lg-st 1 ei tulene, et töövõtulepingu saab lugeda sõlmituks üksnes siis, kui on koostatud vastav kalkulatsioon. Teostatud töödele hinnangu andmisel tuleb lähtuda 25.11.2003 teeninduslepingust ning selle alusel sõlmitud suulisest kokkuleppest. Teeninduslepingu p-s 3 tellimusele kirjaliku vormi nõuet pooled ei seadnud. Seega võis tellimust anda mh suuliselt. Kostja seadusliku esindaja seletuse kohaselt oli hageja ja kostja telefoni teel suhtlemine poolte vahel väljakujunenud tava ning kostja esindaja sai hageja esindajaga igal ajal ühenduse. Kostja tellitud tööd kajastuvad ka 07.10.2006 tellimus-kviitungil, mille kohaselt on veoautole tellitud eesmise stabilisaatori remont, esitelje pidurite remont, käigukasti remont, õli taseme anduri kontroll, tagatulede kontroll, hüdroõli paagi remont, tuuleklaasi pesu, vasaku tahavaate peegli klaas, reduktoris õli taseme kontroll. Hageja ei teostanud töid omavoliliselt. Tunnistaja ütluste kohaselt käisid kostja esindajad autoremonditöökojas vähemalt kaks korda, kui hageja tellis autolammutusest käigukasti. Ka pärast defekteerimist (tunnistaja ütluste kohaselt - käigukast võetakse täiesti lahti) tuli autoomanik kohale. Tunnistaja rääkis kostja esindajale, mis autol viga on. Kostja esindajal oli majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna ülevaade teostatavatest remonttöödest ning kostja esindajal oli soovi korral võimalik neist keelduda, kui ta nägi, et teostatakse töid, mida ei tellitud. Kostja esindaja töö lepingutingimustele mittevastavusest hagejale ei teatanud ning lasi remonttööd lõpetada. Kostja võttis 21.12.2006 hagejalt töö vastu. Pretensioone kostja hagejale tööde ega varuosade osas ei esitanud. 08.01.2007 keeldus kostja hagejale tööde ning varuosade eest tasumast, seades küsimuse alla hageja kompetentsuse, vastutuse, tehtud tööde mahu ja garantii. Hageja tasunõue on 3
08.01.2007 kiri hagejale on üldsõnaline ning ei sisalda viidet ühelegi konkreetsele puudusele hageja töös. 01.02.2007 nõustus hageja käigukasti omal kulul uuesti defekteerima ja taastama veoauto remondieelse olukorra, kui kostja ei võta teostatud remonttööde tellimist õigeks. Kostja keeldus varuosade tagastamisest. Märtsis 2006 kostja võõrandas vaidlusaluse veoauto. Kostja ei käitunud heas usus. Hageja ostis kostja veoautole varuosi 100 000 krooni eest. Suures mahus teostatud remonttööd ja uued varuosad tõstsid veoauto müügihinda. Tunnistaja ütluste kohaselt sai veoauto garantii. Kostja seletuse kohaselt oli veoautode müük äriühingu strateegiline otsus, müüdi kõik äriühingu sõidukid, et neid tulevikus rentida. Tellitud remonttööd olid seotud kostja sooviga müüa sõiduk võimalikult suurt tulu tooval viisil. Kostja jättis alusetult tasumata remonttööde ja varuosade eest ka osas, milles ta hageja tasunõuet aktsepteerib. Põhjendamatud on kostja väited hageja pahauskliku käitumise kohta lepingu täitmisel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 108 646,70 krooni. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas teeninduslepingu p-ga 5 ja
Apellatsioonkaebuse põhjendused Ehitustransport OÜ palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi osaliselt rahuldamata. Pooltevahelise lepingu p-d 1 ja 4, kust tulenevad poolte kohustused, ei reguleeri, kuidas toimub konkreetsete tööde tellimine. Teeninduslepingu näol ei ole tegemist töövõtulepinguga
