Tsiviilasi nr.2-06-1236/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 16.november 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AS BLRT G hagi AS RGR vastu raudt

st ja raudteeinfrastruktuurile tehtud kulutustest ja investeeringutest; 5) kostja on tasu maksmisega viivitanud pikema aja kestel ja peab seetõttu tasuma seadusjärgset viivitusintressi. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et 1) on omas asukohas kauba saajaks; hageja raudteed mööda kostjale vagunite etteandmise ja äraviimisega tegeleb AS Eesti Raudtee, kelle vastu kostja võiks oma nõude suunata; 2) hageja tasunõue saab tekkida alates kohtu poolt hinna määramisest; samas menetluses ei ole võimalik määrata teenuse hinda ja mõista välja tasu; 3) viivitusintressi nõue ei saa olla põhjendatud, kuna tasu suurus ja maksekohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud; 4) hageja ei ole vaguni tasu määramisel lähtunud kehtestatud

st; hageja poolt valemisse paigutatud arvnäitajad ei ole õiged; hageja on tegevuskuludena näidanud kulusid, mis ei ole seotud vaidlusaluse raudteeharu ekspluateerimisega; maa soetamise maksumust ei saa lugeda investeeringuks; kostjasse ei puutu hageja väidetavad investeeringud kogu raudteelõigul kuna kostja kasutab üksnes 221 meetri pikkusega raudteelõiku (katastriplaanil p. 27 kuni p. 33); 5) hageja pole tõendanud, et vaidlusaluses ajavahemikus oleks kostjale adresseeritud 413 vagunit; kostja nimekirja kohaselt on kostja saajana vastu võtnud 42 vagunit; 6) hageja nõue on aegunud, vedudest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 1 aasta; 7) hageja pole hagi esitamisel tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Kostja palub jätta kohtukulud hageja kanda. kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 ja võlaõigusseaduse § 3 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Poolte vahel on vaidlus raudteeinfrastruktuuri kasutamisega seonduvate õiguste ja kohustuste üle 2003 aastal. 3 Vaidlusalusel perioodil kehtinud raudteeseaduse (RtS) § 27 järgi peab raudteeinfrastruktuuri ettevõtja, kelle raudtee piirneb või liitub teise raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteega, lubama viimasele ühenduse oma raudteeinfrastruktuuriga. Ühenduse tingimused ja selle eest makstav tasu lepitakse kokku raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel. Kui ühenduse tingimustes või tasus kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda kohtusse. RtS § 3 järgi on raudtee-ettevõtja äriregistrisse kantud äriühing, kelle tegevuseks on raudteeveoteenuse osutamine või raudteeinfrastruktuuride majandamine. Raudtee-ettevõtjat, kes majandab raudteeinfrastruktuuri, loetakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaks. Pooled on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjateks raudteeseaduse tähenduses. Vaidlust ei ole selles, et kostja juurdepääsutee/raudteeharu liitub hageja raudteega; oma raudteeharule pääsemiseks on kostjal vajalik läbida hageja raudteed 221 meetri pikkusel lõigul. Kostja harutee kaudu toimub vagunite etteandmine ka osaühingule Balti Teras (tl. 180). Pooled raudteeinfrastruktuuri kasutamise tasus kokkuleppele jõudnud ei ole. Raudteeseaduse § 27 järgi tekib raudtee infrastruktuuri kasutamisest tasuline kahekülgne võlasuhe. Võlasuhe tuleb lugeda tekkinuks alates raudteeinfrastruktuuri kasutamisest. Hageja on võimaldanud kostjal oma vara kasutada ja kostja on seda ka teinud. Raudteeseaduse mõtte kohaselt ei eeldata vara tasuta kasutust. Pooled ei ole tasuta kasutuses kokku leppinud. Seega tuleb lugeda poolte vahel leping sõlmituks lahtise tingimusega; lahtiseks tingimuseks on kasutustasu. Hageja on hagi esitamisega realiseerinud raudteeseaduse §-st 27 lg. 2 ja võlaõigusseaduse §-st 26 lg. 9 ettenähtud õiguse nõuda lahtise tingimuse määramist kohtu poolt. Kooskõlas võlaõigusseaduse §-ga 26 lg. 10 määrab kohus lepingu lahtise tingimuse, lähtudes lepingu olemusest ja eesmärgist. Kohus leiab, et raudtee infrastruktuuri kasutamise tasu määramisel tuleb lähtuda raudteeameti peadirektori 21.detsembri 2000 käskkirjaga nr. 227 kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutamise tasu

st (edaspidi -

) arvestades seejuures asjaolu, et poolte suhe on kaetud ärihuviga ning orienteeritud kasu saamisele.

