← Eesti

2-04-1506/64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1506 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 11. j

) § 19 lg 2 p 4, asjaõigusseaduse (AÕS) § 106 ja

  1. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ehitustööd teostati tema rahaliste vahendite arvelt.
  2. Cartie kellade suhtes on kostja omaks võtnud, et tegemist on ühisvaraga ning hageja ei ole nõus omaksvõtu tagasivõtmisega. Omaksvõtu esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) redaktsioon ei sisaldanud käesoleval hetkel kehtivas TsMS redaktsioonis sätestatud asjaolu omaksvõtu ja selle tagasivõtmise regulatsiooni, mistõttu ei saa rakendada TsMS 231 lg
  3. Cartie kellade passidest nähtub, et need on soetatud kostja poolt enne poolte abielu sõlmimist ning järelikult on need kostja lahusvara.
  4. Kostja Union Bank of Switzerland pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja avas konto enne poolte abiellumist ning konto avamisel oli kontol 950 000 USD. Kostja kontol olnud rahalised vahendid on tema lahusvara ning seega ei puutu kostja poolt raha kasutamine käesolevasse vaidlusesse. Abielusuhete lõppemise ajal ei olnud vastavalt kostja esitatud tõenditele kontol rahalisi vahendeid.
  5. Sotheby oksjonil müüdud maal „Madalmaade turg” või „Turuplats kuuvalgel” ei kuulunud poolte ühisvara hulka, kuna see kuulus A. Lle. 3

(8)
  1. Kohtule esitatud auto tehnilisest passist ja arvest nähtub, et sõiduauto BMW 325 registrimärgiga xxx xxx on kostja poolt omandatud enne abielu, seega on tegemist tema lahusvaraga.
  2. Kostja väide selle kohta, et xxxx-xxxxx xx hoone võõrandamisest saadud raha on poolte ühisvara, ei ole õige. Hageja omandas Xxxx-xxxxx xx hoone enne abielu sõlmimist ning võõrandas selle abielu ajal 15.10.1999.

§ 15lg 1 järgi on enne abielu omandatud vara abikaasa lahusvara.

Juhul, kui isik otsustab oma lahusvara võõrandada, on lahusvaraks ka võõrandamisest saadud rahalised vahendid V. B. i (pankrotis) apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

  1. Kohus on vaheotsuse tegemisel hinnanud vääralt asjas uuritud tõendeid, jätnud osa asjakohaseid tõendeid põhjendamatult arvestamata, kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning rikkunud menetlusõiguse norme.
  2. Vaheotsusega pidi määratama poolte ühisvara koosseis abielusuhete lõppemise seisuga, so xx.xx.xxxx. Kohus pidanuks ühisvaraks lugema Xxxxx x kinnistu ning selle eest hüvitise väljamõistmisega seonduvat lahendama pärast vaheotsuse jõustumist jätkuvas ühisvara jagamise menetluses.
  3. Kohus on ekslikult leidnud, et poolte ühisvaraks tuleb lugeda 1/3 osa kinnistust asukohaga Xxxx-xxxxx xx. xxxxxxx, 1012/1680 mõttelisest osast ja 1/3 kinnistu Xxxx-xxxxx xx. 668/1680 mõttelise osa võõrandamisest saadud rahalised vahendid.

§ 14lg 1 alusel on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.

Seejuures ühisvara tekkimisel ei oma tähtsust kummagi abikaasa rahaline panus. Hoone Xxxx-xxxxx xx. oli ühisomand AÕS § 70 lg 4 mõttes.

  1. Kohus ei arvanud ühisvara hulka Xxxxx xxx x asuvat elamut. Tõendamist on leidnud asjaolu, et kostja lahusvarana ostetud hoone asukohaga Xxxxx xxx x väärtus suurenes abielu kestel märkimisväärselt abikaasade töö ja rahalise panuse kaudu.
  2. Kohus on ekslikult leidnud, et poolte ühisvaraks tuleb lugeda maal Jeesus Kristus, JeanBabtiste Greuze maal „Neiu portree“, Rubensi maali „Kukutamine põrgusse“ koopia, Konstantin Makovski maal, Ivan Aivazovski maal, Ivan Šiškini maal metsasüžeega, Ivan Šiškini gravüürid, Louis Biloul aktimaaal, ikoonide kollektsioon 24 ikooni ja 16 ikooni, ikoonid Jumalaema, Imetegija Püha Nikolai, Kõikehoidja, Jumalaema, Spas, Jumalaema Kazanskaja , Jumalaema Feodorovskaja, Uspenije Bogoroditsõ, kaks samurai mõõka, kaks Faberge hõbedast küünlajalga, antiikkell mustas graniitkorpuses, pronksist skultpuur „Karu“, Faberge hõbevaas, vanaaegne jahipüss, Faberge hõbekujukesed 8 tk, ja elevandiluukepp.
  3. Kohus on ekslikult leidnud, et hagejal lasub TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus tõendada, et vaidlusalused esemed ei ole ühisvara. Kuivõrd märgitud esemete ühisvaraks olemist väitis kostja, siis peab kostja tõendama, et need esemed olid üldse olemas ja et need esemed olid abikaasade poolt omandatud abielu kestel. Kohus on vaidlusaluste asjade käsitlemisel poolte ühisvarana viidanud vallasasjade valduse omaja omandiõiguse eeldusele. Lisaks tuleb kriitiliselt suhtuda tunnistaja A. B. ütlustesse, kuivõrd on tegemist kostja elukaaslasega, kes on kohtumenetluses takistanud kohtutäituri tegevust hagi tagamise määruse täitmisel.
  4. Kohus on põhjendamatult jätnud ühisvara hulka arvestamata Xxxxx xxx x asunud elamu, Cartie käekellad ning Sothebys oksjonil müüdud Petrus van Schendeli maali „Madalmaade turg“, nimetatud ka „Turuplats kuuvalgel“. Kostja seisukoht
  5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 4

(8)O. B. vastuapellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  1. Kohus on vaidlustatud osas tuvastanud ebaõigesti asjaolusid ning rikkunud otsuse tegemisel õigusnorme.
  2. Asjas on õigesti tuvastatud, et Xxxx-xxxxx xx. ehitis osteti poolte abielu ajal, kuid kostja lahusvara arvel. Väär on kohtu poolt tehtud järeldus, et kostja tasus ainult 2/3 ostusummast. Vastavalt ostu-müügilepingule müüdi hoone ostjale kolme miljoni krooni eest, millest kaks miljonit krooni tuli tasuda peale lepingu allkirjastamist, ülejäänud üks miljon aga peale lepinguobjekti aluse maa erastamiseks või hoonestusõiguse seadmiseks vajalike Tallinna Linnavalitsuse poolsete õigusaktide jõustumist. Kostja erastas xxxxxxxxx hoone aluse maa alles 18.03.
  3. Seega on Xxxx-xxxxx xx. ehitis ostetud 100% ulatuses kostja lahusvara arvel. Kohus on tuvastanud valesti asjaolu, nagu oleks kostja tasunud ainult 2/3 ostusummast ning 1/3 kinnistu puhul oleks tegemist poolte ühisvaraga.
  4. Kuna ühisvara koosseisu kindlaksmääramise seisuga kuulus ühisvara hulka Xxxx-xxxxx xx. hoone, mitte kinnistu, tuleks ühisvara väärtuse kindlakstegemisel lähtuda ainult hoone väärtusest.
  5. 03.07.1995 sõlmitud xxxxx kinnistu ostu-müügilepingu alusel võetud rahaline kohustus summas 5 000 000 krooni ei kuulu poolte ühisvarasse. 23.12.1997 notariaalses avalduses nimetatud xxxxx kinnistu maksumuseks oli 3 461 027 kr., mis tõendab, et 03.07.1995 ostu-müügilepingus võetud ostuhinna tasumise kohustus summas 6 000 000 kr oli tõenäoliselt suures ulatuses fiktiivne. Kuni käesoleva ajani ei ole ükski kreeditor lepingust tulenevalt kostja vastu ühtki nõuet esitanud ega väitnud, et tegemist oleks olnud perekonna huvides võetud kohustusega.
  6. xx xxxxxx aktsiate võõrandamisest saadud raha kuulub poolte ühisvarasse. On tõendatud, et hageja võõrandas osaliselt Xx xxxxxx aktsiad
  7. Selleks, et tuvastada, milline osa aktsiaid oli seisuga november 1999 poolte ühisvaras ning milline osa millal võõrandati, taotles kostja kohtult nõuda hagejalt välja Xx xxxxxx aktsiate võõrandamise leping. Kohus jättis taotluse osas seisukoha võtmata. Hageja ei ole tõendanud, et aktsiate müügist saadud raha kulutati perekonna huvides.
  8. Kohus jättis põhjendamatult ühisvaraks lugemata Xxxx-xxxxx xx asuva hoone võõrandamisest saadud rahasumma. Hageja võõrandas 15.10.1999 hoone, kinnitades ostjale, et on vallaline, ning sai müügihinna summas 30 000 000 kr. Kuna hageja sai Xxxx-xxxxx xx hoone võõrandamisest raha vahetult enne abielusuhete lõppu, kuulub nimetatud vara poolte ühisvarasse. Hageja seisukoht
  9. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  10. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja tõendite väära hindamise tõttu osas, millega kohus luges poolte ühisvaraks Xxxxx x kinnistu võõrandamisest saadud raha, 1/3 osa Xxxx-xxxxx xx. kinnistu 1012/1680 mõttelisest osast ja 1/3 osas Xxxx-xxxxx xx. kinnistu 1012/1680 mõttelise osa võõrandamisest saadud vahendid, Petrus van Schendeli maali „Õine turg“, Jean-Babtiste Greuze maali „Neiu portree“, Rubensi maali „Kukutamine põrgusse“ koopia, Konstantin Makovski maali, Ivan Aivazovski maali, Ivan Šiškini maali metsasüžeega, Ivan Šiškini gravüürid, ikoonide kollektsiooni 24 ikooni, ikoonid Jumalaema (17 saj Stroganovskije pismena), Imetegija Püha Nikolai (
  11. saj lõpp, Palekh koolkond), Kõikehoidja (
  12. saj Palekh koolkond), Jumalaema (
  13. saj Palekh koolkond), Spas (
  14. saj Mstera), Jumalaema Kazanskaja (
  15. saj Palekh koolkond), 5
(8)Jumalaema Feodorovskaja (
  1. saj Moskva töökoda, Uspenije Bogoroditsõ, kaks antiikpüstolit, kaks samurai mõõka, kaks Faberge hõbedast küünlajalga, antiikkella mustas graniitkorpuses, Faberge hõbevaasi , Faberge hõbekujukesed 8 tk ja osas millega kohus ei arvanud ühisvara hulka Xxxxx xxx x elamut. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus. Ülejäänud osas on kohtuotsus seaduslik ja ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega.
  2. Vaheotsusega pidi kohus määrama üksnes poolte ühisvara koosseisu, mida hiljem jagama hakata. Vaidlust ei ole selles, et poolte abielu registreeriti xx.xx.xxxx ja abielusuhted lõppesid xx.xx.xxxx.

