimetatud asjaoludel ebaõiged. Vastuväited vastuapellatsioonkaebusele Kostja vaidleb hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning rahuldada kostja apellatsioonkaebus. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega,
iab, et otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu tõendite hindamisel alljärgnevatel põhjendustel. Maakohus tuvastas alljärgnevad tsiviilasjas olulised faktilised asjaolud: 8
inberg alustas 10.02.2006 kell 21.55 Tallinn–Haapsalu maanteel möödasõitu eespool sõitvast sõidukist. Ta näitas suunatuld ja reastus välja vastassuunavööndisse.
inberg samuti pidurdas, auto kaotas juhitavuse tee libeduse tõttu ja auto sõitis külglibisemise tõttu teelt välja kraavi, millest tekkisid sõiduautol tehnilised vigastused. 4. Sõidukite vahel kokkupõrget ei toimunud. Eelnimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, kes autojuhtidest oli süüdi hagejal varalise kahju tekkimises. Maakohus asus seisukohale, et tegemist on segasüüga, millega ei nõustu apellant Salva Kindlustuse AS. Kolleegium nõustub apellandi väidetega, et otsuses olev viide Volkswagen Passat juhi süüle
ja § 91 rikkumises ei ole tõendamist
idnud.
kohaselt ei tohi keegi oma tegevuse või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust.
kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Nimetatud
ja § 91 rikkumist Volkswagen Passat juhi käitumises aga toimikus olevatest tõenditest ega maakohtu enda poolt tuvastatud asjaoludest ei ilmne. Apellandi väide on põhjendatud, et Volkswagen Passat sõitis oma sõiduvööndis ning ei alustanud manöövri sooritamist ega takistanud möödasõitu alustanud sõiduauto Opel Zafira liiklemist. Asjaolu, et Volkswagen Passat juht pidurdas ning näitas suunatuld, ei saanud takistada sõiduautol Opel Zafira möödasõitu lõpetamast ega ümberrivistumast. Otsuses olev põhjendus sellest, et Volkswagen Passat juht alustas ilmselt vasakpöörde sooritamist, ei ole kooskõlas toimikus olevate tõenditega. Kindlustuse Vaidluskomisjoni toimiku materjalides olevast Volkswagen Passat juhi Ahti Vangoneni seletusest ilmneb, et ta ei olnud pärisuunavööndist välja keeranud. See ilmneb ka Opel Zafira juhi Annely
inbergi seletusest. Asjaolu, et Volkswagen Passat juht kavatses ristteel ära pöörata ning selleks pidurdas ja näitas suunatuld, ei saa sõidukijuhile süüks panna. Kolleegium nõustub apellandiga, et A. Vangonen järgis
reeglit, mille kohaselt tuleb valida ohutu sõidukiirus, ning
, mille kohaselt tuleb suunamärguanne anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne manöövri alustamist.
lg 25 järgi manöövri all mõistetakse igasugust pööret või mistahes ümberreastumist. Toimiku materjalide kohaselt Volkswagen Passat juht ei olnud asunud manöövrit teostama, kui sõiduauto Opel Zafira pidurdas ja sõitis teelt välja. Kolleegium nõustub Kindlustuse Vaidluskomisjoni 15.11.2006 otsuses oleva seisukohaga, et sõiduki Opel Zafira juht Annely
inberg eiras
nõudeid, so ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks ilmastiku- ja teeoludega ning sõidukogemustega ning pidurdades libedal teel kaotas sõiduki üle kontrolli, mistõttu see kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja kraavi. Eeltoodust juhindudes kolleegium ei tuvastanud sõiduki Volkswagen Passat juhi käitumises süüd, mistõttu segasüü kohaldamiseks puudus alus ning apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium ei nõustu vastuapellatsioonkaebuses oleva väitega, et Volkswagen Passat juht rikkus
Õige on, et vasakpöörde sooritajal on eeltoodud sätete järgi kohustus veenduda manöövri ohutuses ja anda teed möödasõidul olevale juhile, kuid antud tsiviilasjas ei alustanud Volkswagen Passat juht vasakpööret möödasõitu 9
pingust tulenevad kohustused, kui LKindlS §-s 4 sätestatud sõidukiga tekitati kindlustusjuhtum. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist vaidlusega, kas hagejal tekkinud kahju näol on tegemist liikluskahjuga LKindlS § 26 mõttes ja kas kostjal üldse tekkis kohustust hüvitada tekkinud kahju. Vastavalt LKindlS § 7 lg-
1 kindlustusandja on kohustatud hüvitama kindlustatu tekitatud liikluskahju. Seega kahju hüvitamise kohustus tuleneb seadusest, kuid üksnes sel juhul, kui esineb kindlustusjuhtum. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendamist
idnud kindlustusjuhtumi olemasolu, mistõttu ei saa hagejal tekkida õiguslikku alust nõuda kindlustusandjalt tekkinud kahju hüvitamist. Kuivõrd hagi tuleb jätta täies osas rahuldamata, siis puudub vajadus hinnata OÜ Mayor Arts Organization väiteid otsuses oleva aritmeetilise vea kohta ning tõendeid hagejal tekkinud kahju suuruse ja viiviste nõude osas. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluses kannab kulud see pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb esimese astme kohtu kui ka apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja OÜ Mayor Arts Organization kanda. Iko Nõmm Mare Merimaa Malle Seppik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.