← Eesti

2-07-18148/9

Obsah (10)§ 159§ 161§ 162§ 160§ 111§ 171§ 165§ 65§ 56§ 156

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-18148 Tsiviilasi Olev Rohtla pa

) § 157 p 3 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankroti aluse äralangemisega (§ 159).

§ 159

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu või et teda ei ähvarda maksejõuetus, kui pankrotimenetlus kuulutati välja seetõttu, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine tulevikus oli tõenäoline.

§ 161

lg 1 sätestab, et teade pankrotimenetluse lõpetamise avalduse esitamisest

§-des 159 ja 160 sätestatud alustel avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2

(9)2-07-18148 Teates märgitakse, kus ja millal saab tutvuda avalduse aluseks olevate dokumentide ja võlausaldajate nõusolekutega, samuti selgitus, et avaldusele võib esitada vastuväite vastavalt

§ 161

lõikele 2.

§ 161

lg 2 sätestab, et vastuväite pankrotimenetluse lõpetamise avaldusele võivad võlausaldajad esitada kohtule 10 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest arvates.

§ 161

lg 3 kohaselt ei või menetlust lõpetada enne, kui haldur on teinud

§-s 146 nimetatud väljamaksed ja esitanud kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõikes 2 nimetatud andmeid.

§ 161

lg 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse pärast

§ 161

lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist ja lõikes 3 nimetatud väljamaksete tegemist, tehes selle kohta määruse. Enne lõpetamise otsustamist kuulab kohus ära võlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Vastuväite esitamise korral kuulab kohus ära ka vastuväite esitanud võlausaldaja arvamuse. I Pankrotimenetluse lõpetamine pankrotialuse äralangemise tõttu Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks võlausaldajate nõusolekul (

§ 160

). 09.01.2008 avaldas pankrotihaldur teate lõpparuandega tutvumise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Koos xxx 08.01.2008 avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks võlausaldajate nõusolekul, esitas pankrotihaldur tulenevalt

§ 161lg 3 kohtule järgmise sisuga aruande: 1.

Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha 02.10.2007 toimunud võlausaldajate esimesel koosolekul teavitas pankrotihaldur võlausaldajaid, et peamiseks pankrotivara suurendamise võimaluseks on xxx asuva kinnistu (registriosa nr 4189931, koormatud hüpoteegiga Sampo Panga kasuks) tagasivõitmise võimalus. Võlgnik võõrandas nimetatud kinnistu 12.04.2004 oma tütardele xxx kaasomandisse. 08.10.2004 võõrandasid tütred kinnistu tädipojale xxx. 21.07.2006 võõrandas xxx kinnistu võlgniku abikaasale xxx. Seisuga 02.10.2007 puudus võlgniku pankrotimenetluses vara, mida käsitleda pankrotivarana. 18.12.2007 toimus notariaalse kokkuleppe sõlmimine, mille kohaselt xxx (võlgniku abikaasa) nõustus tagasivõidetava kinnistu võõrandama xxx, kes on võlgniku tütar, summas 2 000 000 (kaks miljonit) krooni. 21.12.2007 tasus xxx xxx nõusolekul ostuhinna xxx pangakontole nr 335058410003 Sampo Pangas. Kokku laekus pankrotivarana 2 000 000 krooni. 2. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt Seisuga 21.12.2007 on toimunud alljärgnevad väljamaksed: - panga teenustasu summas 75 krooni; - ajutise pankrotihalduri tasu summas 20 000 krooni, tasutud Urmas Trossile; - ajutise pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused summas 1 416 (1200+18%) krooni, tasutud advokaadibüroole Kraavi ja Partnerid osaühing; - võlgnikule tagastatud summas 380 000 krooni (võlgniku palvel xxx arvelduskontole nr 221014887399 Hansapangas). 3