Konkreetsete tööde teostamiseks ning tööde hinna osas sõlmisid pooled alati eraldi kokkuleppe. Iga töö jaoks, mida kostja hagejalt tellis, pidi olema sõlmitud eraldi töövõtuleping. Hageja väitis, et ta sõlmis kostjaga telefoni teel kokkuleppe kostja sõidukile teostatavate tööde osas, ulatuses, mis vastas esitatud arvetele. Kostja sellist kokkulepet ei sõlminud. Kostja soovis soetada sõidukile kasutatud käigukasti, teostada sõidukil hüdroõlipaagi keevituse, esimeste piduriklotside vahetuse ja stabilisaatorivarraste paigalduse. Kostja ei soovinud, et hageja käigukasti remondiks. 15.10.2007 kohtuistungil küsis kostja hagejalt, mida hageja soovib tellimuskviitungiga tõendada. Hageja vastas, et tegemist on tööde teostamise kohta käiva lehega, mida täidab lukksepp. See on firmasisene tööleht. Seega ei ole tellimuskviitungil kajastatud mitte tööd, mida väidetavalt kostja tellis, vaid tööd, mida hageja töötajad tegid. Tellimuskviitungil ei ole kostja allkirja, mis kinnitaks, et kostja tellis tellimiskviitungil olevad tööd. Kostja tellimuskviitungit ka hiljem heaks ei kiitnud. Kostja nägi tellimuskviitungit alles 2007 kevadel. Kohus hindas tõendit ebaõigesti. Kostja hageja pakkumusega ei nõustunud. 21.12.2006 käis kostja töötaja sõidukil järel. Hageja andis üle ainult sõiduki võtmed, teostatud tööde akti ega arveid hageja ei andnud. Tööde üleandmise akti ei ole hageja kostjale andnud siiani. Kostjani jõudsid hageja 12.12.2006 arve nr 809 ja 21.12.2006 arve nr 843 alles ca nädal pärast sõiduki kättesaamist. Enne seda ei olnud kostjale teada, mida sõiduki juures lisaks töödele, mida kostja tellis, veel tehti. Arvete jõudmisel kostjani esitas kostja 08.01.2007 hagejale pretensiooni teostatud tööde mahu osas ning teavitas hagejat, et ei aktsepteeri arveid. Kuivõrd arvetelt ei nähtunud, milliseid töid tehti, ei olnud kostjal võimalust konkreetseid lepingutingimustele mittevastavaid töid kirjeldada. Kostja ei vaidlustanud töid, mida ta hagejalt tellis. 4
ptk 36 sätteid. Hageja poolt Alfatrucks OÜ-lt omandatud nõuet on pooled käsitlenud koos hageja nõudega ja selle osas on kostja väitnud ainult, et osa arvel olevatest varuosadest ei ole tema poolt tellitud, kusjuures nõustus ta tasuma 5 695,96 krooni. Maakohus on kooskõlas poolte seiskohtadega Alfatrucks OÜ nõude koos hageja nõudega lahendanud. Õige on kaebuse väide, et poolte vahel 25.11.2003 sõlmitud leping ei ole töövõtuleping konkreetse remondi teostamiseks või teenuse osutamiseks. Tegemist on raamlepinguga, mis reguleerib pooltevahelisi üldisi suhteid kostja sõidukite teenindamisel ja remontimisel hageja poolt. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses väitnud vastupidist. Lepingu p. 3 järgi pidi hagejale konkreetsed tellimused tööks või varuosade paigaldamiseks esitama kostja poolt selleks volitatud isik, juhatuse liige Ants Naar. Vaidlust ei ole selles, et 07.10.2006 andis kostja hagejale ülevaatuseks ja remonttööde teostamiseks veoauto Volvo FL 10. Ants Naari poolt tellimuse esitamisel ja hageja poolt selle täitmiseks võtmisel sõlmiti igakordselt suuliselt kokkulepe konkreetse töö teostamiseks. Töö eest tasumine pidi toimuma vastavalt lepingu p-le 4 hageja poolt esitatud arvete alusel. Kuna poolte vahel olid pikaajalised ärisuhted, siis