§ 5

järgi peab raudteeinfrastruktuuri kasutustasu katma iga majandusaasta kõik raudteeinfrastruktuuri valdamise ja kasutamise kulud. Kasutustasu arvestamisel lähtutakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeinfrastruktuuri majandamise kogukuludest, mille hulka kuuluvad: infrastruktuuri majandamisega seotud tegevuskulud (ilma amortisatsiooni ja intressikuludeta), infrastruktuuri korrashoiuks ja parendamiseks iga-aastaselt tehtavad pikaajalised investeeringud (jooksvale majandusaastale eelneva kolme majandusaasta tegelike investeeringukulude ning jooksva ja järgneva majandusaasta prognoositavate investeeringukulude keskmine kulu) finantseerimisallikate poolt nõutav tulu (kaalutud keskmine kapitalikulu, mis on hinnatav õiglase tuluna investeeringutelt).

§ 7

ja 8 järgi koosneb raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 30% ulatuses püsikulude (põhineb tellitud rong-kilomeetritel ega muutu sõltuvalt teenuse kogusest) ja 70% ulatuses muutuvkulude (põhineb tegelikel brutotonn-kilomeetritel) osast.

§ 8

järgi tuleb püsikulude määramisel võtta aluseks 30% raudteeinfrastruktuuri kogukuludest jagades selle raudteeinfrastruktuuri raudteeharude kogupikkusega ning korrutada seejärel konkreetse ettevõtja poolt kasutatava raudteelõigu pikkusega. Muutuvkulude määramisel tuleb võtta aluseks 70% raudteeinfrastruktuuri kogukuludest 4 jagades selle antud kuul veetud brutotonn-kilomeetrite koguhulgaga ning korrutada seejärel konkreetse ettevõtja huvides veetud brutotonn-kilomeetrite hulgaga. Hageja väidab, et vaidlusalusel perioodil oli tema majandamise kogukulu raudteeinfrastruktuurile kokku 2 063 929 (476 182 + 1 058 429 + 529 246) krooni. Kostja väidab, et hageja on näidanud raudteeinfrastruktuuri majandamise kogukulu alusetult suurena. Kohus nõustub kostja vastuväidetega osaliselt. Hageja majandamise kogukulu koosneb hageja arvestuse kohaselt tegevuskuludest, investeeringutest ja finantseerimisallikate poolt nõutavast tulust. 1. Hageja poolt esile toodud tegevuskuludest (476 182) peab kohus põhjendatuks osa. Hageja on tegevuskulud välja toonud oma arvestuses 13 alajaotuses (tl. 114).

§-des 3 ja 4 on välja toodud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt osutatavad põhi- ja lisateenused;

