Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib
lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse sisu Avalduse kohaselt on A M ja N K´i vanematelt ära võetud vanema õigused. Õed N ja A on Lastekodus elanud mitu aastat, eestkosteasutus on uurinud võimalusi nende lapsendamiseks, probleemiks on saanud A haigus. V R kohtub lastega eelmise aasta märtsist regulaarselt 2 korda kuus, ta on avaldanud soovi tüdrukud eestkostele võtta. A ja N ootavad neid kokkusaamisi, lapsed on külastanud V Ra kodu ning kohtunud tema poegade N ja S. V R töötab oktoobrist medõena, töökohal iseloomustatakse teda õpihimulise ja abivalmina. Tal on kaks alaealist poega: N ja S, abielu MR´aga on lahutatud. Vga elab tema ema L K , kes on andnud oma nõusoleku tütart laste kasvatamisel igati toetada. Lasnamäe lastekaitse spetsialist tegi kodukülastuse aadressil XXX. Korter on 4-toaline, puhas, tüdrukutele planeeritakse eraldi tuba, tehakse remonti ja ostetakse vajalik mööbel. Puudutatud isikute seisukohad Ärakuulamisel V R avaldas, et jääb nõusoleku juurde, enda määramiseks A M ja N K´i eestkostjaks. Alaealistele riigi poolt määratud esindaja Helen-Lumelille Tomberg leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab kohtu poolt avalduse rahuldamist. V R on sobiv täitmaks eestkostja ülesandeid. Mõlemad lapsed elasid pikka aega XXX. Nendega hakkas suhtlema ja neid külastama V R. Lapsed said V R´aga hea kontakti, harjusid temaga ja ootasid külaskäike. A on tugevate autistlike joontega laps, kellel on ka muid terviseprobleeme. Laps vajab meditsiinilise iseloomuga ravi ja taastusravi, mille saamiseks lastekodus võimalused puuduvad. V R on saanud lastega hea kontakti ja lapsed on temaga ja tema lastega harjunud. Alates 30.08.2008.a. elavad lapsed V Ra perekonnas ja tema hoolitsusel. Nende elukohaks on Tallinnas XXX asuv 4-toaline korter. V Ra juures on tüdrukutele tagatud stabiilne, turvaline ja nende eale vastav kasvukeskkond. V R töötab erakorralise meditsiini õena. Tööandja poolt iseloomustatakse teda ausa, tööka ja abivalmina, kelle suhtumine patsientidesse on mõistev ja sõbralik. Eraldi toob tööandja välja V Ra oskuse saada hea kontakt lastega ja tema saadud töökogemused lastele spetsialiseeritud brigaadis. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a. koostatud sünniakti nr XXX kohaselt on A M emaks O K ja isaks GM. Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a. koostatud sünniakti nr XXXkohaselt on N K emaks O K ja isaks VK. PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealiste A M ja N K´i vanemate hoolimatuse tõttu kujunenud olukord, kus lapsed, A M ja N K, on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil elanud alates 30.08.2008.a. V Ra perekonnas ja olnud tema hoolitsusel. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isiku, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealistele A M ja N K eestkoste seadmine on vajalik nende kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks, samuti kuivõrd A on tugevate autistlike joontega laps, kellel on ka muid terviseprobleeme ning kes vajab seetõttu meditsiinilise iseloomuga ravi ja taastusravi, mille saamiseks lastekodus võimalused puuduvad. Laste vanemate poolt on jäänud lastele tagamata elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning lapsi on kasvatanud ja nende eest hoolitsenud V R. PkS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. V R on avaldanud soovi hakata alaealiste A M ja N K´i eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk 16). Ärakuulamisel kohtus jäi V R avaldatu juurde ja kinnitas, et soovib ja on nõus alaealisi kasvatama. Arvestades eelkõige alaealiste laste huve ning V R´a soovi täita laste eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealiste A M ja N K´i huvides on jätta nad ka edaspidi elama V R´a juurde, st keskkonda, mis on kujunenud nende jaoks koduks ja kus nende eest on hoolitsetud. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd lapsed on jäänud vanemate hoolimatuse tõttu ilma vanemlikust hoolitusest ja nende eest on hoolitsenud V R, kellega lapsed on harjunud ja kes on lastele andnud stabiilsuse ja turvatunde, on laste huvides käesoleval hetkel määrata nende üle eestkoste. Kohus leiab, et V R, kes on hoolitsenud laste eest ja võtnud nad oma perekonda elama, on sobilik täitma A M ja N K´i eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata A M ja N K´i eestkostjaks V R, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealiste kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse, Tulenevalt
lg 1 p.-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Käesoleval ajal on A 4aastane ega või teha mingeid tehinguid. N on saamas 7-aastaseks. Kohus leiab, et laste 7- aastaseks saamisel võivad lapsed eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni.
lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt
Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.