) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja poolt hagiavalduses esile toodud Prantsusmaa veinireis korraldati koostöös. Kirjalikku lepingut pooled reisi korraldamisele eelnevalt ei sõlminud. Pärast reisi sõlmiti kokkuleppe, milles on kajastatud poolte tehtud kulutuste suurus ja jaotus. Kohus leiab, et ühiselt reisi korraldamine on seotud vastastikuste õiguste ja kohustustega, s.h. kulutuste tegemise ja vastutusega. Seega tekkis poolte vahel võlaõigusliku iseloomuga õigussuhe. Vaidlust ei ole selles, et suhte käigus tekkinud varalised õigused ja kohustused fikseeriti 27.jaanuaril 2004 kirjalikult vormistatud vastastikuse kokkuleppe protokollis. Võlaõigusseaduse § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
1 p. 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Hageja on nõude esitanud tuginedes kokkuleppes fikseeritud kostja kohustusele. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist. Kostja ei vaidlusta hagejal nõude tekkimisel aluse olemasolu, kuid väidab, et on kohustuse tasaarvestanud, mis
Kohus leiab, et hageja poolt esitatud täitmisnõude põhjendatuse hindamiseks tuleb tuvastada, kas kostja 16.veebruari 2005 tasaarvestusavaldus lõpetas vaidlusaluse võlasuhte või mitte.
197 järgi võib kumbki pool oma nõude teise poole samaliigilise kohustuse täitmise nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuste täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja ei vaidlusta hagejal 27.jaanuarist 2004 sissnõutavaks muutunud nõude olemasolu. Seega oli kostjal tasaarvestava poolena vaieldamatult olemas passiivnõue. Kostjal oli õigus ja kohustus talle kuulunud passiivnõue hageja ees täita. Tasaarvestuse õiguse tekkimiseks on tasaarvestaval poolel vajalik ka sissenõutavaks muutunud aktiivnõude olemasolu. 4 Pooltel on vaidlus üksnes kostjal sissenõutavaks muutunud vastunõude (aktiivnõude) olemasolus. Võlasuh(e)te poolel tekib tasaarvestuse õigus alates tasaarvestava poole nõude sissenõutavaks muutumisest.
järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele; seega eeldab tasaarvestuse toimumine üksnes tasaarvestada sooviva isiku tahteavaldusest. Tasaarvestuse tegemiseks ei ole vajalik passiivnõude omaniku nõusolek. Hageja väidab, et kostjal puudub nõue hageja vastu.
§-s 200 on sätestatud tasaarvestuse piirangud.
4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Osundatud sätte mõte on selles, et tasaarvestamisele kuuluvad üksnes selged nõuded. Hinnanud esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et kostjal puudus tasaarvestatud ulatuses aktiivnõue ning kostja tasaarvestuse tahteavaldust tuleb lugeda üksnes osaliselt lubatavaks. Kohus leiab, et kostja nõue, mis põhineb 1.oktoobri 2002 koostöölepingul (arved nr. 43, 70 ja 100) on tasaarvestamiseks piisavalt selge. Pooled on sõlminud kokkuleppe, millest tuleneb hageja õigus kasutada tasu eest kostja elektroonilisi reklaami- ja infokanaleid. Leping on sõlmitud tähtajata, s.o. suunatud korduvate kohustuste täitmisele (kestvusleping). Vaidlust lepingu sõlmimise ja sellest kohustuse tekkimise üle ei ole. Hageja pole esile toonud ega esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks võlasuhte lõppemist kas ülesütlemisega või muul seadusest tuleneval alusel. Kostja teenuse kasutamine on lepingu järgi hageja õigus, mitte kohustus; selle valikuline kasutamine ei mõjuta iseenesest maksekohustust. Reklaamiteenuse kasutamist tõendab muu hulgas ka hageja esitatud vastastikuse kokkuleppe protokoll. Pooled ei ole sõlminud hageja maksekohustust muutvat kokkulepet. Seega on kostja nõue 1 470 krooni ulatuses arvetes näidatud perioodidel tekkinud ning hageja suhtes sissenõutav. Arvestades eeltoodut loeb kohus hageja nõude kostja nõudega 16.veebruari 2005 avaldusega tasaarvestatuks 1 470 krooni ulatuses. Tasaarvestatavad nõuded lõpevad alates tasaarvestuse olukorra