mõttes loetakse kasutustasu koosseisu üksnes osutatavad põhiteenused. Kohus leiab, et hageja tegevuskulude loetelus on põhiteenuste osutamiseks vajalike kuludena hinnatavad raudteeinfrastruktuuri hooldamisega seonduvad kulud (töötasu, seonduvad maksud, töökorraldus, abimaterjalid ja tööriietega seonduv). Kohus peab põhiteenuse osutamiseks vajalikeks kuludeks ka transpordi kulusid, remondi- ja tehnilise ülalpidamise kulusid ning jaoskonnajuhataja ülalpidamiskulusid. Hageja kulu on tõendatud esitatud dokumentidega. Kohus leiab, et kostja vastuväited üksikutele kuluartiklitele on otsitud ja ebamõistlikud (vastuväide vee ja kanalisatsiooni kulule jmt.) ega muuda majanduskulude terviklikkuse seisukohalt tegevuskulude suurust. Kohtul puudub alus eeldada, et hageja on jätnud tasumata töötasuga seonduvad maksud; kostja on vaidluses tõstatanud üksnes sellekohase kahtluse. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjal oli vaidlusalusel perioodil ja on jätkuvalt õigus hageja raamatupidamisega raudteeinfrastruktuurile eraldatud osas tutvuda ning saada teda huvitavat informatsiooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 järgi tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus; õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea ettevõtlustava juurde kuulub kasutustasude suuruses kokkuleppe saavutamine enne varakasutuse perioodi. Tehingu tingimustes kokkuleppele jõudmine eeldab mõistlikku lähenemist mõlema partneri poolelt. Kostja on ilma tasus kokkulepet sõlmimata kasutanud ja jätkab hageja vara tasuta kasutust pikema perioodi kestel, mis ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Arvestades hageja poolelt kulude tõendatust ja asjaolu, et hagejal on õigus saada oma varalt ka mõistlikku tulu (millega saab tasakaalustada kostja poolt esile toodud mõne üksiku kululiigi vaieldavuse), hindab kohus hageja tegevuskulude loetelus kasutustasu

mõttes tegevuskuludeks kulud kogumis 315 634 krooni ulatuses. Kohus leiab, et loetelus tegevuskuluna näidatud valveteenus on

tähenduses lisateenuseks, mille osutamises tuleb sõlmida kokkulepe. Kokkuleppe puudumise korral jääb teenuse osutajale aluseta säästmise nõue, mida käesolevas asjas kasutustasu määramisel arvesse võtta ei saa. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja tegevuskuludele ei ole põhjendatud osas, mis puudutavad kulutusi depoole ja veeremile. Raudtee koos infrastruktuuriga on terviklik majandusüksus, millest osade eraldamine on kunstlik. Raudtee tehniline hooldus eeldab selleks vajaliku veeremi kasutamist; depoo on rajatisena selgelt raudteed ja veeremit 5 teenindava otstarbega. Ka ei ole tegevuskulud depoole ja veeremile esitatud tõendite järgi märkimisväärsed. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et kulude suuruse määramisel tuleks lähtuda üksnes AS Radlik kostjale adresseeritud kirjas nimetatud kulutusi. AS Radlik on hagejale saadetud kirjas oma seisukohti täiendanud. Vastused on antud konkreetsetele küsimustele ega kajasta kogu taustsüsteemi. Hageja on tegevuskulude esitamisel lähtunud raudteeinfrastruktuurist kogumis, s.o. iseseisvast majandamisüksusest, mis on kooskõlas kasutustasu määramise

ga. AS Radlik on oma kirjades vastanud kostja konkreetsetele küsimustele andmata seejuures infot töötasu, maksude jmt. kohta. 2. Hageja poolt näidatud keskmisest investeeringute mahust (1 058 429) ei nõustu kostja muu hulgas maa soetamismaksumuse lisamisega investeeringute hulka. Selles osas nõustub kohus kostja vastuväidetega. Maa soetamine ei ole kulu. Maa soetamisega muutub üksnes omaniku vara koosseis, s.o. soetatud kinnisasi asendab selle soetamise katteallikat (TsÜS § 66). Õige on ka kostja väide selles, et maa ei allu põhivarana amortiseerimisele. Kinnisvara soetamisega seonduvad kulud on

mõttes arvestatavad finantseerimisallikate poolt nõutava tulu määramisel (§ 5 lg. 2 p. 3). Raudteeinfrastruktuuriga kaetud maa soetamine ei ole investeeringuks

§ 5lg.

2 p. 2 tähenduses, kuivõrd investeeringute suuruse hindamisel saab aluseks võtta üksnes infrastruktuuri korrashoiuks ja parendamiseks tehtavad investeeringud. Kohtul ei ole alust kahelda hageja poolt 2003 aastal soetatud varale tehtud investeeringute summas (2 592 460kr.). Ainuüksi kostja poolt tõstatutud kahtlused ei kummuta hageja sellekohaseid väiteid ja investeeringute tegemist kinnitavaid tõendeid.