(9)2-07-18148 Kohus leiab, et kuna ajutise pankrotihalduri tasult kuulub tasumisele sotsiaalmaks sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 9 kohaselt, siis lisandub pankrotihalduri aruandes märgitud menetluskuludele sotsiaalmaks ajutise pankrotihalduri tasult summas 6 600 krooni. Nimetatut on kohus märkinud ka oma 10.09.2007 ajutise halduri töötasu väljamõistmise määruses. Samuti kuulub pankrotimenetluse kulude hulka pankrotihalduri tasult maksmisele kuuluv sotsiaalmaks summas 74 415 krooni, mille tõttu väheneb xxx pärast pankrotimenetluse lõppemist väljamakstav summa.
  1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa 12.12.2007 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati võlausaldaja AS xxx nõue kogusummas 1 299 884.35 krooni ja Eesti Vabariigi (Maksu-ja Tolliameti kaudu) nõue kogusummas 1 351 krooni. Vastavalt 18.12.2007 toimunud notariaalsele kokkuleppele on 21.12.2007 xxx välja makstud 1 260 000 krooni, millega on xxx AS nõue rahuldatud täies ulatuses ja Eesti Vabariigile (Maksu-ja Tolliameti kaudu) summas 1 351 krooni, millega nõue on rahuldatud täies ulatuses.
  2. Andmed pandieseme müügist saadu kohta Võlgniku pankrotimenetluses puudus panditud vara.
  3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgniku teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta 02.10.2007 esitatud pankrotivara nimekirja kohaselt on võlgnikul veel müümata varana haagis (elamukerghaagis) Bastei 2SN2HP 80, ehitusaasta 1983, registrimärgiga 497 BF ja haagis ehitusaastaga 1985, registrimärgiga 276 DE. Nimetatud vara jääb müümata, kuna laekunud pankrotivara arvelt on rahuldatud võlausaldajate nõuded täies ulatuses ning allesjääv vara tuleb tagastada võlgnikule. Teistelt isikutelt vara saada ei ole. Ühisvara jagamise küsimused endise abikaasa xxx lahendab võlgnik pärast pankrotimenetluse lõppemist.
  4. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel 02.10.2007 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul oli käsitletav võlgniku varana haagis (elamukerghaagis) Bastei 2SN2HP 80, ehitusaasta 1983, registrimärgiga 497 BF, haagis ehitusaasta 1985, registrimärgiga 276 DE; võlgniku igakuine sissetulek töötasuna ca 10 000 krooni kuus ja xxx asuva kinnistu tagasivõitmise võimalus. Võlgnik võõrandas nimetatud kinnistu 12.04.2004 oma tütardele xxx ja xxx kaasomandisse. 08.10.2004 võõrandasid tütred kinnistu tädipojale xxx. 21.07.2006 võõrandas xxx kinnistu võlgniku abikaasale xxx. Seisuga 02.10.2007 puudus võlgniku pankrotimenetluses vara, mida käsitleda pankrotivarana. 27.03.2007 on tütred esitanud hagi xxx ja xxx vastu kinnistu tehingute tühistamiseks rahatuse tõttu. 12.10.2007 esitas haldur Harju Maakohtule hagi võlgnikule kuulunud kinnistu tagasivõitmiseks, kinnistu võõrandamistehingute tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks. Haldur taotles xxx kinnistu 12.01.2004 sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamist

§ 111

lg 2 kohaselt, kuna leping sõlmiti viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kingi saajaks olid võlgniku lähikondsed ja võlgnik muutus maksejõuetuks kinkimise tõttu. Haldur taotles hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmist tagasivõidetavale kinnistule. 15.10.2007 Harju Maakohus rahuldas hagi tagamise nõude, mis muutis oluliselt paremaks halduri positsiooni hilisemate läbirääkimistel võlgnikuga, võlgniku tütarde ja hüpoteegipidaja võlausaldajaga. 4

(9)2-07-18148 Peale hagi esitamist aktiviseerusid läbirääkimised võimaliku kokkuleppe saavutamiseks. Valida oli alternatiivina kohtuasi arvestuslikult kuni kolme aasta jooksul vara tagasivõitmise ja ühisvara jagamise vaidluses või leiavad endised pereliikmed võimaluse osta välja nn võlgniku osa ühisvarast endise abikaasaga. Põhjendatult soovis võlgnik selgitada välja eelduslikult osa ühisvarast. Selle eeldusel tellis võlgniku abikaasa vaidlusaluse kinnistu hindamise. Kinnisvara ettevõtte Uus Maa eksperthinnangu nr 2415/117 VK kohaselt oli tagasivõidetava kinnistu turuväärtuseks seisuga 01.11.2007 summas 3 150 000 krooni. Pärast läbirääkimisi esialgselt soovis võlgnik oma osaks kuni 2 150 000 krooni ja endise abikaasa osaks 1 000 000 krooni. xxx nõustus, seoses oma tütardega, oma osa vähendama jaotuseni, mille kohaselt tema osa on 2 000 000 krooni ja endiste abikaasa osa 1 150 000 krooni, mis vastavalt moodustas ühisvarast võlgniku osa 64% ja endise abikaasa ( tütreid silmas pidades 36%). Järgnevalt toimusid läbirääkimised halduri ja võlausaldaja nõude osas, mille kohaselt jõuti kokkuleppele, et juhul kui võlausaldaja peab loobuma oma nõuet tagavast hüpoteegi järjekohast, peab olema tagatud nõude koheselt rahuldamine ning sellisel juhul on võlausaldaja valmis nõuet trahvi ulatuses vähendama. Võlgniku tütred soovisid kokkulepitud summa tasumisel hagist loobumist, ühisvara jagamise mittejätkamist ja kohtulikust hüpoteegi kustutamist. Kokkuvõtvalt toimusid ajavahemikul 15.10.2007 kuni 12.12.2007 läbirääkimised ülalkirjeldatud asjaolude üle ning välistatud ei olnud kokkuleppe mittesaavutamine. 12.12.2007 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul pärast nõuete tunnustamist arutas võlausaldajate koosolek läbi kokkuleppe tingimused ja volitas haldurit alla kirjutama notariaalsele kokkuleppele, mille kohaselt pankrotivarana laekub tagasivõidetava kinnistu võõrandamisest summas 2 000 000 (kaks miljonit) krooni. xxx tasub xxx nõusolekul ostuhinna xxx pangakontole nr 335058410003 AS-is Sampo Pank kolme pangapäeva jooksul kokkuleppe sõlmimisest, tingimusel, et selle aja vältel ei ole esitatud kinnistusosakonnale ühtegi avaldust ega kohtulahendit, mis muudaks kinnistusraamatu seisu. Samaaegselt kokkuleppe allakirjutamisega ja raha laekumisega, viie päeva jooksul, loobub võlgnik (ja kokkuleppe kohaselt ka võlausaldaja xxx AS) nende kasuks seatud hüpoteekidest ja haldur hagejana esitab koos kostjatega Harju Maakohtule ühisavalduse, tsiviilasja nr 2-07-43011 lõpetamiseks ja tagatise kustutamiseks. xxx seaduslik esindaja (pankrotihaldur) kohustus tasuma AS-le xxx 1 260 000 krooni (vastavalt kokkuleppele oli xxx AS kohesel ülekandmisel valmis vähendama summat nimetatud suuruseni) ja Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 1 351 krooni 1 pangapäeva jooksul pärast seda, kui ostuhind 2 000 000 krooni on xxx kontole laekunud. Pankrotihaldur võlgniku seadusliku esindajana kohustus mitte tegema ühtegi toimingut nimetatud maksekorralduse tagasivõtmiseks ning vastava kohustuse rikkumise korral vastutanuks pankrotihaldur pankrotiseaduses ettenähtud korras süüliselt võlausaldajatele tekitatud kahju eest. Pankrotihalduri vastutus on kindlustatud pankrotihalduri poolt sõlmitud vastutuskindlustuslepingu alusel (poliis G1107C1308710). 18.12.2007 allkirjastati ülalkirjeldatud notariaalne kokkulepe. 21.12.2007 teostas pankrotihaldur ülekanded võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja tagastas võlgnikule osaliselt rahalisi vahendeid. Seejärel alustas pankrotihaldur menetluse lõpetamisega. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud xxx pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded rahuldatud täies ulatuses. 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada 5
(9)2-07-18148 Pankrtihaldur esitas 12.10.2007 hagi Harju Maakohtule võlgnikule kuulunud kinnistu tagasivõitmiseks, kinnistu edasiste võõrandamistehingute tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks. Harju Maakohus algatas esitatud hagi alusel tsiviilasja nr 2-07-43011 xxx (pankrotis) hagi xxx, xxx, xxx ja xxx vastu. 18.12.2007 sõlmitud notariaalse kokkuleppe tulemusena esitas haldur 21.12.2007 avalduse koos kostjatega tsiviilasja nr 2-07-43011 lõpetamiseks poolte kokkuleppel. 28.12.2007 Harju Maakohus oma määrusega, tsiviilasjas nr 2-07-43011, eelpool nimetatud menetluse lõpetas. 9. Pankrotimenetluse kulud Aruande esitamise ajaks puuduvad kohtukulud. Haldur on teinud vajalikke kulutusi nõuete kaitsmise koosoleku teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes summas 100 krooni ja Sampo Pangast kontoväljavõtte küsimisega summas 25 krooni. Kokku 125 krooni. Kohus leiab, et Olev Rohtla pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotialuse äralangemise tõttu (PanrkS § 159). Kuigi pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks võlausaldajate nõusolekul (

§ 160

). Kohtule esitatud andmete kohaselt on pankrotimenetluse käigus laekunud pankrotivarasse 2 000 000 krooni, millest on tasutud kõigi võlausaldajate nõuded täielukult. Pankrotimenetluse ajal laekunud rahast on võimalik katte ka pankrotimenetluse kulud ning ülejäänud summa on võimalik tagastada pärast kõigi pankrotimenetluses tehtavaid väljamakseid võlgnik xxx. Järelikult ei ole xxx maksejõuetu ja pankrotimenetluse võib lõpetada pankrotialuse äralangemise tõttu. II Võlgniku kohustustest vabastamine Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 171

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel. 01.10.2007 xx on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamiseks. 03.03.2008 on xxx esitanud taotluse oma 01.10.2007 avaldusest füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamiseks loobumiseks. Kohus leiab, et xxx taotlus füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise avaldusest loobumiseks tuleb rahuldada, kuna see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, samuti on xxx pankrotimenetluse käigus rahuldanud kõigi võlausaldajate nõuded, mistõttu puudub vajadus võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. III Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotimenetluse lõpetamisel tuleb pankrotihaldur Urmas Tross vabastada tema kohustustest xxx pankrotimenetluses. 6

(9)2-07-18148 IV Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 3 lg 1 kohaselt lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Korra § 4 lg 3 järgi Pankrotihaldurile kuni 100 000 krooni suuruselt pankrotivaralt makstava tasu ülemmäär on 35% pankrotivarast. Üle 100 000-krooniselt pankrotivaralt makstava tasu ülemmäärad on järgmised: tasu pankrotivara suuruse pankrotivara suurus tasu reegelmäär alumist piiri ületavalt osalt 100 001–200 000 40 000 18% 200 001–500 000 58 000 12,5% 500 001–1 000 000 95 500 11% 1 000 001–2 000 000 150 500 7,5% 2 000 001–5 000 000 225 500 4% 5 000 001–10 000 000 345 500 2,6% xxx pankrotimenetluses on pankrotihalduri tegevuse tulemusel laekunud pankrotivarasse 2 000 000 krooni. Haldur on esitanud hagi täiendavat õigusabi kasutamata ning on saavutanud kokkuleppe, mille kaudu toimus pankrotivara suurendamine tagasivõitmisega. Kokkulepe hoidis ära edasised kohtuvaidlused nii vara tagasivõitmise kui ka ühisvara jagamise küsimustes. Pankrotihaldur palub kohtul määrata tasu ülemmäära kohaselt summas 225 500 krooni väljamaksega osaühingule Konkurss (registrikood 10023775), mille kaudu pankrotihaldur alates detsembrist 2007.a tegutseb. Võlausaldajad on nimetatud suuruses pankrotihalduri tasuga nõustunud, võlgnik on jätnud halduri tasu küsimuse kohtu otsustada. Pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, saavutanud täiendavat õigusabi kasutamata kokkuleppe, mille tulemusena on pankrotivarasse laekunud 2 miljonit krooni, mille abil said rahuldatud kõik pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuded ning mis hoidis ära edasised kohtuvaidlused nii vara tagasivõitmise kui ka ühisvara jagamise küsimustes. Vastavalt Korra §-ile 3 lg 4 arvestab kohus pankrotihalduri tasu määramisel töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Korra § 4 lg 6 p 3 ja 4 kohaselt kohaldatakse § 4 lõikes 3 nimetatud ülemmäära pankrotihaldurile tasu määramisel, kui pankrotihaldur esindab võlgnikku kohtuvaidluses ega kasuta täiendavat õigusabi, kui olulise osa pankrotihalduri 7