tekkimisest. Hageja ja kostja nõuded on tasaarvestusega lõppenud 1 470 krooni ulatuses; hageja põhinõue on põhjendatud 26 720.00 krooni ulatuses. Kostja nõue Tšiili veinireisi korraldamisel tehtud kulutuste hüvitamiseks (kokku 34 725.00 krooni, arved 111 ja 112) ei ole kohtu hinnangul tasaarvestuse aktiivnõudeks piisavalt selge. Pooled ei ole pidanud vajalikuks võlasuhete vormistamisega vastastikuseid õigusi ja kohustusi konkretiseerida ning on sellega võtnud riisiko seadusest tuleneva tasaarvestuse piirangu rakendumises. Vaidlusalustes võlasuhetes saab hageja kostja kulude hüvitamise nõudele esitada sisulisi vastuväiteid. Kostjal puudub tasaarvestuse õigustus ning nõue kuulub protsessuaalselt kaitsmisele hagi esitamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja on tõendanud vastuhagi põhjendatuse ning hageja suhtes vastunõude olemasolu osaliselt. Kostja nõue, mis põhineb koostööl Tšiili veinireisi korraldamisel, on põhjendatud ja tõendatud. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et Tšiili veinireisi korraldamisel lähtusid pooled omavahelistes suhetes Prantsusmaa reisi korraldamisega sarnasest praktikast. Kostja väide kokkuleppel Tšiili reisi ühisest korraldamisest on tõendatud reisile eelnenud perioodil poolte elektroonilise kirjavahetusega (tl. 45-52, 76, 78-79, 209). Puudub vaidlus selles, et 2004 kevadel korraldatud Tšiili veinireisi kestel külastati veinimõisaid ja tarbiti 5 seal osutatud teenuseid. Hageja väidab, et veinimõisad osutasid hageja klientidele teenuseid tasuta; kostja väidab, et tasus veinimõisate teenuste eest omapoolsete vastuteenuste osutamisega. Kostja väide selles, et hageja klientide veinimõisate külastus Tšiilis toimus kostja kulul, on kooskõlas kostja ja AS T vahel 5.veebruaril 2004, kostja ja V & S AS vahel 12.veebruaril 2004, kostja ja AS B vahel 26.veebruaril 2004, kostja ja AS V vahel 9.märtsil 2004, kostja ja OÜB vahel 9.märtsil 2004 ning kostja ja AS A vahel 9.märtsil 2004 sõlmitud kokkulepetega (tl. 53-59). Samuti V T veinimõisa 2005 aprilli kirjaga (tl. 77), S R veinimõisa 2006 mai kirjaga (tl. 163), veinimõisa T M 2006 mai kirjaga (tl. 164), veinimõisa M W 2006 mai kirjaga (tl. 165), veinimõisa V M 2006 juuni kirjaga (tl. 166) ja C S W 2006 mai kirjaga (tl. 167). Sama asjaolu kinnitavad OÜB kirjale lisatud tõendid (lk. 233-236), AS T vastus määrusele (tl. 238), AS B , AS A ja V & S AS teatised (tl. 245, 247, 249). Osundatud lepingutest tuleneb, et lepingute pooled võtsid endile ja täitsid teineteise suhtes rahalise iseloomuga kohustusi. Seda ei väära asjaolu, et rahas arvlemist pole toimunud. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui kostja äripartnerid osutasid seda teenust kostjale tasuta, ei laiene see soodustus ilma sellekohase kokkuleppeta hagejale. Kostja osalust reisi korralduses kinnitab muu hulgas ka hageja enese väide selles, et külastatud veinimõisates ei esitatud hagejale tasunõudeid. Majandus ja kutsetegevuses osutatavad teenused on eelduslikult tasulised ning hagejal puudus alus eeldada veinimõisate poolt turistidele tasuta osutatavat teenust. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja saab nõuda hagejalt üksnes kolmandate isikute huvides tehtud kulutuste hüvitamist. Kostjal on omas majandustegevuses õigus ärikasumile. Hageja pole kummutanud kostja väiteid ja tõendeid selles, et Tšiili veinireis korraldati koostöös kostjaga. Veinimõisate külastused tuleb lugeda veinireisina müüdud turismireisi oluliseks osaks ning kostjal on õigus saada sellelt tulu. Hagejal puudus koostöösuhe veinimõisatega; külastused tehti kostja lepingute alusel. Hageja pole esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks poolte kokkulepet hagejale tasuta teenuse osutamiseks. Poolte kulutused ja arveldused määrati pärast ühiselt korraldatud Prantsusmaa reisi kokku vastastikuse kokkuleppe protokolliga.
