lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend reeglina kohustuslik üksnes menetlusosalistele.
lg 5 sätestab erandi, mille kohaselt kehtib kohtuotsus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja selle tühistamise kohta kõigi juriidilise isiku osanike, aktsionäride või liikmete ning organite ja nende liikmete suhtes, isegi kui nad menetluses ei osalenud. ÄS § 178 lg 5 järgi kehtib osanike otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kõigi osanike, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. ÄS § 177.1 lg 4 järgi kohaldatakse eeltoodut ka otsuse tühisuse tuvastamise korral. Analoogiliselt eeltooduga sätestab TsÜS § 38 lg 8, et organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Analüüsitud sätete eesmärgiks on välistada olukord, kus sama otsus on ühtede osanike või juhatuse liikmete jaoks tühine, kuid teiste jaoks mitte. Oluline on rõhutada, et kohtuotsus, millega osanike otsuse tühisus tuvastatakse, kehtib osanike või juhatuse liikmete suhtes isegi juhul, kui nad kohtumenetluses ei osale. Seega ei ole hagiavalduse menetlusse võtmise seisukohast oluline, kas hagejad käesoleval või tsiviilasja nr 2-07-39057 menetluse ajal osanikuks olid (juhatusse kuulusid) või mitte. Oma eesmärgilt on viidatud sätted kaitsenormistik, et välistada juriidilise isiku otsuste korduv vaidlustamine ning tagada teatud õiguskindlus.
lg 2 p 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või, kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille järgi on osanike otsuste kehtivuse tunnustamise nõue ka sisult ainetu. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsuse kehtivus eeldatav ning seda ei ole vaja kohtuotsusega tuvastada. Kohtu hinnangul ei ole hagiavaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest üks ja sama osanike otsus ei saa olla osanike või juhatuse liikmete suhtes samaaegselt nii tühine kui ka kehtiv. Kuivõrd jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et OÜ V 25.04.
lg 3 teise lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).
näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega loeb kohus hagi õigeksvõtu läbi tõendatuks hagi aluseks olevad asjaolud, kuna kostja neile vastu ei vaidle, ning tugineb neile oma lahendis. Õigeksvõtul põhinev kohtuotsus ei erine oma õigusjõu poolest muudest kohtuotsustest. Eeltoodu ning
lg 1 p 3,
lg 2 p 2 ning
lg 5 alusel jõudis kohus järelduseni, et hagiavalduse menetlusse võtmine ei ole põhjendatud. Sisuliselt on nõue esitatud Harju Maakohtu juba viidatud jõustunud kohtuotsuse ümbervaatamiseks. Kohtunik Epp Haabsaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.