Poolte seletustest ei tulene, et pooled oleksid eelnevalt konkreetseid töid kokku leppinud muul viisil kui suuliselt. Vaidlust ei ole, et pruugitud käigukasti soetamise 5
kohaselt on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui nii oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Pooled ei olnud kokku leppinud, et teostatud remonttööd oleks tulnud üle anda aktiga, Seega oli piisav, kui kostja töötaja sai kätte auto koos võtmetega. Apellandi väidete kohaselt sai ta alles pärast arvete saamist teada, mille eest ta peab tasuma. Kolleegium leiab, et isegi kui arvestada, et kostja sai väidetavalt ilma kokkuleppeta tehtud töödest teada pärast arvete saamist, ei ole ta sellest teatanud hagejale viisil, mis vastaks
08.01.2007 kostja poolt esitatud pretensioonis on väidetud, et kostja soovis ainult käigukasti asendamist ja seal ei ole täpselt kirjeldatud, millised arvetel toodud osad või tehtud tööd ei ole kokkuleppele vastavad.
lg 3 sätestab, et kui majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul ei ole töö mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldatud, siis ei või tellija töö lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda. Apellant on väitnud, et ka arvetelt ei nähtunud, milliseid töid täpselt teostati. Asja eelneval menetlusel maakohtus ei ole apellant seda väitnud ja kaebuses ei ole ta uue väite esitamist põhjendanud, mistõttu jätab kolleegium väite TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta. Apellant on kaebuses väitnud, et remondi ajal käis tema esindaja hageja juures kahel korral, et selgitada, millal remonttööd lõpetatakse, kuid hageja esindajaga ta ei kohtunud, sõidukil remonttöid ei teostatud ning hageja töölised väitsid, et remont venib. Apellandi väited ei anna alust teha järeldust, et hageja ei teostanud kokkulepitud töid. Juhul, kui kostja esindaja ei saanud täpset ülevaadet töödest, oleks ta saanud selgitada kohapeal, kas ja millised tööd on teostatud. Lisaks sellele ei ole apellandi väited tõendatud ja on vastuolus tunnistaja Margus Mägi ütlustega. Apellant on kaebuses väitnud, et maakohtu järeldus, mille kohaselt lasi ta autot remontida selleks, et see kõrgema hinnaga müüa, on ebaõige. Kolleegium leiab, et eeltoodud asjaolu ei ole oluline asja lahendamiseks, samas ei ole vaidlust selle üle, et pärast remonti auto võõrandati ja ka apellant ise on selgitanud, et auto võõrandamise soov oli tal juba enne remonti. Apellant väitis, et ebamõistlik on olukord, kus sõidukile tellitakse ainult kasutatud käigukast, kuid tegelikud remonttööd muudavad käigukasti kallimaks, kui oleks olnud uus. Kolleegium leiab, et apellandi väide on ebatäpne. Lisaks käigukasti vahetusele on apellant tellinud ka muid töid ja 6
lg-le 4 ja lepingu p-le 4 pidi kostja tasuma hagejale pärast arve esitamist arvel märgitud tähtajaks. Kostja seda teinud ei ole. Seega on maakohus õigesti nõude arvete järgi tasumisele kuuluva väljamõistmiseks rahuldanud. Kuna kostja ei olnud maksekohustust kokkulepitud ajal täitnud, on maakohus õigesti välja mõistnud viivise. Viivis kuulub väljamõistmisele
Maakohus on otsuses ekslikult viidanud
Viivise arvutusele ei ole kostja vastu vaielnud ega vaidlustanud seda ka apellatsioonkaebuses, mistõttu ei kontrolli kolleegium viivise arvestust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Gaida Kivinurm Margo Klaar Urmas Reinola 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.