2 järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohus leiab, et arvestades poolte praktikat oli kostjal alus eeldada, et ka pärast Tšiili reisi kooskõlastavad pooled rahalised kulutused ja tasaarvestavad vastastikused nõuded. Hageja keeldumine sellest ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
2 alusel võib kohus tuginedes hea usu põhimõttele jätta seaduse või lepingu kohaldamata. Hea usu põhimõte on võlaõiguse kõrgeimaks normiks, millest tulenevad pooltele kaudsed kohustused, s.h. koostöö ja teise poole huvidega arvestamine. Põhimõttel pole üksnes õiguslik sisu, vaid sellega on hõlmatud ka muud väärtussüsteemid. Muu hulgas mõjutab hea usu põhimõte õiguskaitsevahendite valikut ehk võlausaldaja formaalsete nõudeõiguste kohtulikku tunnustamist. Hea usu põhimõttele tuginedes ei aktsepteerita formaalset nõudeõigust kui see tekitab ilmselt ebaõiglase tagajärje. Tuginedes hea usu põhimõttele leiab kohus, et kostjal on hageja suhtes kulude hüvitamise nõue sõltumata sellest, et hageja on pärast reisiks kulutuste tegemist kulude hindamises ja jaotusest kõrvale hoidnud. Kostja osaluse hüvitamata jätmine poleks kostja suhtes õiglane; kostja arved on esitatud teenuses sisu hinnates mõistlikus ulatuses, hageja pole tõendanud tasunõude ülemäärasust. Hageja pidanuks kostja panusega reisipaketi hinna kalkuleerimisel arvestama. Kohus leiab, et kostja vastunõue arvel nr. 113 märgitud teenuste tasu nõudes ei ole 6 põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid, millest saaks järeldada poolte kokkulepet festivalil osalemise tingimustes ja kulude kandmises. Seda ei kinnita ka poolte käitumine (praktika). Põhistamata on Hispaania-Portugali reisi ettevalmistamise kulude nõue. Kostja arvest ega ka vastuhagist ei selgu, milles ettevalmistamine seisnes ning millised olid sellega seonduvad kulud. Tasunõudeks ei ole piisav üksnes hageja esindaja elektroonilises kirjas tehtud viide Hispaania reisi ettevalmistuste tegemisele.
7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist; kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Pooled on teinud koostööd ja hageja on tarbinud ja vahendanud selle raames kostja teenuseid 2004 kevadeni. Kostja on arved esitanud 15.aprillil 2004, mida tuleb hinnata tasunõude esitamisel mõistlikuks ajaks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostja vastunõue on enne hagi esitamist tasaarvestusega lõppenud summas 1 470 krooni, põhjendatud summas 34 725 krooni ulatuses ja põhjendamata 6 000 krooni ulatuses. Hageja on esitanud kostjale viivitusintressi nõude.