järgi tuleb keskmise investeeringute mahu saamiseks jagada tehtud investeeringud viiele aastale. Seega tuleb raudteeinfrastruktuuri majandamise kogukulude määramisel investeeringuid arvestada 518 492 krooni ulatuses. 3. Hageja finantseerimisallikate poolt nõutava tuluna on hageja õigesti arvesse võtnud kasutatava põhivara, s.h. maa maksumuse ning korrutanud selle kapitalikulu kaalutud keskmisega. Seega lisandub majandamise kogukuludena finantseerimisallikate poolt nõutava tuluna 529 246 krooni. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja raudteeinfrastruktuuri majandamise kogukuluks tuleb lugeda 1 363 372 (315 634 + 518 492 + 529 246) krooni. Kostjale langeva püsikulude osa määramisel tuleb lähtuda hageja majandamise kogukulust 30% ulatuses (1 363 372 : 100 x 30 = 409 012kr.), jagada see hageja raudteeharu kogupikkusega (1279 meetrit) ning korrutada kostja huvides kasutatava raudtee osa pikkusega

§ 5lg.

10 järgi lasub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal kasutustasu maksmise kohustus samadel alustel raudteeveoettevõtjatega. Seega ei oma vaidluses tähendust, kes on korraldanud hageja raudtee kaudu kostja juurdepääsuteele vedusid ning kas kostja on kõigi tema juurdepääsuteele suundunud vagunite osas kauba saajaks või mitte. Kohus leiab ka, et kostja väide hagi aegumises ei ole õige. Kostja toetub nõude aegumise väite esitamisel võlaõigusseaduse §-s 802 sätestatule, mis ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud veolepingut; nõue ei põhine vedudel, vaid spetsiifilise vara (raudteeinfrastruktuuri) kasutamisega seonduvatel asjaoludel. Veolepingut reguleerivad sätted käesolevas vaidluses kohaldamisele ei kuulu. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited ja tõendid, mis on suunatud teiste isikute infrastruktuuri kulude ja veotasude hindamisele, kuivõrd need ei oma pooltevahelises suhtes õiguslikku tähendust. Võlaõigusseaduse § 100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine kohustuse rikkumiseks. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist. Raudteeinfrastruktuuri kasutamisest on tekkinud vastastikune kohustus, milles vara kasutusele andmise kohustusele vastab selle eest tasu maksmise kohustus. Vaidlust ei ole selles, et hageja on oma kohustuse täitnud ja kostjale vara kasutuse võimaldanud. Kostja tasu maksnud ei ole. Hageja on esitanud koos lepingus lahtise tingimuse määramise nõudega ka kohustuse täitmise nõude. Kohus leiab, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks vara kasutamisega kostja poolt. Kostja 17.detsembri 2003 pretensiooniga hagejale on tõendatud, et pooled pidasid vaidlusalusel perioodil raudtee infrastruktuuri kasutamise tasu üle läbirääkimisi, kuid kokkulepet ei saavutatud. Õige ei ole kostja vastuväide selles, et hageja ei ole tasunõuet esitanud; selle esitamine on tõendatud kostja enese kirjaga, milles on selgelt hageja tasunõudele viidatud. VÕS § 82 järgi peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Arvestades võlasuhte olemust leiab kohus, et vara kasutus on toimunud ja toimub 7 kestvalt; seega tuleb eeldada, et mõistlik on tasu maksmine perioodiliselt teatud ajavahemike järgi. Vagunite arvestus on toimunud kuude lõikes, seega loeb kohus mõistlikuks ka kasututasu maksmise kuude lõikes. Hageja on tasu ja viivise arvestuses maksekuupäevana näidanud vara kasutamisele järgneva kuu 10.kuupäeva, mida kostja ei ole vaidlustanud. Kohus loeb hageja poolt näidatud maksetähtaega mõistlikuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et lepingus lahtise tingimuse määramine on mõlema lepingupoole huvi; mõlemad pooled on õigustatud selleks pöörduma kohtusse. Kostja võinuks ja saanuks viivitusse langemise ärahoidmiseks määrata lepingu lahtise tingimuse ühepoolse avaldusega või pöörduda selleks kohtu poole. VÕS § 113 järgi võib rahalise kohustuse täitmata jätnud võlgnikult nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja langes viivitusse vara kasutusele järgneva kuu 11.-ndast kuupäevast, mida tuleb lugeda viivise arvestamise alguseks. Hageja on viivitusintressi arvestuses lähtunud viivituse perioodist ja tasunõudest hagis märgitud ulatuses. Kohus peab viivise nõuet põhjendatuks arvestusega, mis on kooskõlas kohtu poolt määratud kasutustasu suurusega. Seega on viivitusintressi nõue põhjendatud järgnevalt.