§ 14

lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara ja lg 2 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada ka abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.

  1. Seega vaheotsuse tegemiseks pidi kohus tuvastama esiteks, millise vara omandasid pooled ajavahemikul xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx ja teiseks, mis sellest varast oli reaalselt olemas abielusuhete lõppemise seisuga. Ühisvara tekkimisel ei oma iseenesest tähtsust kummagi abikaasa rahaline panus. Samuti ei ole vaheotsuse tegemise seisukohalt tähtsust sellel, et vara on hiljem võõrandatud või kinnistatud. Ühisvara jagamine ja kompensatsiooni määramine, sealhulgas ka selle üle otsustamine, kas ühisvara on omandatud täielikult või osaliselt ühe poole lahusvara arvel, otsustatakse pärast vaheotsuse jõustumist jätkuvas ühisvara jagamise menetluses.
  2. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et Xxxxx x kinnistu omandati abielu kestel ja võõrandati kostja poolt 17.06.2004, see on peale abielusuhete lõppemist. Seega ei ole vaidlust selles, et Xxxxx x kinnistu oli abielusuhete lõppemise seisuga reaalselt ühisvarana olemas ja seega tuleb ühisvaraks lugeda kinnistu, mitte kinnistu võõrandamisest saadud raha. Asjaolu, et kinnistu hiljem võõrandati, ei oma vaheotsuse tegemise seisukohalt tähtsust.
  3. Vaidlus puudus ka selles, et abielusuhete lõppemise aja seisuga oli poolte ühisvaraks vallasasjana Xxxx-xxxxx xx. hoone xxxxxxxxx, mis tuleb vaheotsuses ka poolte ühisvarana tuvastada. Ühisvaraks ei saa lugeda Xxxx-xxxxx xx. kinnistut, nagu seda soovib hageja, kuna kostja ei omandatud kinnistut abielu jooksul, vaid peale abielusuhete lõppemist. Ühisvaraks oleva hoone muutumist kostjale kuuluva kinnisasja oluliseks osaks saab arvestada ühisvara jagamisel rahalise kompensatsiooni määramisel. Asjaolu, et hoone vallasasjana omamine sisaldas ka varalist õigust erastada hoonealune maa, on üheks komponendiks hoone turuväärtuse määramisel. Maakohus, arvestades hoone omandamiseks kasutatud rahaliste vahendite kuuluvust, hoone hilisemat erastamist ja osalist võõrandamist, väljus vaheotsuse tegemisel tuvastamisele kuuluvate asjaolude piiridest.
  4. Xxxxx xxx x elamu xxxxxxxxx oli omandatud kostja poolt enne abielu, kuid abielu kestel oluliselt ümber ehitatud. Selles ei olnud ka vaidlust, et abielu jooksul vana hoone lammutati ja ehitati praktiliselt uus hoone, mis ületas oma mahult vana hoone neljakordselt. Vaidlus oli poolt vahel selles, kelle rahaliste vahendite arvel elamu ümber ehitati. Kuna aga ümberehituses osalesid mõlemad pooled ja kasutatud rahaliste vahendite ulatus ja päritolu ei ole käesoleva vaheotsuse tegemisel tähtsust omav asjaolu, tuleb Xxxxx xxx x elamu vallasasjana tunnistada poolte ühisvaraks