1 p. 6 ja 113 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seadusjärgse intressi määr, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja nõue muutus kokkuleppe kohaselt sissenõutavaks 20.aprillil 2004 summas 28 190 krooni. Kostja on esitanud hagejale arved nr. 43, 70 ja 100, milles näidatud maksetähtaeg oli selleks ajaks möödunud. Kostja on 15.aprilli 2004 kirjas osundanud arvete tasumise kohustusele.
2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Seega lõpetas kostja tasaarvestusavaldus hageja nõudeõiguse arvetes näidatud maksetähtaegadel ja hagejal tekkis 21.aprillist 2004 nõudeõigus kostja vastu summas 26 720 krooni. Hageja on viivise nõude esitanud seadusjärgse intressi määras kuni 31.augustini 2006. Seadusjärgse viivitusintressi määr oli Panga teatel kuni 1.jaanuarini 2006 9% (2%+7%), kuni 1.juulini 2006 - 9,25%, kuni 1.jaanuarini 2007 - 9,75% aastas. Hageja viivitusintressi nõue on arvestuslikult põhjendatud järgnevalt: 21.aprillist 2004 kuni 31.detsembrini 2005 - 620 (255+365) päeva - 6,588 krooni päevas - 4 084.55 krooni; 1.jaanuarist 2006 - 30.juunini 2006 - 181 päeva - 6,771 krooni päevas - 1 225.55 krooni; 1.juulist 2006 - 1.augustini 2006 - 31 päeva - 7,137 krooni päevas - 221.25 krooni. Hagejal oli esitatud viivitusintressi nõude perioodil õigus viivisele kogusummas 5 531.35 krooni, millest hageja on esitanud nõude summas 5 058.90 krooni, mis tuleb rahuldada. Arvestades eeltoodut on hageja nõue kostja vastu põhjendatud kogusummas 31 778.90 (26 720 + 5 058.90 krooni) ja kostja vastunõue hageja vastu summas 34 725 krooni. Kohus jätab tähelepanuta hageja väited, mis on seotud kostja raamatupidamise korraldamisega. Nõude kajastamine majandusaasta aruandes/või selle kajastamata jätmine, ei oma võlaõigusliku kohustuse olemasolu tuvastamisel õiguslikku tähendust. kohtukulud 7 Hageja on 19.juuli 2004 maksekorraldusega nr. 1920 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 2 100 krooni. Hageja on tasunud õigusabi eest advokaadibüroole Maire Arm 20.septembri 2004 arve alusel 4 838 krooni ja 10.jaanuari 2007 arve alusel 5 900 krooni. Kostja on tasunud vastuhagi esitamise eest 2.novembri 2006 maksekorraldusega 192 riigilõivu 2 500 krooni. Kostja on tasunud advokaadibüroole Sirje Must 15.oktoobri 2004 arve alusel 2 832 krooni, 31.jaanuari 2006 arve alusel 5 900 krooni ja 18.oktoobri 2006 arve alusel 4 720 krooni. Kooskõlas kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) §-ga 60 lg. 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Arvestades vaidluse asjaolusid ja mõlema poole nõude osalist rahuldamist jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS § 60 lg. 1; TsMS §-st 230; 436; 438; 439; 441 ja 442; TsÜS §-st 5 ja
§-st 3 p. 1; 6 lg. 2; 76 lg. 1 ja 2; 82 lg. 7; 101 lg. 1 p. 1 ja 6; 113; 197; 198; 200 lg. 4; kohus o t s u s t a s: rahuldada OÜB hagi osaliselt. Mõista välja OÜ V OÜB kasuks 31 778.90 (kolmkümmend üks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa) krooni. Rahuldada OÜV hagi osaliselt. Mõista välja OÜ B OÜV kasuks 34 725.00 (kolmkümmend neli tuhat seitsesada kakskümmend viis) krooni. Tasaarveldada vastastikused põhjendatud nõuded ja lugeda OÜB täitmata kohustuseks OÜV ees 2 946.10 (kaks tuhat üheksasada nelikümmend kuus) krooni. Jätta kohtukulud kummagi poole enda kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.