1. 2003 aasta eest arvates kuumakse tasumise kohustuse tekkimisest kuni 30.aprillini 2004 arvestusega 7% aastas (0,0192% päevas). kuu maksesumma viivitus viivitusintress veebruar (499 x 40) 19 960 krooni 417 päeva 3,832 x 417 = 1 597.95 krooni märts (499 x 39) 19 461 krooni 386 päeva 3,736 x 386 = 1 442.10 krooni aprill (499 x 53) 26 447 krooni 356 päeva 5,078 x 356 = 1 807.75 krooni mai (499 x 30) 14 970 krooni 325 päeva 2,875 x 325 = 934.35 krooni juuni (499 x 15) 7 485 krooni 295 päeva 1,437 x 295 = 423.90 krooni juuli (499 x 47) 23 453 krooni 264 päeva 4,503 x 264 = 1 188.80 krooni august (499 x 44) 21 956 krooni 233 päeva 4,215 x 233 = 982.10 krooni september (499 x 25) 12 475 krooni 203 päeva 2,395 x 203 = 486.20 krooni oktoober (499 x 61) 30 439 krooni 172 päeva 5,844 x 172 = 1 005.15 krooni november (499 x 30) 14 970 krooni 142 päeva 2,874 x 142 = 408.10 krooni detsember (499 x 29) 14 471 krooni 111 päeva 2,778 x 111 = 308.40 krooni kokku (499 x 413) 206 087 krooni 10 584.80 krooni
2. Ajavahemikus 1.maist 2004 kuni 31.detsembrini 2005 arvestusega 9% aastas (0,0246% päevas). Tasumata maksesummalt (206 087) on viivitusintressi määr päevas 50.70 krooni. Viivitatud päevi on
3. Viivitusintressi summa on 30 876.30 krooni.
4. Ajavahemikus 1.jaanuarist 2006 kuni 11.oktoobrini 2006 arvestusega 9,25% aastas (0,0285% päevas). Tasumata maksesummalt (206 087) on viivitusintressi määr päevas 58.75 krooni. Viivitatud päevi on
5. Viivitusintressi summa on 16 626.25 krooni. Arvestades eeltoodut on hageja nõue viivitusintressi osas põhjendatud kogusummas 58 087.35 krooni. kohtukulud Hageja on esitanud kohtukulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv ja esindaja tasu. 8 20.jaanuari 2006 maksekorraldusega nr. 2405 on hageja tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 14 250 krooni. Esindaja tasu on hageja arvete nr. 16-AA, 19-AA, 27-AA, 35AA ja 65-AA järgi tasunud 18 172 krooni. Kostja kohtukulude nimekirja ei esitanud. Kohtukulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg. 1 alusel jätta kostja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230, 436, 438, 439, 441-442; TSÜS §-st 5, 66, 138, RtS §-st 3, 27 ja VÕS §-st 3, 26 lg. 9, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja p. 6, 113 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Määrata AS BLRT G ja AS RGR vahelises raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus ajavahemikus 1.veebruarist 2003 kuni 31.detsembrini 2003 tasu raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest summas 499 (nelisada üheksakümmend üheksa) krooni ühe vaguni (etteandmine ja äravedu) kohta. Mõista välja AS RGR AS BLRT G kasuks 206 087 (kakssada kuus tuhat kaheksakümmend seitse) krooni AS BLRT G raudteeinfrastruktuuri kasutamise tasuna 2003 aastal 413 vaguni etteandmisel ja äraveol AS RGR juurdepääsu teele. Mõista välja AS RGR AS BLRT G kasuks 58 087.35 (viiskümmend kaheksa tuhat kaheksakümmend seitse) krooni viivitusintressidena. Jätta kohtukulud AS RGR kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik