kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja leiab, et ta allus kostja juhtimisele ja kontrollile; kostja ei nõustu selle seisukohaga. Pooltevaheliste lepingute kohaselt kohustus hageja kostjalt üle võtma C. S. ja C. S. juhendamise ja kasvatamise, majutades kasvatatava oma kodusesse majapidamisse ja lülitades kasvatatava oma leibkonda. Hageja tegevuse täpsem ulatus, eesmärgid ja iseloom tulenesid kasvatatava kasvatus- ja juhendamistöö vajadusest, mis määratakse kindlaks Saksamaa Liitvabariigi Laste-ja noorteabi seaduse alusel kasvatatava elukohajärgse Noorsooameti abiplaaniga, kokkuleppega töö kvaliteedi tagamise kohta (esimese lepingu puhul ka tööettevõtja enesekohustuse avaldusega, tööettevõtja ametijuhendiga, tööettevõtja kohustustega ja keelatud töövõtete loeteluga) (tl 11, 7). Kohtule esitatud noorteabi individuaal-/kogemuspedagoogilise töö läbiviija enesekohustuse avalduse vormi koopiast nähtuvalt (tl 36-45) on see informatiivne ja mõeldud noorteabi meetmete projekti läbiviijatele ning pooled ei ole seda allkirjastanud. Kasvataja-juhendaja ametijuhendi koopiast (tl 46,47) nähtuvalt on selles toodud üldsõnaliselt kasvataja-juhendaja kohustused ja keelud. 5
lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga.
lg 1 tulenevalt on käsundisaaja kohustatud järgima käsundiandja juhiseid ning andma aru käsundi täitmise käigust.
lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Hageja väitel pidi ta esitama kostjale kirjalikult ja suuliselt aruandeid lapse arengu, käitumise jms kohta; lisaks käis kostja hageja töökohustuste täitmist kontrollimas; lisaks nimetas kostja piirkondade kaupa isikud (superviisor), kes teostasid kontrolli hageja tööülesannete täitmise üle. Kostja väitel esitas hageja kostjale aruandeid lapse arengu kohta, kuid mitte oma töö kohta; kostja poolt nimetatud superviisorid ei kontrollinud hageja poolt tööülesannete täitmist, vaid superviisori ülesandeks on aidata maandada tööga tekkivaid pingeid ning toetada kasvatajat psühholoogiliselt. Kohtule esitatud enesekohustuse avalduse vormi koopiast nähtuvalt on supervision töögrupiväline juhendav järelvaatus (tl 41). Lepingust (tl 11) nähtuvalt oli hageja kohustatud tegema koostööd talle kinnitatud superviisoriga. Tunnistaja P. E. M. ütlustest nähtub, et koordinaator helistas iga nädala lõpp ja rääkis lapse ning nendega telefoni teel; käis ka ise nädala-kahe tagant kohal; iga kuu lõpuks pidi koordinaatorile esitama aruande ja iga kolme kuu järel Saksamaale esitamiseks koondaruande, kus kirjas lapse areng ja palju ta õppinud oli; seda polnud seal kirjas, mida hageja tegi; koordinaator S. S. käis hageja juurde Valgamaale Põlvast, H. O. käis Tallinna lähedalt. Tunnistaja I. L. , kes küll pole hagejaga sõlmitud lepinguid näinud, annab ütlusi temaga sõlmitud analoogilise lepingu täitmisest, et koordinaator vestles poisiga nelja silma all, kus käidud ja kuidas õppimine läheb; temaga vesteldi põhiliselt edasiminekust, I. L. rääkis oma muredest kontrollijaga. Tunnistaja C. S. ütlustest nähtuvalt rääkis ta koordinaatoriga kohtudes, kas ta on rahul perega, mida ta teinud on ja kuidas koolis läheb. C. S. arenguaruannetest (tl 168-186) nähtuvalt esitas hageja küll kostjale aruandeid, kuid lapse arengu kohta, mitte oma töö kohta. Kohus nõustub kostjaga, et hageja oli teenuse osutamisel (käsundi täitmisel) piisavalt iseseisev, kostja poolt olid antud küll hagejale üldised juhised käsundi täitmiseks, mis on käsunduslepingule omane, kuid hageja oli iseseisev otsustama, kuidas ta C. S. ja C. S. juhendamise ning kasvatamise kohustustust täidab. Asja materjalidest nähtuvalt valis hageja oma kasvatus- ja töömeetodid vabalt. Ametijuhendi, töövõtja kohustuste ja keeldude loetelu järgimine tulenes hageja poolt osutatud teenuse olemusest. Hageja poolt viidatud dokumendid andsid üksnes üldised juhised hagejale lepinguga võetud kohustuste täitmiseks, kuid kostja ei ole määranud kindlaks hageja täpseid tööülesandeid. Tuleb nõustuda kostjaga, et kuna tegemist oli Saksamaalt Eestisse tulnud lastega, kes ei rääkinud eesti keelt, on mõistlik, et kostja kui käsundiandja eeldas hageja kui käsundisaaja poolt saksa keele oskuse täiendamist, millega oli ka hageja lepingute sõlmimisel nõus. Hageja väitel oli tema suhtes kehtestatud tööajanorm ja hageja allus tööajarežiimile, kostja vaidleb sellele vastu. 6
lg 1 kohaselt, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Hageja leiab, et kostja maksis hagejale tehtud töö eest palka, märkides maksmisel maksekorraldusse selgituseks töötasu. Kostja vaidleb vastu, et ta on maksnud hagejale tasu teenuse osutamise eest, kostja juriidilise erihariduseta raamatupidaja on ekslikult hagejale tasu maksmisel märkinud maksekorraldusse töötasu. Pooltevahelistes lepingutes on fikseeritud, et kostja maksab hagejale kasvatatava juhendamise eest igakuist tasu, millest peetakse kinni ja kohustutakse tasuma riiklikud maksud (tl 7, 1112). Käsunduslepingu puhul on võimalik poolte vahel kokku leppida tasu maksmises 7
lg 2 sätestab, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvelt.
lg 1 tulenevalt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Hageja väitel täitis ta tööülesanded kostja vahendite arvelt; kostja leiab, et kõik kostja poolt antud vahendid olid mõeldud noorukile kasutamiseks, mitte hagejale. Pooltevahelise lepingu p 7 kohaselt (tl 12) pooled lepivad kokku kulude hüvitamise, mis kaasnevad ja on seotud pedagoogilise tegevuse läbiviimisega ja on dokumentaalselt tõendatavad; lepingu käigus pooltevahelise kirjaliku kokkuleppe kohaselt soetatud ning kostja poolt hüvitatud varad (inventar, kasvatatava õppevahendid jm), mis teenuse käigus ei kasutata lõplikult ära, kuuluvad kostjale ja lepingu lõppedes kuuluvad vahendid kostjale tagastamisele. Lepingu lisas (tl 15) on pooled kokku leppinud eraldi kasvatatava ülalpidamisrahade kasutamises, mis ei ole hageja tuluks, ja üürisummas 1800 krooni. Tunnistaja P. E. M. ütlustest nähtub, et hagejale anti töövahendid, millega sai laps tööd teha, arvuti, kõik õppevahendid ja vaba aja veetmise vahendid; vahepeal laenati kanuud, telke ja magamiskotte oli võimalik saada; neile ei antud spetsiifilisi töövahendeid; lepingu lõppedes töövahendid ja arvuti hageja tagastas kostjale. Tunnistaja I. L. ütlustest nähtub, et talle antud arvuti oli mõeldud lapsele; olid ette nähtud õpperahad ja ta ostis lapsele sportimisvahendeid, mida võis ka ise kasutada. Kohus nõustub kostjaga, et asja materjalidest nähtuvalt olid kostja poolt antud vahendid mõeldud nooruki poolt õppetöös või vaba aja veetmisel kasutamiseks, loomulikult sai ka hageja ise osaledes kasvatamisprotsessis neid kasutada. Käsunduslepingule on omane, et käsundiandja hüvitab käsundisaajale käsundi täitmiseks tehtud mõistlikud kulud. Kohus nõustub kostjaga, et käsunduslepingu mõttega on kooskõlas poolte vahel 04.augustil 2005.a. sõlmitud lepingu punktid 4 ja 7, mille kohaselt on kokku lepitud kostja poolt hagejale kasvandiku ülalpidamiskulude hüvitamises ning nende kulude hüvitamises, mis kaasnevad ja on seotud pedagoogilise tegevuse läbiviimisega.
lg 1 mõttega ei ole vastuolus, et kostja andis hagejale esemeid seoses käsundi täitmisega kasutada, mille hageja pärast käsundi täitmist tagastas kostjale. Samuti ei ole välistatud ka käsundiandja poolt kulutuste tegemine käsundisaaja koolitamisele. TLS § 8 sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kohus leiab, et kuigi vaidlusalustes lepingutes, mis on pealkirjastatud töö(ette)võtulepingutena, on töösuhtele iseloomulikke tunnuseid, on ilmne lepingu tingimuste hindamisel ja pooltevaheliste suhete analüüsil, et pooled sõlmisid käsunduslepingu. Võrreldes tööõigussuhtega on käsundussuhtele iseloomulik käsundisaaja suurem iseseisvus käsundi täitmisel kui töötaja poolt töö tegemisel. Erinevalt töölepingust ei ole vaidlusalustes lepingutes kostja hagejale detailselt ette kirjutatud, kuidas ta oma tööd tegema peab. Puudus 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.