(9)2-07-18148 tegevusest moodustasid pankrotivarasse tagasivõitmisega seotud toimingud. Vastavalt Korra §-ile 4 lg 3 oleks pankrotivaralt 1 000 001 – 2 000 000 krooni jääva pankrotivara puhul 150 500 krooni, millele lisandub 7,5 % pankrotivara alumist piiri ületavalt summalt, s.o 75 000 krooni. Pankrotihaldur on taotlenud endale tasu määramist summas 225 500 krooni. Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri taotletud tasu jääb seaduses sätestatud ülemmäära piiridesse ning pankrotihalduri töö pankrotimenetluse käigus vastab töö keerukusele, halduri kvalifikatsioonile ja täidetud ülesannetele, mis on nõutavad tasu ülemmäära määramiseks, siis on põhjendatud maksta haldurile tasu summas 225 500 krooni. Pankrotihaldur on palunud kohtul määrata tasu väljamaksega osaühingule Konkurss (registrikood 10023775), mille kaudu haldur alates detsembrist 2007.a tegutseb. Korra § 1 lg 6 kohaselt võib kohus hüvitatavad kulutused määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur Urmas Tross ei ole taotlenud kohtult halduri kulutuste hüvitamist vaid töötasu määramist. Kord ei näe ette pankrotihalduri töötasu väljamaksmist büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur U. Tross ei ole vandeadvokaadist või vandeadvokaadi vanemabist pankrotihaldur, ta on

§ 56

lg 1 p 1 nimetatud füüsiline isik, kellele on justiitsministri moodustatud pankrotihaldurite eksamikomisjoni poolt antud pankrotihaldurina tegutsemise õigus. Järelikult tuleb pankrotihalduri tasu välja mõista pankrotihaldurile kui füüsilisele isikule. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult tuleb kinni pidada tulumaks. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 9 lõike 1 kohaselt on juriidilise isiku juhtimisorganiks muuhulgas ka pankrotihaldur. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult tuleb kinni pidada tulumaks, sest TuMS § 13 lõike 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida juriidiline isik maksab juhtimis- või kontrollorgani liikmetele ametiülesannete täitmise eest. TuMS § 41 punkti 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TuMS § 43 lõike 1 punktist 1 lähtuvalt peetakse § 41 punktis 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu TuMS § 4 lg 1 p 1 sätestatud suuruses. Tulenevalt TuMS § 4 lõikest 1 on pankrotihalduri tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21%. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 225 500 kroonilt kuulub maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 74 415 krooni. V Võlgnikule vara tagastamine Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine: 8

(9)2-07-18148

§ 156

lg 1 kohaselt pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järelejäänud vara tagastatakse võlgnikule. Pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt on võlgnikule pankrotimenetluse lõppemisel väljamakstav raha 380 000 krooni. Kohus leiab, et kuna pankrotihaldur ei ole arvestanud pankrotimenetluse kulude hulka ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri töötasult maksmisele kuuluvat sotsiaalmaksu, siis lisandub pankrotihalduri aruandes märgitud menetluskuludele sotsiaalmaks ajutise pankrotihalduri tasult summas 6 600 krooni pankrotihalduri tasult summas 74 415 krooni, kokku 81 015 krooni, mille tõttu väheneb Olev Rohtlale pärast pankrotimenetluse lõppemist väljamakstav summa. Kohus leiab, et xxx kuuluv teadaolev vallasvara tuleb vabastada aresti alt ja pankrotimenetluses ülejääv pankrotivara tuleb pärast menetluskulude kandmist tagastada xxx. Merike Varusk Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.