§ 14lg 2 alusel.

42. Kunstiväärtuste ja antiikesemete ühisvaraks tunnistamise osas nõustub kolleegium hageja seisukohaga, et kuivõrd märgitud esemete ühisvaraks tunnistamist taotles kostja, siis pidi kostja kõigepealt äratuntavalt kirjeldama iga loetletud eset ning TsMS § 230 alusel tõendama nende omandamist abikaasade poolt abielu jooksul ning nende olemasolu ka abielusuhete lõppemise ajal. Kolleegiumi arvates kostja seda teinud ei ole. Ainuüksi asjaolu, et tunnistajad nägid mingil perioodil osasid loetletud esemetest poolte ühises 6

(8)elukohas, ei anna alust tunnistada kostja poolt loetletud esemeid poolte ühisvaraks. Hageja seletuste kohaselt, mida kinnitavad ka tunnistajate ütlused, tegeles hageja aktiivselt kunsti ja antiikesemete vahendamisega, mistõttu erinevate maalide ja antiikesemete asumine mingil ajaperioodil poolte ühises kodus, ei tõenda nende omandamist abielu jooksul ja olemasolu abielusuhete lõppemise ajal. Seetõttu maale, ikoone ja antiikesemeid, mille omandamist abielu jooksul pole kostja kunagi tunnistanud ning mille kohta puuduvad tõendid, et need oleksid olnud poolte valduses abielusuhete lõppemise ajal, ei saa tunnistada poolte ühisvaraks.
  1. Jean-Babtiste Greuze maali „Neiu portree“, Rubensi maali „Kukutamine põrgusse“ koopia olemasolu on hageja tunnistanud, kuid väitis, et nimetatud maalid kuulusid hr P.le Ukrainast. Hageja sellekohaseid väiteid tõendas ka tunnistaja N. M., kes väitis, et hr P. tutvustas talle neid maale hageja ja kostja juures kodus kui talle kuuluvaid. Maakohus ei ole tunnistaja sellekohaseid ütlusi hinnanud. Kolleegium leiab, et Jean-Babtiste Greuze maali „Neiu portree“, Rubensi maali „Kukutamine põrgusse“ koopia ühisvarasse kuulumine ei ole tõendatud.
  2. Küll aga tuleb jätta kohtuotsus muutmata tundmatu autori maali Jeesus Kristus, Louis Biloul aktimaal, ikoonide kollektsioon 16 ikooni, pronksist skulptuuri „Karu“, vanaaegse jahipüssi, ja elevandiluukepi osas. Kostja tunneb ja teab neid esemeid ning ei ole nende poolte valduses olemisele vastu vaielnud. Samuti on nimetatud maalide, ikoonide ja skulptuuri kohta andnud ütlusi tunnistajad. Toimikus on tunnistaja N. M. poolt koostatud nimekiri hageja polt tema juurde toodud ikoonidest. Maali Jeesus Kristus, 16-st ikoonist koosneva kollektsiooni, pronksist skulptuuri „Karu“, vanaaegse jahipüssi ja elevandiluukepi osas märgib hageja, et tegemist on tema lahusvaraga ning Louis Biloul aktimaali osas, et tegemist on kolmandale isikule kuuluva varaga. Kuna hageja tunnistas, et need esemed olid poolte valduses abielusuhete lõppemise ajal, lähtus kohus õigesti valduse omaja omandiõiguse eeldusest ning hageja pidi tõendama oma väiteid, et tegu on tema lahusvara või kolmandale isikule kuuluva varaga, mida hageja ei ole teinud.
  3. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et Xx xxxxxx aktsiate müügist saadud raha ja Xxxx-xxxxx xx asuva hoone võõrandamisest saadud raha ei ole poolte ühisvara. Xx xxxxxx aktsiad võõrandati abielu kestel ja kostja ei tõendanud, et aktsiate müügist saadud rahalised vahendid oleksid olnud alles abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kostja ei ole ka väitnud, et hageja kulutas aktsiate eest saadud raha üksnes enda huvides. Hageja on kogu aeg väitnud, et raha kulus abielu jooksul igapäevasteks kuludeks ja kostja ei ole seda väidet millegagi ümber lükanud. Kui raha on kulutatud abielu jooksul, eeldatakse, et see on kulutatud perekonna huvides.
  4. Kohus tuvastas, et hageja omandas Xxxx-xxxxx xx asuva hoone enne abielu sõlmimist ja lahusvara võõrandamisel saadud rahalised vahendid on samuti lahusvara. Kostja ei ole neid kohtu järeldusi vaidlustanud. Asjaolu, et hageja kinnitas vara võõrandamise lepingus, et on vallaline, ei tõenda hoone omandamist abielu ajal. Hageja väidetel ei andnud hageja hoone võõrandamisest saadud raha ühisvara hulka, vaid kustutas sellega enne abiellumist võetud rahalise kohustuse I. M. ees. Ringkonnakohtule esitatud kirjalikes seisukohtades märgib kostja, et kuigi hageja omandas Xxxx-xxxxx xx hoone oma lahusvara arvelt, renoveeriti hoonet poolte abielu ajal, mida kohus oleks pidanud otsuse tegemisel arvestama.

§ 14

lg 2 alusel võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada ka abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud, kuid sellist taotlust Xxxx-xxxxx xx hoone osas ei ole kostja kohtule esitanud. Ka vastuapellatsioonkaebuses ei räägi kostja midagi Xxxx-xxxxx xx hoone väärtuse suurendamisest. 47. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et 03.07.1995 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel võetud rahaline kohustus on poolte ühisvara, kuna on võetud abielu jooksul ühistes 7

(8)huvides. Vaidlust ei ole selles, et kohustus võeti xxxxxxxx asuva xxxxx kinnistu omandamiseks, milline omandati ühisvarasse. Kui vara omandati ühisvarasse, on ka rahasumma, millega ühisvara eest tasuti, perekonna huvides võetud rahaline kohustus.
  1. Londonis Sotheby oksjonil müüdud Petrus van Schendeli maali „Madalmaade turg“, nimetatud ka „Turuplats kuuvalgel“ jättis kohus õigesti poolte ühisvaraks tunnistamata tuginedes oksjoni materjalidele ja tunnistaja A. B. ütlustele, mille kohaselt kuulus nimetatud maal kolmandale isikule A. L.le. Hageja ei ole neid tõendeid ümber lükanud.
  2. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et Cartie käekellad 2 tk tuleb lugeda kostja lahusvaraks. Kostja omaksvõtt leidis aset eelmise TsMS kehtivuse ajal, kui omaksvõtu tagasivõtt ei olnud piiratud. Hageja märgib õigesti, et kostja omaksvõtt vabastas ta tõendamise kohustusest, kuid kuna kostja võttis omaksvõtu tagasi, pidi hageja, kes väitis, et kellad on ühisvara, oma väidet ka tõendama. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid 2 Cartie käekella omandamise kohta abielu ajal. Küll aga esitas kostja kellade passid kahe Cartie käekella omandamise kohta enne abiellumist.
  3. Poolte kohtukulude hüvitamine otsustatakse põhiotsuse tegemisel. Margo Klaar Gaida Kivinurm Tiit Kollom 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.