Obsah (9)

§ 403§ 440§ 435§ 162§ 190§ 129§ 173§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22. juuni 2006.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja (L

§ 403) RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. otsusega.

1. Välja mõista RZ elatis 2 000 (kak (kaks kaks tuhat) tuhat) krooni krooni kuus AT kasuks tütre GZ(isikukood GZ(isikukood XXX) XXX) ülalpidamiseks alates 01.06 01.06.2006 2006.a. kuni GZtäisealiseks GZtäisealiseks saamiseni XXX.a. XXX.a., , kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla .a. väiksem kui pool Vabariigi Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
2. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamatult täidetav. Menetluskulude Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta RZkanda. RZkanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 442 lg 6]. Asjaolud 02.05.2006 esitas AT hagi RZvastu lapsele elatise saamiseks. Poolte ühiseks lapseks on XXXsündinud tütar CZ. Hageja taotles hagiavalduse kohaselt elatise 2 400 krooni kuus väljamõistmist tütre ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. Laps elab hagejaga koos. Kostja võttis hagi õigeks osaliselt ja nõustus maksma elatist 2 000 krooni kuus iga kuu

1. kuupäevaks. Kostja ei nõustunud üksi tasuma kohtukulusid ja palus need jagada pooleks. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega. Kohus saatis hagejale koopia kostja vastusest ning selle juurde lisatud dokumentidest (palgatõend, käenduseta väikelaenuleping ja laenu tagastamise graafik Hansapangale). Hageja teatas kirjas kohtule (saabus 19.06.2006), et nõustub kostja ettepanekuga. Hageja ei nõustunud osalema kohtukulude tasumises. Hageja kinnitas kirjas, et on nõus kirjaliku menetlusega. Ta selgitas, et kostja ei olnud varem kohtuvälise kokkuleppega nõus. Hageja on ise Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilane, mille kinnituseks esitas ta koolist saadud tõendi. Laps käib lasteaias ja selle eest peab hageja asuma iga kuu 600 krooni. Alates aprillist 2006 ei ole kostja lapse ülalpidamisest osa võtnud ega hagejale raha andnud. Hageja palus elatis välja mõista alates juunist
2. Kohtu põhjendused

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 403

lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata.

§ 435lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis.

Kohtule esitatud GZ sünnitunnistusest XXX, väljastatud tallinna Perekonnaseisuameti poolt 02.02.2004, tuleneb, et pooled (hageja ja kostja) on tema vanemad (t lk 2). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 000 krooni alates 01.01.2006. Hageja on esialges hagis taotlenud kostjalt elatise 2 400 krooni kuus väljamõistmist, kuid hiljem vähendanud nõuet 2 000 kroonini kuus ja palunud elatise väljamõistmist alates juunist 2006. Kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud. Kohus leidis, et RZ tuleb välja mõista elatis 2 000 krooni kuus AT kasuks tütre GZ ülalpidamiseks alates 01.06.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 2 Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. Kohus ei pea õigeks ega põhjendatuks kohtukulude jagamist poolte vahel võrdselt, kuivõrd menetlusnormid ei näe niisugust korda ette. Lisaks sellele ei oma hageja iseseisvat sissetulekut töötasu näol ja on alles ise õpilane ( t lk 3). Ta saab ainult lapsetoetust, mida peab kulutama lasteaiakoha eest tasumisel. Samuti tuleb silmas pidada, et tegelikult on lapsele tehtavad kulutused niigi suuremad kui 2 000 krooni kuus, milles kohus otsuse teeb. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt

§ 190

lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt

§ 129

lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Raivo Einula Kohtunik 3